NP autod OÜ hagi X vastu mootorsõiduki tagastamise, alternatiivselt laenu tagastamise või lepingu täitmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29. oktoobri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja NP autod OÜ (registrikood 14028002), lepinguline esindaja Dmitri Koroljov Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja RÕA korras advokaat Olavi Järve
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta asja juurde võtmata kostja apellatsioonkaebusega esitatud Hyundai müügikuulutus. Võtta asja juurde kostja 04.02.2021. a menetlusdokumendiga ja hageja 12.02.2021. a menetlusdokumendiga esitatud tõendid. Jätta asja juurde võtmata kostja 19.02.2021. a menetlusdokumendiga esitatud tõendid.
2.Jätta rahuldamata kostja maakohtus esitatud taotlus kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks viisil, et kostja saab tasuda temalt väljamõistetavat võlgnevust viie aasta jooksul.
Jätta Pärnu Maakohtu 29. oktoobri 2020. a otsus lõppjärelduses muutmata, kuid muuta selle põhjendusi.
4.Jätta kostja apellatsioonkaebus rahuldamata.
5.NP autod OÜ menetluskulud apellatsioonimenetluses jätta X kanda. 1(11)
6.Vabastada X menetlusabi korras vabastatud 225 euro suuruse riigilõivu tasumisest riigituludesse.
7.Määrata NP autod OÜ hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 420 eurot ja mõista see välja X-lt NP autod OÜ kasuks.
8.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Vabastada X riigilõivu 225 euro kandmisest riigituludesse. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.05.08.2019 maakohtule esitatud hagiavalduses palus NP autod OÜ (hageja) kohustada kostjat tagastama auto või ühe kuu jooksul hagi rahuldava kohtulahendi jõustumisest alates auto tagastamata jätmise korral mõista kostjalt välja hageja kasuks 3960 eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni.
2.Hageja tõi esile järgmised asjaolud: - 21.11.2018 sõlmisid pooled omandireservatsiooniga müügilepingu üle 13 aasta vana kasutatud auto HYUNDAI TERRACAN (edaspidi Hyundai) hinnaga 3960 eurot müümiseks kostjale; - Hyundai üleandmisel kostjale oli sõiduk heas korras; - kostja kohustus tasuma ostuhinna ositi; - samal päeval vormistasid pooled rahalise kohustuse laenuks kostjale, mis tuli tagastada igakuiste osamaksetega 110 eurot 36 kuu jooksul; - laenu tagatiseks jäi auto; - kostja raha ei tasunud; - 23.07.2019 andis hageja kostjale täiendava tähtaja ja selgitas, et kui kostja täiendavaks tähtajaks 30.07.2019 jooksul kohustusi ei täida, taganeb hageja lepingust / ütleb selle erakorraliselt üles; - hageja on lepingust taganenud / lepingu erakorraliselt üles öelnud alates 31.07.2019. - kostja ei ole autot hagejale tagastanud. Valdav osa kostja loetletud puudustest ei ole varjatud (armatuuri taustvalgustus, kütusenäidik, elektriaknad ei tööta jne). Ostjal oli võimalik enne ostuotsuse tegemist lasta hinnata auto tehnilist seisukorda. Puudub selgus, miks pidi kostja kasutama puksiiriabi. Hinnapakkumisega ei saa tõendada sõidukil puuduste esinemist. Kostja esitatud dokumendid sisaldavad palju erinevaid kulumaterjale, mida oleks vaja vahetada ka mootorsõiduki tavapärases kasutamises. 2(11)
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja hagi ei tunnistanud.
