Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tõnu Metsäär Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Siim Mägi
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 19. veebruari 2021. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 19. novembril 2020 tsiviilasjas nr 2-19-14595 tehtud otsuse resolutsioon, kuid muuta ja täiendada osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud XX kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 22. septembril 2019 Harju Maakohtule YY (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista alusetult saadud 23 000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt tutvustas kostja 22. septembril 2016 hagejale väidetavalt eriti tulusat investeerimisvõimalust, mis nägi ette, et hageja soetab kostja käest virtuaalvääringu nanocoin eest investeerimispakette. Kostja väitel pidi investeerimispakettidele lisanduma 24 kuu jooksul igakuiselt intressi vähemalt 12% paketi maksumusest. Paketid pidid sisaldama boonusena ka oksjonitel osalemise krediite ja nn NANO# kuponge. Kostja edastas ülekande tegemiseks iseenda arveldusarve numbri ning hageja kandis sellele pangakontole
23.septembril 2016 ja 24. septembril 2016 vastavalt 6000 eurot ja 17 000 eurot selgitusega „Sissemakse Nanoclub kontole antyk“. Pärast ülekande tegemist ilmus veebilehel nanoclub.club hageja kontole teave selle kohta, et hagejale kuulub kolm PRO+ ja neli BASIC paketti. Hageja kontole kandis nanocoin’id kostja iseenda nimetatud veebilehel registreeritud kontolt. Konto loomise ja kostja külastamise põhjuseks oli kostja 3. septembri 2016. a ettekanne hotellis Nordic Hotel Forum, milles kostja väljendas, et investeerija hakkab saama nanocoin’ides 80% intressi iga kuu, sisse makstud summa eest saadavate nanocoin’idega hakatakse vabalt börsil kauplema 2017. aastal ning sissemaksu eest saab boonusena 360 nanocoin’i kupongi väärtusega 3600 eurot ja 9 oksjonikrediiti väärtusega 900 eurot, mis aga ei vastanud tõele. Otsuse kostjale raha üle kanda tegi hageja pärast seda, kui ta oli kuulanud 22. septembril 2016 kostja lubadusi investeerimistoodete kasulikkuse kohta ja tutvunud kostja esitatud reklaammaterjalidega. Hageja ei ole ligi kolme aasta jooksul nimetatud pakettidest rahalist kasu saanud. Tegemist oli üksnes virtuaalsete väärtustega, mida ei olnud võimalik ümber vahetada teise valuutasse ega börsil kaubelda. Seetõttu on hagejal õigus kostjaga pettuse mõjul sõlmitud tehing tühistada. Alternatiivselt palus hageja nõuet käsitada lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena või lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Kahju tekitamine on õigusvastane, sest kostja rikkus tarbijakaitseseaduses (TKS) ja kaubandustegevuse seaduses (KaubTS) sätestatud kohustusi hageja ees. Kostja on käsitatav kauplejana nimetatud seaduste tähenduses, sest on pikka aega tegutsenud virtuaalvääringute pakkujana. Hagejale tekitatud kahju seisneb kostjale tasutud rahasummas. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja pöördus ise kostja poole, et osta investeerimistooteid. Hageja sponsoriks oli kolmas isik ja hageja avas konto juba enne kostjaga tutvumist. Kostja ei ole hotellis Nordic Hotel Forum ettekannet korraldanud ega selle eest tasunud. Hageja ei saa tehingut tühistada, sest pooled ei sõlminud lepingut, vaid kostja üksnes vahendas hageja makset investeerimistoodete pakkujale Nano Club Ltd-le, et kiirendada rahaliste vahendite jõudmist hageja kontole ja võimaldada seeläbi kasutada soodushindadega pakkumist. Kostja on samuti investeerinud Nano Club Ltd investeerimistoodetesse ja omas kasutajate
