Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSKULUD

2-19-11653

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue NP autod OÜ hagejana ja XX sõlmisid 21.11.2018 omandireservatsiooniga müügilepingu, mille esemeks on mootorsõiduk HYUNDAI TERRACAN (VIN-kood x; riiklik numbrimärk xxxxxx; edaspidi ka: Lepingu ese). Vastavalt sõlmitud omandireservatsiooniga müügilepingule kohustus ostja tasuma Lepingu esemeks oleva kasutatud mootorsõiduki eest ostuhinna ositi kogusummas 3960 eurot. Intresse ega haldustasusid ei kohaldu. Samal päeval, so 21.11.2018 kujundasid hageja ja kostja VÕS § 396 lg 2 alusel ümber omandireservatsiooniga müügilepingust tuleneva kostja rahalise kohustuse laenuks (edaspidi Leping). Lepingu p-de 1.1.-1.2. kohaselt on laenuks 3960 eurot ning laenu tagastamine pidi toimuma ositi: igakuiste osamaksetega summas 110 eurot 36 kuu jooksul. Vastavalt Lepingu p-s 1.3. sätestatule intresse VÕS § 94 mõistes ei kohaldu. Lepingu p 6.3. järgi jäi tagatiseks Lepingu ese, st hageja on jäänud kuni ostuhinna täieliku tasumiseni Lepingu eseme nii liiklusregistrijärgseks kui ka tegelikuks omanikuks, kostja aga vastutavaks kasutajaks ja otseseks valdajaks. Kostja ei ole Lepingu p 1.2. alusel teinud ühtegi osamakset ning seega oli ta sattunud Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitusse. 23.07.2019 edastas hagejale kostjale viimase elukoha aadressile teate Lepingu rikkumise, rahaliste kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja andmise ning täiendava tähtaja jooksul Lepingust tulenevate kohustuste olulises osas täitmata jätmise korral Lepingust taganemise/Lepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Kostja sai eelnimetatud teate kätte 24. 07.2019. Samuti on kostja kinnitanud teate kättesaamist telefonikõnes hageja töötajaga. Teade oli kostjale täiendavalt edastatud ka e-posti teel 29.07.2019. Kostja ei ole teates määratud täiendava tähtaja jooksul (so kuni 30.07.2019 incl) Lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud ehk ei ole ühtegi osamakset teinud. Samuti ei ole kostja asunud hagejaga läbirääkimistesse sissenõutavaks muutunud osamaksete ajatamiseks, võlgnevuse kustutamiseks või Lepingu muutmiseks. Teatega on hageja Lepingust taganenud/Lepingu erakorraliselt üles öelnud alates 31.07.2019. Kostja ei ole Lepingut tagasi täitnud ehk Lepingu eset hagejale tagastanud. Kuna hageja on Lepingust taganenud/Lepingu erakorraliselt üles öelnud, nõuab ta kostjalt Lepingu eseme tagastamist, Lepingu eseme ühe kuu jooksul hagi rahuldava kohtulahendi jõustumisest alates tagastamata jäämise korral Lepingu eseme väärtuse summas 3 960 euro hüvitamist. Alternatiivselt on hageja esitanud laenu kohese tagastamise nõude summas 3 960 euro koos viivise nõudega VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni. Lisaks on

2-19-11653 esitanud hageja veel alternatiivse nõude Lepingu täitmise nõudes summas 880 eurot koos viivise nõudega VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Lisaks hageja poolt väidetud Lepingule sõlmiti poolte vahel samal päeval, so 21.11.2018, müügileping, millega kostja müüs hagejale endale kuulunud sõiduki Jeep Compass (edaspidi Jeep). Müügilepingus on müügihinnaks märgitud „kokkuleppel“, kuid tegelikkuses leppisid pooled müügihinnaks kokku 2500 eurot, mis tuli kokkuleppe kohaselt arvestada Hyundai müügihinnast maha. Müügilepingu p-s 6 on kirjas, et kostja on raha kätte saanud, kuid tegelikkuses mingit reaalset makset kostjale ei toimunud. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 2-16-9016 leides, et Jeepi eest tasumist peab tõendama hageja, kuid hageja seda teinud ei ole ning eeltoodust tulenevalt asub kostja seisukohale, et hageja ei ole kostjale üle andnud Jeepi eest tasumisele kuulunud summat 2500 eurot ehk siis võlgneb hageja kostjale 2500 eurot. Hageja on seisukohal, et andis kostjale üle Hyundai väärtusega 3960 eurot, samas ei ole hageja tõendanud Hyundai omandi väärtust. Tegelikkuses oli poolte vahel kokkulepe, et Hyundai müügihind on summas 3500 eurot, mitte 3960 eurot. Isegi kui hageja oleks Hyundai omandi väärtust tõendanud, puudub ilmselt vaidlus selles, et hageja ei ole kostjale Hyundai omandit üle andnud, vaid andis üle ainult Hyundai valduse. Samas Hyundai valduse väärtuse osas poolte vahel kokkulepe üldse puudub ning kindlasti ei saa Hyundai valduse väärtuseks, võttes arvesse, et selliseks hindab hageja Hyundai omandi väärtust, olla 3960 eurot. Hyundai omandi väärtuse kohta on ainukese tõendina hageja esitanud laenulepingu, mis aga ei ole jõustunud või on kostja selle alternatiivselt tühistanud. Hagiavalduse lisaks olev laenuleping ei jõustunud, kuna vastavalt laenulepingu p-le 5.1 leping jõustub laenusumma kostjale üleandmise momendist, ehk siis ei jõustu enne, kui kostja on hagejalt saanud 3960 eurot. Puudub ilmselt vaidlus selles, et hageja kostjale reaalselt raha üle andnud ei ole. Seega ei ole laenulepingus kokku lepitud ega tunnista kostja, et oleks hagejalt saanud summa 3960 eurot, vaid peab hageja sellise summa kostjale üleandmist tõendama. Et hageja leiab, et summana 3960 eurot pidasid pooled silmas Hyundai omandit, siis on tal kohustus seda ka tõendada. Kui laenuleping ka oleks jõustunud, oli kostja kõiki asjaolusid arvesse võttes laenulepingut allkirjastades eksimuses ning on sellest ka hagejale teada andnud. Eeltoodust tulenevalt on kostja laenulepingu eksimuse tõttu tühistanud ning see on algusest peale kehtetu. Lisaks on hageja poolt kostjale müüdud sõiduk Hyundai puudustega. Juba 03.12.2018 oli kostja sunnitud kutsuma puksiirabi, kuna Hyundail ilmnesid vead, mis välistasid sõiduki edasise kasutamise. 08.01.2019 xxxxxx xx OÜ poolt teostatud ülevaatuse käigus tuvastati Hyundail järgmised puudused: parem esimese ülemine sarniir, esiõõtsade esimesed puksid, mootorist õlileke, esisilla stabilisaatori kondid, tagumised reaktiivvarda puksid, kütusepaagi kinnitus roostes ja esisillas õlileke. 04.02.2019 teostas xxxx xxxxxxxxxxx OÜ veermiku kontrolli ning tegi autole remonditööde pakkumise summas 1 158 eurot. Kogukahjuks hindab kostja võttes arvesse puksiirabile ja veermiku kontrollile kulutatud summasid 1213,50 eurot. 28.01.2019 saatis kostja esindaja ka hagejale kirja, milles teatas, et laenuleping on sõlmitud pettusega ning lisaks ei ole auto korras, kuid hageja kirjale ei vastanud. Kuna Hyundai vajas puksiirabi ning remonti, mille maksumus ulatub kolmandikuni selle müügihinnast, siis ei sobinud Hyundai otstarbeks, milleks seda tavaliseks kasutatakse, so sõitmiseks ega vastanud seega lepingutingimustele. Kostja leiab, et täidetud on kõik müüja vastutuse eeldused, st auto puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal kostjale; puudus ei tulenenud ostjast; ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma; sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda ning ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku ajal jooksul pärast seda, kui

2-19-11653 ta sai puudusest teada või pidi teada saama, va kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav. Seega vastutab hageja Hyundai puuduste eest ning kostja saab nõuda hagejalt kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 114 lg-le 1 andis kostja oma 28.01.2019 kirjaga hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja oma kohustust ei täitnud ning kostja nõuab hagejalt Hyundai remondiga kaasneva kahju hüvitamist 1213,50 eurot, esitades avalduse tasaarvestuseks ehk siis kohustus kostja tasuma hagejale Hyundai eest maksimaalselt 2286,50 eurot. Lisaks esitab kostja tuginedes VÕS § 112 lg-le 2 alternatiivselt hinna alandamise avalduse summas 1213,50 eurot. Hageja nõude maksimaalselt summas 2 286,50 eurot tasaarvestab kostja enda Jeepi müügilepingust tuleneva nõudega summas 2500 eurot hageja vastu. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal hageja ees kohustus. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Hageja ei eita, et samal päeval laenulepinguga sõlmiti poolte vahel müügileping, millega kostja müüs hagejale kostjale kuulunud sõiduki Jeep. Müügihinnaks oli kokku lepitud 2500 eurot. Hageja ei võta omaks kostja faktiväidet, mille kohaselt lepiti kokku, et Jeepi müügihind arvestatakse Hyundai müügihinnast maha. Müügilepingu p-s 6 on kirjas, et kostja on raha kätte saanud. Kõnealuse müügilepingu p 6 puhul on tegemist täitmise kviitungiga VÕS § 95 lg 1 tähenduses. Kviitungi andmisel eeldatakse, et võlgnik (hageja) on kohustuse täitnud ning võlausaldajal (kostjal) tekib võimalus selline eeldus ümber lükata, kui ta tõendab, et võlgnik (hageja) on jätnud kohustuse täitmata. Hageja ei võta omaks kostja faktiväidet, mille kohaselt tegelikkuses reaalset makset kostjale ei toimunud, vaid pidi Jeepi müügihinna maha arvestama Hyundai müügihinnast. Kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud Hyundai väärtust. Üldiselt eeldatakse, et kokkulepitud hind on ka eseme väärtuseks. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Vaidlusaluse mootorsõiduki väärtuseks on vähemalt 4000 eurot. Hageja ei nõustu kostjaga ka selles, et täidetud on TsÜS §-des 92, 98 ja 99 sätestatud laenulepingu tühistamise eeldused. Kostja esindaja 28.01.2019 toodud tekst ei sisalda TsÜS § 98 lg 1 esimese lause järgset avaldust tehingu tühistamise kohta. Tehingu tühistamise tähtajad on mööda lastud, samas ei esine TsÜS § 99 lg-s 3 nimetatud asjaolusid. Eluliselt ei ole ka usutav, et kostja ei ole laenulepingu sõlmimisel tehingu tingimuste ja laenulepingu kirjaliku dokumendiga tutvunud, positsioneerides ennast pedantse isikuna. Eeltoodust lähtudes asub hageja seisukohale, et eksimuse ja seega kostjapoolse tehingu tühistamise eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud. Lähtudes kostja vastuväidetest kui laenuleping ei ole kehtiv, ei ole laenulepingu täitmine võimalik. Nimelt toimub laenulepingu mittekehtivusel tagasitäitmine, mille raames on kostja kohustatud tagastama hagejale Hyundai. Vaidlusaluse sõiduki tagastamise kohustuse olemasolul ei või kostjal olla nõudeid, mis puudutavad sellel esinevaid puudusi. Hageja ei võta omaks ka, et vaidlusalusel sõidukil esineb puudusi. Tasaarvestuse eeldused ei ole täidetud. Kostja arvutuskäik hinna alandamise juures ei vasta VÕS § 112 lg-s 1 sätestatud valemile ja põhimõtetele. Eelkõige ei ole kostja tõendanud kohase ega mittekohase täitmise väärtusi. Tõele ei vasta kostja väide, et tema pöördumised hageja poole jäeti täielikult tähelepanuta. Hageja esindaja mitu korda helistas kostjale ning palus tal võimaldada tutvuda Hyundai seisukorraga, muuhulgas mitu korda määras kostjale aja hageja remonditöökoja külastamiseks. Kostja ei ilmunud hageja remonditöökotta ühelgi hageja määratud ajal. Oma käitumisega ei võimaldanud kostja hagejal ega võimalda ka praegu tõhusat õiguskaitset. Valdav osa kostja loetletud puudustest ei ole olemuselt varjatud. Vaidlusaluse sõiduki omandireservatsiooniga müügilepingu ja laenulepingu sõlmimise ajal, samas ka sõiduki kostjale üleandmise ajal, vastas sõiduk keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 mõttes. Isegi siis, kui nõustuda kostja väidetega, et sõidukil esinevad puudused, ei ole tegemist lepingurikkumisega. Kuna antud sõiduki näol on tegemist kasutatud sõidukiga, ei saa kvaliteedi määramiseks kasutada standardeid, norme, mudeleid ja kirjeldusi. Tegemist