4.Kostja esitas hagile järgmised vastuväited: - 21.11.2018 sõlmisid pooled lisaks auto Jeep Compass (edaspidi Jeep) müügilepingu, millega kostja müüs sõiduki hagejale 2500 euroga; - pooled leppisid kokku, et Jeepi müügihind arvestatakse Hyundai müügihinnast maha; - kuigi Jeepi müügilepingu kohaselt on hageja raha kätte saanud, ei toimunud 2500 euro maksmist kostjale; - Hyundai müügihind oli poolte kokkuleppel 3500 eurot; - laenuleping ei jõustunud, kuna hageja kostjale reaalselt raha üle andnud ei ole; - alternatiivselt on kostja laenulepingu eksimuse tõttu 28.01.2019 tühistanud; - Hyundai oli puudustega - 03.12.2018 ilmnesid sellel vead, mis välistasid sõiduki edasise kasutamise, lisaks ei käivitunud sõiduk ja kostja oli sunnitud tellima puksiirteenust, kokku tekkis seetõttu kostjale kahju 1213,50 eurot; - 08.01.2019 teostatud ülevaatuse käigus tuvastati autol järgmised puudused: puudustega parema esimene ülemine šarniir, esiõõtsade esimesed puksid, mootorist õlileke, esisilla stabilisaatori kondid, tagumised reaktiivvarda puksid, kütusepaagi kinnitus roostes ja esisillas õlileke; - 04.02.2019 teostati veermiku kontroll ning tehti autole remonditööde pakkumine maksumusega 1158 eurot; - 28.01.2019 teavitas kostja hagejat, et auto ei ole korras ja andis hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja seda ei teinud. Kostja tasaarvestab talle tekkinud kahju 1213,50 eurot hageja nõudega, mistõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt maksimaalselt 2286,50 eurot. Lisaks esitab kostja alternatiivselt hinna alandamise avalduse summas 1213,50 eurot. Hageja nõude maksimaalselt summas 2286,50 eurot tasaarvestab kostja enda Jeepi müügilepingust tuleneva nõudega summas 2500 eurot hageja vastu. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal hageja ees kohustus. Sõidukil avastatud vead olid liiklusohtlikud. Kostja ei sõlminud müügilepingut oma majandusja kutsetegevuses. Hageja taganemine Hyundai müügilepingust ei oma toimet, kuna kostja pole müügilepingut rikkunud.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
5.Maakohus rahuldas hagi osaliselt: kohustas kostjat tagastama hagejale Hyundai hageja tegevuskohas Vaari tn 4 Tallinnas ühe kalendrikuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ja määras, et kui kostja ei ole tagastanud hagejale Hyundaid kohtu määratud tähtajaks, on ta kohustatud hagejale hüvitama selle väärtuse 1460 eurot ning maksma alates ühe kuu möödumisest kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvalt summalt (1460 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud (v.a riigilõivu) jättis kohus poolte endi kanda. Kohus määras kindlaks ja mõistis kostjalt välja hageja menetluskulud 175 euro ulatuses, samuti mõistis kostjalt välja menetluskulude tasumata jätmise puhuks viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Maakohus tuvastas mh dokumentaalsete tõendite (müügilepingud, laenuleping, hageja pangakonto väljavõte, kassa väljamineku order) ja isikuliste tõendite (tunnistaja V. Salumetsa ütlused) hindamisel järgmised asjaolud: - 21.11.2018 sõlmiti poolte vahel Jeepi müügileping hinnaga 2500 eurot;
3(11)
- 21.11.2018 sõlmiti poole vahel omandireservatsiooniga kasutatud Hyundai müügileping, mille järgi hageja andis kostjale üle sõiduki valduse, sõiduki omandit kostjale üle ei antud; - 21.11.2018 sõlmiti laenuleping, mille kohaselt jõustus see laenusumma laenuandjale üleandmise momendist, kuid laenusummat tegelikult kostjale ei antud; - saades Hyundai valduse, pidi kostja hakkama sooritama igakuiseid makseid maksegraafiku alusel; - Hyundai müügilepingus müügihinnaks märgitud 3960 eurot (p-d 1.1; 1.2 ja 6.3) oli poolte vahel kokkulepitud hind; - kuigi Jeepi müügilepingu kohaselt on kostja raha saanud, kostjale raha ei makstud; - kostja 28.01.2019 kiri ei sisalda avaldust tehingu tühistamise kohta; - ostmise järgselt vajas üle 13 aastat kasutatud Hyundai remonti; - Hyundai puudused olnuks tehnilise ülevaatuse käigus kergesti tuvastatavad ega saanud olla mootorsõiduki vanust arvestades ootamatud; - kostja tuvastas auto müügiplatsil juba osad Hyundai vead (nt kütusenäidik); - Hyundaiga sõideti müügiplatsilt ära puksiirautoga; - kostja teadis, et Hyundai ei ole korras ning mõtles auto ise korda