keskkonnas nn siseraha, mida oli võimalik üle kanda hagejale ja mille eest sai hageja omandada Nano Club Ltd investeerimistooteid. Hageja ei saa esitada nõuet alusetu rikastumise sätete alusel, sest hageja on ise kinnitanud, et on saanud kostjale üle kantud rahaliste vahendite eest oma kontole investeerimistooted. Isegi kui lähtuda sellest, et pooled sõlmisid lepingu, siis ei ole kostja lepingut rikkunud, sest hageja ei ole tõendanud, et kostja tegi ettepaneku tehingu sõlmimiseks või andis teavet investeerimistoodete kohta. Hageja nõuet ei saa rahuldada ka lepinguvälise kahju hüvitamise sätete alusel, sest hagejat ega kostjat ei saa käsitada vastavalt tarbijana ega kauplejana. Hageja on kinnitanud, et ta on pikaajaliselt investeerimisega tegelenud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja on tegutsenud virtuaalvääringute pakkujana. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 19. novembri 2020. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus ei määranud kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole pooled sõlminud müügilepingut. Hageja ei ole tõendanud, et kostja müüs hagejale investeerimistooteid, vaid vande all antud seletuste kohaselt näitas kostja hagejale investeerimisvõimalusi ja soovitas investeerida. Esile toodud asjaoludel kostja üksnes vahendas hageja makseid Nano Club Ltd-le. Kuivõrd lepingut ei ole sõlmitud, siis ei tule käsitleda ka küsimust lepingu tühistamisest pettuse tõttu ja hageja ei saa esitada kostja vastu ka lepingu rikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet. Täidetud ei ole ka lepinguvälise kahju hüvitamise nõude eeldused. Kostja ei saanud rikkuda TKS § 4 lg-t 2 ja § 3 p-i 2 ega KaubTS § 4 lg 1 p-i 5 ja § 11 lg-t 2, kuivõrd hagejat ja kostjat ei saa käsitada vastavalt tarbija ja kauplejana. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta on pöördunud Nano Club Ltd poole raha tagasi saamiseks, vaid selgitanud üksnes, et proovis seda teha, aga ettevõtet ja veebilehte enam ei eksisteeri ning e-kirjale ei vastata. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta ei ole Nano Club Ltd-lt raha tagasi saanud ja sellest tulenevalt tekkis talle kahju. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsiooniastme menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus ei ole selgitanud, miks kohus jätab müügilepingu sõlmimise kindlaks tegemisel arvestamata hageja vande all antud seletused selle kohta, et investeerimistoodete kupong saadeti hagejale kostja nimeliselt kontolt. Samuti ei ole asjas esitatud tõendeid selle kohta, et kostja tegutses üksnes Nano Club Ltd vahendajana või esindajana ega ka selle kohta, et kostja kandis raha edasi Nano Club Ltd-le. Kuivõrd on tõendatud, et hageja maksis kostjale raha ja kostja kandis seejärel hagejale üle investeerimistooted, siis on müügilepingu sõlmimine tõendatud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta leidis, et hagejat ja kostjat ei saa vastavalt käsitada tarbija ja kauplejana TKS ja KaubTS tähenduses. Kohus on jätnud vastamata hageja sellega seoses esitatud õiguslikule põhjendusele. Hagejale jääb ka arusaamatuks, miks oleks hageja pidanud pöörduma Nano Club Ltd poole olukorras, kus Nano Club Ltd olemasolu on hageja jaoks küsitav ega ole ka kostja poolt tõendatud. Samuti ei ole hageja kordagi menetluses väitnud, et tal tekkis kahju seetõttu, et ta ei ole Nano Club Ltd-lt raha tagasi saanud, vaid hageja soovib raha tagastamist kostjalt.
Maakohus on rikkunud kvalifitseerimiskohustust, jättes vastamata küsimusele, millisel õiguslikul alusel võis kostja hagejalt saadud raha mitte tagastada. Maakohus on rikkunud ka kohustust vastata poolte väidetele ning analüüsida asjas olulisi tõendeid. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, muutes ja täiendades osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas poolte vahel on lepinguline suhe ja kas lepingu tühistamise eeldused on täidetud või on hagejal kostja vastu lepingulise kohustuse rikkumisest või kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Kuna nõue on suunatud Eestis elava kostja vastu, siis ei tõusetu kohtualluvuse ega kohaldatava õiguse küsimust, sest tegemist ei ole piiriülese toimega asjaga.
8.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigesti alusetu rikastumise nõudena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 90 lg 2 sätestab, et tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja nõue jäi sellel alusel rahuldamata, sest maakohus tuvastas, et poolte vahel ei ole investeerimistoodete müügilepingut VÕS § 208 lg 1 mõttes. Kolleegium ei nõustu maakohtu õigusliku hinnanguga, et esitatud asjaoludel saaks õigussuhte kvalifitseerida müügilepinguna, kuid nimetatud materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ei mõjuta vaidlustatud otsuse lõppjäreldust, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.1.Kuna nanocoin ei kvalifitseeru finantsinstrumendiks väärtpaberituru seaduse § 2 lg 1 järgi ning esitatud asjaoludel ei ole nende pakkuja krediidiasutus, investeerimisfond, makseasutus või e-raha asutus, tuleb poolte vahelised õigused ja kohustused kindlaks teha VÕS sätete alusel. Kolleegiumi hinnangul võib poolte vahel sõlmitud leping vastata teenuse osutamise lepingu tunnustele. Täpsemalt on tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. Hagiavalduse kohaselt anti hagejale nanocoin’ide osas lubadusi, et hageja saab nendest rahalist kasu – nanocoin’ides igakuiselt intressi 80%, nanocoin’idega saab hakata börsil kauplema, sissemaksu eest saab boonusena 360 nanocoin’i kupongi väärtusega 3600 eurot ja 90 oksjonikrediiti väärtusega 900 eurot. Sellest saab järeldada, et investori peamiseks huviks ei ole nanocoin’e omandada, sest see ei oma väärtust juhul, kui seda ei ole võimalik hiljem kasutada võõrandamise või teenuse kasutamise eesmärgil. Näiteks on Euroopa Kohus ühise käibemaksusüsteemi käsitlevat Nõukogu 28. novembri 2006. a direktiivi 2006/112/EÜ art 2 lg 1 p c tõlgendades leidnud, et tehingud, mis seisnevad virtuaalse valuuta bitcoin vahetamises traditsioonilise valuuta vastu ja vastupidi, ning mille eest võetakse tasu, mis vastab asjaomase ettevõtja poolt valuuta eest makstava ostuhinna ja tema poolt oma klientidelt võetava müügihinna vahele, kujutavad endast teenuse osutamist tasu eest (Euroopa Kohtu 22. oktoobri 2015. a otsus asjas nr C-264/14 Skatteverket vs. David Hedqvist, p 31).
8.2.Esmalt käsitleb kolleegium apellatsioonkaebuse väiteid, mille kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks ta ei arvesta hageja vande all antud seletust ning millistele tõenditele tuginedes jõudis kohus järeldusele, et kostja üksnes vahendas hageja makseid Nano Club Ltdle. Maakohus on õigesti jaotanud pooltevahelise tõendamiskoormise. Hageja pidi TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama, et kostja on investeerimistoodetega seoses teenuse osutamise lepingu pool. Samas nõustub kolleegium hageja etteheitega, et maakohus ei ole otsust piisavas ulatuses
põhjendanud, rikkudes sellega TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõudeid. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Mõlemad pooled on maakohtu 9. oktoobri 2020. a istungil vande all seletuse andnud (tl 137–149). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kandis 23 000 eurot üle kostja arveldusarvele ning kostja saatis raha eest vastu vautšerid, mille hageja pidi aktiveerima nanoclub’i lehel. Kolleegiumi hinnangul ei saa kostjat pidada lepingu pooleks üksnes seetõttu, et hageja kandis kostja arveldusarvele raha ning kostja saatis selle raha eest vastu vautšerid. Hageja on vande all vastanud jaatavalt kostja esindaja täpsustavale küsimusele: „Saan aru, et Teil oli valida kahe võimaluse vahel investeeringu tegemiseks. Üks nendest oli kanda investeeringu eest rahasumma otse nende investeerimistoodete pakkujale ja teine võimalus oli kanda need rahad E. Nurme kontole, kelle kaudu oleks jõudnud see rahaline vääring kiiremini Teie investeerimiskontole /--/.“ (tl 140 pöördel). Kostja vande all antud seletuse kohaselt sõlmib investor lepingu Nano Club Ltd-ga („Pooled olid väga selgelt defineeritud ettevõtte poolt „terms of conditions“ ehk siis seadistused, leppetingimused, mille härra ise ettevõttega allkirjastas siis, kui ta sisenes oma back-office’isse ja siis kui tema aktiveeris oma investeerimistooted.“) Edasi on kostja selgitanud, et: „Ettevõte väljastab need tooted sinu back-office’isse, mitte keegi võrkturundaja eales.“ Kostja võimalikku rolli teenuse pakkujana ei tõenda ka hotelli Nordic Hotel Forum 12. juuni 2020. a vastus ega tunnistaja CC ütlused (tl 90, 146 pöördel–147 pöördel). Kuna hageja soovis tunnistaja CC ütlustega tõendada lisaks kostja rollile ka tehingu tühistamise materiaalseid eeldusi, siis polnud maakohtul vaja tunnistaja ütlusi selles osas hinnata, sest lepingulise suhte puudumise tõttu polnud materiaalsete eelduste esinemise tuvastamine vajalik.
8.3.Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja roll piirdus üksnes hageja makse vahendamisega Nano Club Ltd-le. Maksete vahendamise osas on kostja oma kohustuse täitnud. Hageja on kinnitanud, et pärast raha kostja arveldusarvele ülekandmist tuli tema registreeritud kontole nanocoin’id (tl 138). Seega ei saa makse vahendamisest tuleneda tarbijakaitseseaduse ega kaubandustegevuse seaduse sätete rikkumisi, mida hageja kostjale ette heidab.