teha, kuid hiljem selgus, et auto remont läheb liiga kulukaks; - kostja ei võimaldanud hagejal hiljem sõiduki olukorda kontrollida; - hageja andis kostjale täiendava tähtaja rahalise kohustuse täitmiseks; - kostja ei täitnud rahalist kohustust ka täiendava tähtaja jooksul. Maakohus järeldas, et poolte vahel sõlmiti järelmaksuga tarbijalemüügileping. Hageja jättis Jeepi müügihinna põhjendamatult Hyundai müügihinnast maha arvamata ning hagejal on kostja vastu Hyundai müügihinna nõue 1460 eurot (3960-2500). Kui käsitada kostja vastust hagiavaldusele tehingu tühistamisena, on tähtajad selleks möödunud. Puuduvad tõendid, et kostja oleks tehingu tühistanud. Kostjal oli võimalus enne ostuotsuse tegemist hinnata auto tehnilist seisukorda. Kui teha 13 aastat kasutatud sõidukile põhjalik tehniline ülevaatus, siis ilmneb sõidukil puudusi ja kulunud detaile, mis vajavad ekspluatatsiooni käigus kontrollimist ja asendamist. Hyundai ei olnud juba ostes remonti tegemata sõidukõlblik. Kostja poolt nimetatud Hyundai puudused on suures osas kergesti tuvastatavad tavapärasel välisel ülevaatamisel, seega on need äratuntavad, mittevarjatud puudused (kojameeste kummid katki, puuduvad tagatulepirnid, esiklaasi tuulerestil auk sees, armatuuri taustvalgustus ei tööta, kütusenäidik ei tööta, elektriaknad ei tööta, rehvid väga pragulised, jahutusvedelik puudu) ja kostja pidi neist teadma juba müügilepingu läbirääkimiste ajal. Kui ostja sõlmib müügilepingu hoolimata sellest, et ta on teadlik, et müüdud asi on puudustega või peab nendest teadma, loeb seadus sellise toimingu ostjapoolseks kaudse tahtlusavaldusega väljendatud puuduste heakskiiduks. Kostja esitatud hinnapakkumisega ei saa tõendada sõidukil puuduste esinemist, kuna hinnapakkumine vormistatakse lähtuvalt kliendi soovidest, mis ei pruugi olla ilmtingimata vajalikud. Foto Hyundaist ei tõenda selle praegust tehnilist seisukorda. Ei ole välistatud, et sõidukil võivad esineda puudused kostja kui sõiduki valdaja eesmärgivastase või mittekorrapärase kasutamise tulemusena. Hagejal oli õigus Hyundai müügilepingust taganeda, kuna täidetud olid lepingust taganemise materiaalsed eeldused. Kostja maksekohustuste rikkumiste jätkuvus ja korduvus annavad
4(11)
mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei täida maksekohustusi ka edaspidi ning seega on täidetud ka VÕS § 116 lg 2 p-s 4 sätestatud taganemist õigustav alus. Lepingu ülesütlemise ajaks kaheksa üksteisele järgneva kuu maksekohustuse täitmata jätmine on rikkumine lepingu kui terviku suhtes ning hageja on kinnitanud, et tal ei ole huvi maksekohustuse ainult osalise täitmise vastu. Kuna teade sisaldab VÕS § 116 lg 5 järgset nn tingimuslikku ehk täiendava tähtaja tulemusteta möödumisega seotud taganemisavaldust, ei ole hageja VÕS § 118 lg 1 p-de 1 või 2 alusel kaotanud õigust lepingust taganeda. Hageja on lepingust taganenud mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teadasaamist. Kuna kostja ei tagastanud lepingu eset hageja teates märgitud ajaks 31.07.2019, siis võib hageja nõuda VÕS § 189 lg 1, § 233 lg 1 ja § 85 lg 1 alusel lepingu eseme tagastamist hageja tegevuskohas. VÕS § 189 lg-st 2 tuleneb hageja õigus nõuda tagastamise võimatuse korral üleantu väärtuse hüvitamist. Kostja tasaarvestuse avalduse ja hinna alandamise avalduse osas märkis maakohus järgmist. Kuna kohus jätab arvestamata kostja vastuväited seonduvalt Hyundai puudustega, puudub alus ka tasaarvestuseks ning hinna alandamiseks. Kostja arvestuskäik hinna alandamise juures ei vasta ka VÕS 112 lg-s 1 sätestatud valemile ja põhimõtetele, sh on välja toomata kohase ja mittekohase täitmise väärtusi. Kui kostja ei ole tagastanud hagejale lepingu eset määratud tähtaja jooksul ja on kohustatud hüvitama lepingu eseme väärtuse, on hageja õigustatud kostjalt nõudma alates ühe kuu möödumisest kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvalt summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 163 lg 1 jättis kohus õigusabikulud kummagi poole enda kanda, hageja poolt tasutud riigilõivu jättis kohus pooles ulatuses kostja kanda. Hageja taotlusel märkis kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
6.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas. Maakohus on eksinud tõendite hindamisel. Laenulepinguga ei saa tõendada Hyundai müügihinda. Laenuleping ei jõustunud, kuna selle p-st 5.1 tulenevalt pidi see jõustuma laenusumma apellandile üleandmisest. Hageja on selgitanud, et laenusummat kostjale tegelikult ei antud ja see pidi üle antama Hyundai omandi näol. Samas tuvastas maakohus, et Hyundai omand kostjale üle ei läinud. Järelikult ei saa laenulepinguga tõendada ka Hyundai hinda ja sellest ei tulene kostjale kohustust tasuda makseid vastavalt maksegraafikule. Maakohus eksis tunnistaja ütluste hindamisel. Tunnistaja vastas küsimusele: „Kas te kuulsite, et NP autod ja X vahel oli kokkulepe, mis selle Jeepi rahast saab?“ järgmiselt: „Kas te mõtlete 2500 eurot? See Jeepi raha oli sissemaksuks ja ta pidi maksma 1000 eurot osamaksetena. Seda 2500 eurot ei saanud ta üldse kätte.“ Nendest ütlustest saab järeldada, et tunnistaja kuulis seda isiklikult. Apellant palub asja juurde võtta ekraanipildi Hyundai müügikuulutusest, mis oli tema vanas telefonis, aga mida tal ei õnnestunud sellest kätte saada ja maakohtule esitada. Kuulutusega
5(11)
soovib kostja tõendada, et Hyundai müügihinnaks oli seal märgitud 3599 eurot. Tegelikkuses lepiti müügiplatsil kokku 3500 eurot. Kostja tõi maakohtus välja Hyundai puudused. Maakohus järeldas tunnistaja ütlustest ebaõigesti, et kostja viis Hyundai müügiplatsilt ära puksiiriga. Tunnistaja eksis selles osas. Sellisele asjaolule ei ole pooled ka tuginenud. Kostja tugines asjaolule, et kasutas puksiirabi 03.12.2018. Kostja on puuduseid tõendanud ülevaatuslehe, veermiku kontrolli lehe ja tehnokontrolli arvega. Hageja esitatud hinnapakkumine tõendab mitte puudusi, vaid nende kõrvaldamise kulusid. Puuduste näol ei ole tegemist loomuliku kulumisega. Veermikuosade puudused (stabilisaatorivardad, šarniirid, rattalaagrid) on kindlasti ohtlikud. 25.02.2020 menetlusdokumendi lisas on välja toodud ohtlikud vead, mis vajasid kohest tegutsemist. Lisaks pidi kostja kasutama puksiirabi, mis juba iseenesest viitab asjaolule, et Hyundaiga ei saanud osaleda teeliikluses. Tegemist ei ole äratuntavate vigadega, mis on kohapealsel ülevaatusel tuvastatavad. Maakohus on näitena toonud kergesti avastatavad puudused. Samas nt tagatulepirnide, jahutusvedeliku puudumist ja kütusenäidiku puudumist ei saa välisel vaatlusel avastada. Mootori, jahutussüsteemi, veermiku, käigukasti ja elektrisüsteemi vead ning kütusepaagi kinnituse roostetamine ei ole välisel ülevaatusel tuvastatavad. Tarbijale ei saa talle enne sõiduki ostu tehnilise kontrolli teostamata jätmist ette heita. Hageja ei ole probleemile lahenduse leidmiseks kostja poole pöördunud ega seda ka tõendanud. Apellant sai Hyundai enda valdusesse 21.11.2018. Puksiirabi vajas Hyundai 03.12.2018. Hyundail tuvastati vead 22.11.2018 ning jaanuaris ja veebruaris 2019. Seega on tõendatud, et vead olid olemas vahetult pärast Hyundai kostja valdusesse minemist, ehk siis ei saanud mitte kuidagi tekkida vead apellandi tegevuse tulemusel. Kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue. Kostja andis hagejale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kostja tasaarvestab oma kahjuhüvitise nõude summas 2445,50 eurot vastustaja nõudega apellandi vastu ning puudub seega tasaarvestuse tulemusel vastustajal apellandi vastu nõue. Kui kohus asub seisukohale, et kõik apellandi poolt välja toodud vead ei olnud Hyundai puudused, vaid kvalifitseeruvad puudusteks vead ainult osaliselt, palub apellant täita kohtul oma selgitamiskohustust. Vajadusel palub apellant saata asi uueks arutamiseks maakohtusse. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja kõigi taotluste osas. Kostja on palunud hagi (osalise) rahuldamise korral määrata otsuse täitmise kord nii, et hageja tasub võlgnevuse 5 aasta jooksul võrdsetes osades. Vastus apellatsioonkaebusele
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebuse vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
6(11)
Ringkonnakohus võtab asja juurde kostja 04.02.2021. a menetlusdokumendiga ja hageja 12.02.2021 menetlusdokumendiga esitatud tõendid. Ringkonnakohus ei võta asja juurde kostja 19.02.2021. a menetlusdokumendiga esitatud täiendavaid tõendeid, kuna nimetatuks ei andnud kohus kostjale tähtaega ja tõendid ei ole ka vajalikud asja lahendamiseks.