8.4.Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et hageja esitatud väiteid ei saa lugeda tõendatuks üksnes hageja vande all antud seletusega. Kolleegium esitab sellele seisukohale täiendavad põhjendused. Tõendeid peab kohus hindama igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustama seejärel oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1) ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2). Kui mõlemad pooled on andnud vande all seletusi ja kohus asub neid tõendeid otsuses hindama, siis ei saa kohus rajada otsust üksnes ühe poole seletusele, ilma et kohus käsitleks otsuses ka teise poole seletusi (vt Riigikohtu 8. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 15). Hageja vande all antud seletus ei haaku ühegi teise asjas esitatud ega kogutud tõendiga. Küll aga on kostja vande all antud seletus kooskõlas asjas esitatud kaudsete dokumentaalsete tõenditega: pooltevahelised sõnumid (tl 25–31 pöördel), Nanoclubi uudiskiri (tl 71–72), Nano Club Ltd arved ja maksekorraldused (tl 102–107; tõlked tl 110–111). Kaudne tõend on lubatud, kui selle põhjal saab TsMS § 229 lg 1 järgselt kindlaks teha poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kuigi nimetatud dokumentaalsed tõendid ei kajasta küll otseselt faktilist asjaolu ennast, siis koosmõjus kostja vande all antud seletusega kinnitavad nad
kostja väiteid raha ülekandmise ja vautšeri saatmise seose kohta, mille põhjal on võimalik järeldada, et hageja ei sõlminud lepingut kostjaga.
8.5.Kuna hageja ei sõlminud investeerimistoodetega seoses lepingut, mille tühistamisavalduse hageja hagiavalduses esitas, kostjaga, siis ei ole vaja hinnata tehingu tühistamise formaalseid ega materiaalseid eelduseid. Samuti ei saa hagejal kostja vastu olla VÕS § 115 alusel kvalifitseeritavat lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet (vt otsuse p 8.3). Nende asjaolude kohta esitatud tõendid ja väited võis maakohus jätta hindamata.
9.Järgnevalt käsitleb kolleegium hageja kahju õigusvastasest põhjustamisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet ja sellega seoses esitatud apellatsioonkaebuse väiteid. Maakohus leidis, et hageja ei ole kohtu ette toonud VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 kohaldamise eeldusi ega esitanud tõendeid. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamise eeldusi esile toonud ega tõendanud. Kolleegium selgitab, et kui hageja väidab, et kostja rikkus teatud kaitsenormi, peab hageja tuginema konkreetsele kaitsenormile, mida kostja väidetavalt rikkus ja tõendama rikkumise asjaolusid. Kohus ei pea omal algatusel otsima hagejat kaitsta võivat normi ega võtma ilma hageja taotluseta seisukohta, kas mõni selline kaitsenorm on olemas ning kas see kuulub kohaldamisele (vt Riigikohtu 12. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 16).
9.1.Tsiviilkohtumenetluses on üksnes poolel õigus määrata, mis asjaolud ta kohtu ette toob ja millise TsMS §-s 229 nimetatud tõendiga ta millist asjaolu vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendab. Seega tuleb nõude lahendamisel aluseks võtta hageja poolt 31. juuli 2020. a menetlusdokumendis välja toodud asjaolud (tl 114–117). Nimetatud menetlusdokumendi ps 10 on hageja tuginenud sellele, et poolte vahel eksisteeris võlasuhe, mille poolteks olid kaupleja ja tarbija nii tarbijakaitseseaduse kui ka kaubandustegevuse seaduse tähenduses ning kostja kauplejana rikkus nendest seadustest tulenevaid kohustusi. Hageja välja toodud tarbijakaitseseaduse ja kaubandustegevuse seaduse normid ei saa olla käsitatavad kaitsenormidena, sest need kohustused, mida kostja väidetavalt rikkus, tekiksid lepingulise võlasuhte raames. Maakohtu tuvastatu kohaselt, millega ringkonnakohus nõustub, võttis kostja hageja ees üksnes makse vahendamise kohustuse ning muus osas lepinguline võlasuhe tõendamist ei leidnud.
9.2.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus tõi välja asjaolu, millele hageja ei tuginenud – hageja ei ole küsinud raha tagasi Nano Club Ltd-lt – ja seega ei pidanud hageja seda väidet tõendama. Maakohtu TsMS § 5 lg 1 rikkumine aga ei muuda maakohtu lõppjäreldust ebaõigeks.
10.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Poolte põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus.
12.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.