9.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel: - 21.11.2018 müüs kostja hagejale müügilepinguga Jeepi hinnaga 2500 eurot ja hageja müüs kostjale omandireservatsiooniga kasutatud Hyundai, andes kostjale üle Hyundai valduse; - samal päeval sõlmisid pooled laenulepinguna pealkirjastatud lepingu, mille kohaselt jõustub leping laenusumma laenuandjale üleandmise momendist; - laenusummat tegelikult kostjale ei antud; - Hyundai müügilepingus oli müügihinnaks märgitud 3960 eurot; - kuigi Jeepi müügilepingu kohaselt on kostja raha saanud, kostja seda ei saanud; - kostja 28.01.2019 kiri ei sisalda avaldust tehingu tühistamise kohta; - ostmise järgselt vajas üle 13 aasta kasutatud Hyundai mõne aja pärast puksiirabi ja remonti; - hageja soovis sõiduki üle vaadata ja tuli kostja valduses olevale sõidukile puksiirautoga järele, kuid kostja keeldus autot üle andmast; - hageja andis kostjale täiendava tähtaja rahalise kohustuse täitmiseks; - kostja ei täitnud rahalist kohustust ka täiendava tähtaja jooksul.
10.Kostja on esitanud kohustuse täitmise nõude (VÕS § 108 lg 1 mõttes). Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha Hyundai kokkulepitud hinna osas (I), seejärel Hyundail esinenud puuduste kohta (II), hageja taganemisõiguse ja muude apellatsioonkaebuse väidete osas (III) ja teeb menetluslikud otsused (IV). I
11.Maakohus ei ole eksinud Hyundai müügihinna määramisel laenulepingu põhjal.
11.1.Hyundai müügi- ja laenulepingut sõlmides ei arvestanud pooled sellega, et Hyundai omand jääb kostjale üle andmata ja lähtusid eelduslikult Hyundai hinna kaudu laenusumma määratlemisel sellest, et lepingud täidetakse kohaselt. Seetõttu ei ole põhjust kahelda, et lepingusse märgitud Hyundai hind ei tõenda poolte kokkulepet Hyundai väärtuse kohta. Kas laenuleping on kehtiv või mitte, ei oma seetõttu Hyundai hinnakokkuleppe sõlmimisel tähendust, kuna see on sõltumata sellest käsitatav dokumentaalse tõendina Hyundai hinna kohta.
11.2.Kostja apellatsioonimenetluses esitatud Hyundai müügikuulutuse jätab ringkonnakohus asja juurde võtmata, sest esmalt pole kostja põhjendanud, mis takistas tal maakohtu menetluse ajal jõupingutusi tegemast selle oma telefonist kättesaamiseks. Tõend on esitatud hilinemisega ja jääb seetõttu tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).
11.3.Maakohus ei ole teinud ebaõigeid järeldusi tunnistaja ütlustest. Apellatsioonkaebuses märgitud tunnistaja ütlustest ei saa teha järeldust, et kostja kuulis Hyundai müügihinna kokku leppimist 3500 euro suuruses isiklikult, sest tunnistaja pole seda väitnud.
11.4.Maakohus leidis põhjendatult, et Hyundai osas sõlmisid pooled järelmaksuga omandireservatsiooniga müügilepingu. Kostja müügilepingust tulenenud täitmata kohustuse vormistasid aga pooled laenuna (VÕS § 396 lg 2 mõttes). Maakohus on küll viidanud lepingu
7(11)
tõlgendamise sätetele (VÕS § 29), kuid otsusest ei tulene üheselt, mis järeldused kohus laenulepingu tõlgendamisel tegi. Maakohtu tuvastas, et laenulepingu alusel ei antud hageja poolt raha ega omandit, kuid kostjale võimaldati laenulepingus märgitud maksegraafiku alusel summad tasuda ositi müügilepingu täitmiseks. Sellest tulenevalt ei saanud laenulepingu poolte ühine tahe olla lugeda laenuleping sõlmituks hetkest, mil kostjale oli läinud üle Hyundai omand. Poolte tahe oli võimaldada tasuda laenulepingus märgitud Hyundai ostuhind kostjal ositi maksegraafiku alusel. II
12.Järgnevalt hindab ringkonnakohus Hyundail olnud võimalikke puudusi ja nende iseloomu. Nimetatud osas on maakohus rikkunud asja lahendamisel menetlusõiguse norme. Maakohus ei ole selgitanud kostjale, et kostja peaks puudused oma vastuväidetes välja tooma, sest kohus ei saa hakata poolte väiteid tõenditest tuletama (TsMS § 5 lg 1). Samuti ei ole maakohus selgitanud pooltele tõendamiskoormust.
12.1.Ekslik on maakohtu seisukoht, et kostja oleks pidanud auto enne ostmist eriteadmistega isikul üle vaadata laskma. Sellist kohustust kostjale kui tarbijale seadusest ei tulene.
12.2.Asja lahendamisel ei oma ka määravat tähendust, kas hageja on pöördunud kostja poole probleemile lahenduse leidmiseks või mitte. Kostjal puudub kohustus lasta hagejal auto puudusi hinnata ja anda selleks auto valdus üle hagejale.
13.Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et eristada tuleb asja tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi ning varjatud puudusi. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Sealjuures saab asjaolust, et võimalikule puudusele viitas spetsialist, järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega (vt Riigikohtu 30. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4617, p 25; 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 31).
13.1.Kostja esitas asjas kolm dokumentaalset tõendit (ülevaatuslehe, veermiku kontrolli lehe ja tehnokontrolli arve) ja leidis, et nendes märgitud puuduste näol oli tegemist vähemalt osaliselt varjatud puudustega. Puuduste kõrvaldamise maksumuse tõendamiseks esitas kostja hinnapakkumise. Maakohus leidis, et tegemist pole asjakohase tõendiga.
13.2.Riigikohtu praktikas on leitud (vt nt RKTKo ts-asjas 2-14-37663), et varjatud puuduste olemasolu kinnitab see, et puudused oskas välja tuua spetsialist, ning see, et puuduseid ei avastatud isegi sõiduki tehnilise seisukorra kontrollimisel enne müügilepingu sõlmimist. Kuigi praeguses asjas ei ole pooled tuginenud sellele, et nad lasid sõiduki tehnilist olukorda enne müügilepingu sõlmimist kontrollida, ei tulene asjas esile toodud asjaoludest ka seda, et sõidukiga ei olnud võimalik müügiplatsilt liiklusesse suunduda. Samuti pole hageja väitnud, et sõiduk ei pidanud vastama vähemalt sellise aja jooksul kasutatud auto keskmisele kvaliteedile, nt et see müüdi varuosadeks ja sellega ei pidanukski saama liigelda.
13.3.Maakohus on ebaõigesti järeldanud tunnistaja ütlustest, et kostja viis Hyundai müügiplatsilt ära puksiirautoga. Kumbki pooltest ei ole sellisele asjaolule tuginenud ja nõustuda tuleb apellandi seisukohaga, et ilmselt on tunnistaja nimetatud osas eksinud ehk tema sellekohaste ütlustega arvestada ei saa.
13.4.Kostja väitis, et tegemist oli puudustega, mille tõttu ei oleks tohtinud sõidukiga liiklusesse minna või poleks nendega saanud läbida auto korralist tehnohooldust. Oma esialgses
8(11)
19.11.2019 vastuses hagile (I kd, tl 60-65) väitis kostja, et pidi juba 03.12.2018 kutsuma puksiirabi, kuna Hyundail ilmnesid vead, mis välistasid sõiduki edasise kasutamise. Samas ei selgita kostja, milles oli puuduste olemus.
13.5.Edasi väidab kostja, et teostas 08.01.2019 Ahula TP OÜ-s sõiduki ülevaatuse, mille käigus tuvastati Hyundail puudustega parema esimese ülemise šarniiri, esiõõtsade esimesed puksid, õlileke mootorist, esisilla stabilisaatori kondid (otsavarras), tagumised reaktiivvarda puksid, roostes kütusepaagi kinnitus ja esisillas õlileke. Kostja viitas küll 25.02.2020 menetlusdokumendis selle lisas olevatele Hyundai puudustele, kuid menetlusdokumendis neid esile ei toonud. Ka üheski hilisemas menetlusdokumendis kostja sõidukil esinevaid puudusi esile pole toonud.
13.6.Ringkonnakohus andis kostjale tähtaja kõigi puuduste loetlemiseks, mis tema arvates on sellised, et ei võimalda liikluses autoga liigelda või korralist tehnohooldust läbida. Samuti selgitas ringkonnakohus, et kostja tõendamiskoormus on tõendada, et puudused on sellised, mis ei võimalda liikluses liigelda või korralist tehnohooldust läbida ja et kohaseks tõendiks on asjatundja arvamus. Ringkonnakohus andis kostjale võimaluse välja tuua, milline on tema poolt nimetatavate varjatud puuduste hind iga üksiku puuduse lõikes.
13.7.Hageja väitis, et sõidukil selliseid puudusi müügilepingust tuleneva riski ülemineku hetkel ei olnud. Nimetatu oli hageja tõendamiskoormus ja ringkonnakohus andis hagejale võimaluse esitada sellekohased tõendid.
14.Vastuses ringkonnakohtu ettepanekule ei toonud kostja välja puudusi, kuid esitas 04.02.2021 kaks hinnapakkumist (lisad 2 ja 3), milles on toodud ära autol vahetatavad osad ja tööd maksumusega kokku 2465,01 eurot. Ringkonnakohus mõistab kostja vastust viisil, et kostja ei pidanud neid vajalikuks oma vastusesse kopeerida. Nii on seda mõistnud ka hageja oma vastuses. Eeltoodu tõttu käsitab ringkonnakohus pakkumistes toodud nimekirja kostja seletusena. Hageja on esitanud nimekirjale puudustest (04.02.2021 menetlusdokumendi lisad 2 ja 3) järgmised vastuväited: - hinnapakkumised pole asjatundja arvamused ja neist pole võimalik aru saada, kas on kajastatud vaidlusaluse sõiduki puudused; - lisas 3 toodud puudused kattuvad lisas 2 toodud puudustega, kuid kostja on nende maksumuse liitnud; - toodud puudused erinevad osaliselt kostja maakohtu menetlusdokumentide lisades toodud puudustest ja kostja on kaotanud õiguse neile tugineda (VÕS § 220 lg 1 mõttes); - loetletud puudused ei ole varjatud puudused; - osaliselt on puuduste näol tegemist kasutatud mootorsõiduki iseloomuliku kulumisega; - hüvitama ei peaks uute varuosade maksumust.
15.Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole toonud esile ja tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid teha maakohtust erineva lahendi.
15.1.Kostja on maakohtu menetluses tasaarvestanud nõude, mis tuleneb puuduste hinnast 1213,50 eurot. Kostja ei saa suurendada tasaarvestatavat nõuet 2465,01 euroni ringkonnakohtu menetluses, kuna tal oli selleks võimalus maakohtus.
9(11)
15.2.Iseenesest on õige hageja seisukoht, et lisad 2 ja 3 meenutavad pigem hinnapakkumisi kui eriteadmistega isiku arvamust. Samas on lisad 2 ja 3 on siiski käsitatavad eriteadmistega isiku arvamusena kui dokumentaalse tõendi (TsMS § 272 lg 1 mõttes) ühe liigina. Ringkonnakohus saab hageja väidetest aru, et hageja seab dokumentaalse tõendi usaldusväärsuse kahtluse alla.
15.3.Ringkonnakohus ei nõustu hageja oletusliku kahtlustega, et lisad 2 ja 3 ei ole koostatud sama sõiduki kohta. Ka maakohtu menetluses esitas kostja sama isiku hinnapakkumise. Ringkonnakohus nõustub hageja tähelepanekuga, et lisas 3 toodud tööd ja materjalid kattuvad lisas 2 toodud töödega ja nende liitmine ei oleks põhjendatud. Nimetatu on seletatav asjaoluga, et lisas 2 on eriteadmistega isik soovinud kirjeldada puudusi, mis takistavad tehnoülevaatusel läbisaamist ja lisas 3 puudusi, mis on liiklusohtlikud.
15.4.Ringkonnakohus ei saa tõendist hakata tuletama sõiduki puuduseid. Lisades 2 ja 3 toodud loetelust varuosade ja tööde kohta pole võimalik järeldada, millised puudused Hyundail esinesid ega nende olemust. Pole võimalik hinnata, kas sellised puudused on silmaga märgatavad, varjatud või nende puuduste tõttu ei vasta müügiese keskmisele 13 aastat kasutatud sõiduki kvaliteedile.
15.5.Kostja poolt maakohtu menetluses loetletud „puudustega parema esimese ülemine šarniir, esiõõtsade esimesed puksid, esisilla stabilisaatori kondid (otsavarras), tagumised reaktiivvarda puksid“ ei võimalda järeldada, mis olukorras vastavad detailid olid ja miks nad vajasid väljavahetamist. Puuduseks saaks pidada õlileket mootorist, roostes kütusepaagi kinnitust ja õlileket esisillas, aga apellatsioonimenetluses esitatud lisadest 2 ja 3 ei selgu, et sellised ülevaatusel läbisaamist takistanud või liiklusohtlikud puudused oleks Hyundail esinenud.
15.6.Seetõttu pole võimalik ka järeldada, et lisades nimetatud remonttööd ja tarvikud on mõeldud eeltoodud puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus toob näitena lisas 2 real 8 nimetatud „sildade remondi“ või real 18 nimetatud „udutule pistiku vahetuse.“ Nimetatud punktid ei anna vastust küsimusele, mis oli sillal või udutulel viga ega võimalda kohtul hinnata, kas tegemist oli puudusega, mida kostja oleks pidanud koheselt märkama või mis on 13-aastase kasutusajaga auto puhul tavapärase kulumisega kaasnev puudus. Hageja ei ole kokkuvõttes sõidukil esinevaid väidetavaid puudusi tõendanud. Seetõttu puudub vajadus vastata ülejäänud hageja vastuväidetele, mis seonduvad puuduste olemusega ja hageja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendeid (fotod sõidukist). Samuti puudub vajadus hinnata, kas kostja teatas puudustest õigeaegselt.
15.7.Puuduste tuvastamata jätmise tõttu pole võimalik väita, et mingid vead võisid olla tingitud apellandi auto eesmärgivastase või mittekorrapärase kasutamise tulemusena. Vastavad maakohtu järeldused on oletuslikud ja tuleb otsusest välja jätta. III
16.Kuna kostja ei ole tõendanud, et talle tekkis puudustega auto müügist kahju, ei ole kostjal tasaarvestatavat nõuet ja õigust keelduda ostuhinna tasumise kohustusest VÕS § 110 lg 1 alusel. Sellest tulenevalt on hageja müügilepingust kehtivalt taganenud, sest võlgnik ei ole õigustatult oma tasu maksmise kohustuse täitmisest keeldunud (VÕS § 118 lg 2 mõttes). Nimetatud normide kohaldamist ei olnud maakohus pooltega arutanud, kuid ringkonnakohus võimaldas pooltel esitada kohtule oma õiguslikud seisukohad selles osas.
10(11)
17.Maakohus on jätnud vastamata kostja taotlusele võimaldada tal tasuda hagi osalise rahuldamise korral võlgnevus viie aasta jooksul. Nimetatud taotlus on käsitatav kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramise taotlusena (TsMS § 445 lg 1 mõttes).
17.1.Kostja on põhjendanud oma taotlust raske majandusliku olukorraga (19.11.2019 menetlusdokumendi p 44). 12.12.2019 menetlusdokumendi p-s 10.1 ei ole hageja nõustunud sellise täitmise viisi ja tähtajaga.
17.2.Tegemist on sisuliselt täitmise ajatamisega. Täitmise ajatamise korral tuleb arvestada ka sissenõudja õigustatud huve, nt et otsuse täitmine ei veniks osade kaupa ebamõistlikult pikaks. Täitmise ajatamine on erandlik ega saa olla väga pikaajaline, üldjuhul on ajatamine võimalik kuude, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, et kostjal on võimalus hagi rahuldada auto tagastamise teel ja ta ei pea sellisel juhul raha tasuma. Seetõttu ringkonnakohus kostja taotlust ei rahulda. IV
18.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
19.Kostja sai 18.12.2020. a ringkonnakohtu määrusega menetlusabi 225 euro riigilõivu tasumiseks. Menetlusabi taotluses on kostja märkinud, et ta on parandamatult haige puudega invaliid ja tema ainsaks sissetulekuks on pension. Nimetatud asjaolud on hinnatavad mõjuva põhjusena kostja vabastamiseks 225 euro riigilõivu tasumisest riigituludesse (TsMS 190 lg 7 alusel).
20.Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks hageja hüvitatavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
20.1.Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb kostjalt lepingulise esindaja kulude katteks 420 euro (käibemaksuta) väljamõistmist. Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine kokku 3h ulatuses, samuti apellandi seisukohaga tutvumine 30min, kokku 3h 30min.
20.2.Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.
20.3.Praegune menetlus on keskmiselt keerukas ja väikese mahuga. Asjas ei ole esitatud suurel hulgal tõendeid. Apellatsioonkaebuse, selle vastuse ning kostja 04.02.2021 seisukoha sisu ja mahtu arvestades on hageja esindaja kulutatud aeg 3h 30min mõistlik ja vajalik. Tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) on asjaolusid arvestades mõistlik. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele apellatsioonimenetluse kulu 3h 30min eest 420 eurot.
29.6.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.