2-19-11653 on üle 13 aasta vana sõidukiga ning sellise vana auto puhul on harilik, et kui teha põhjalik tehniline ülevaatus, siis ilmneb sõidukil puudusi, kulunud seadmeid ja detaile, seega saab seda kasutatud sõidukit ostes ka eeldada. Kui eeldada, et tegemist on hagejapoolse lepingurikkumisega, ei vastuta hageja lepingurikkumise eest. Hageja vastutust välistavaks asjaoluks on muuhulgas kostja teadmine lepingutingimustele mittevastavusest või selle teadmapidamine. Ostjal oli võimalik enne ostuotsuse tegemist lasta hinnata auto tehnilist seisukorda. Sellest johtuvalt vähemalt pidi kostja teadma väidetud puudustest, millised on kergesti tuvastatavad tavapärase tehnilise kontrolli käigus. Seega pidi kostja teadma väidetavatest võimalikest puudustest lepingurääkimiste pidamise ajal vastavalt VÕS § 218 lgle 4 koostoimes VÕS § 15 lg 4 ja § 104 lg-ga 4. Vastuseks lepingu esemel olevate väidetavate puuduste kohta leiab hageja, et selge ei ole, mis põhjustel pidi kostja kasutama puksiirabi. Vaatamata hageja korduvatele pöördumistele ei võimaldanud kostja hagejal kontrollida lepingu eseme tehnilist seisu ning hagejal on võimatu tuvastada, kas ja kui, siis mis puudused lepingu esemel tegelikult esinevad ning mis on nende põhjused. Hageja isegi ei tea sõiduki tänast tehnilist seisundit. Kostja esitatud hinnapakkumustega ei saa hageja arvates tõendada sõidukil puuduste esinemist. Kostja esitatud dokumentides väidetavad puudused on suuremas osas lihtsasti tuvastatavad ja nähtavad ehk olemuselt mittevarjatud puudused. Ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks müünud sellise sõiduki, mille armatuuri taustvalgustus, kütusenäidik, elektriaknad ei tööta jne. Samas sisaldavad kostja esitatud dokumendid palju erinevaid kulumaterjale, mida oleks vaja vahetada ka mootorsõiduki tavapärases kasutamises. Sisuliselt heidab kostja hagejale ette petmist, kuid hageja on autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu poolt tunnustatud automüüja ning talle on väljastatud tunnustatud automüüja kvaliteedimärgis, mis tähendab, et hageja on usaldusväärne, turvaline ja kvaliteetset teenust osutav mootorsõiduki müüja. Kostja seisukoht hageja seisukohtadele Vastuseks hageja vastuväidetele leiab kostja, et tõele ei vasta hageja seisukoht nagu kostja oleks nõustunud sisuliselt Jeepi müügilepingu p-ga 6, mille kohaselt on kostja raha saanud. Kostja ei ole Jeepi eest raha saanud. Kostja on seisukohal, et 28.01.2019 kirjast on aru saada, et kostja on laenulepingu alternatiivselt ka tühistanud. See, et laenuleping ei kehti, ei tähenda, et jõustunud ei oleks Hyundai müügileping. Hageja on meelevaldselt lepingud üheks lepinguks sidunud. Kostja tunnistab, et poolte vahel sõlmiti Hyundai müügileping ning lepiti kokku müügihinnaks 3500 eurot, millest tuli maha arvata Jeepi müügihind 2500 eurot. Kuna Hyundai müügileping poolte vahel sõlmiti, saab kostja kasutada ka seadusest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Hageja ei ole jätkuvalt tõendanud Hyundai müügihinda ning hageja esitatud müügikuulutustes toodud sõidukeid ei saa võrrelda kostja Hyundaiga. Tõele ei vasta hageja väide nagu vastaks Hyundai keskmisele kvaliteedile. Sõidukil avastatud vead olid liiklusohtlikud. Ka ei saa hageja kostjale ette heita puudulikku ülevaatust ostmise hetkel, kuna kostja ei sõlminud müügilepingut oma majandus- ja kutsetegevuses. Vastuseks hagejapoolse Hyundai müügilepingu taganemisega seonduvalt kostja sellega ei nõustu. Nimelt peab taganemiseks olema lisaks formaalsetele eeldustele täidetud ka materiaalsed eeldused ehk siis peab olema kostja Hyundai müügilepingut rikkunud. Kostja leiab, et ta ei ole seda teinud ning seega on taganemine kehtetu. Täiendavalt sõiduki puuduste kohta lisab kostja, et puksiiri kutsus kostja seetõttu, et Hyundai ei käivitunud. Tõele ei vasta hageja väide nagu ta poleks kostja poole Hyundai tehnilise seisundi kontrollimiseks pöördunud. Kostja seda tegi, kuid ei saanud hagejalt ühtegi sisulist ettepanekut ning mingil hetkel ei võtnud hageja enam kõnesid vastu.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2-19-11653

2-19-11653 3960 eurot, kohta usutavaks. Esitatud on erinevates müügikuulutustes toodud pakkumishinnad (tl 8287; 107-113; 114-118), kuid need võivad erineda reaalsetest müügihindadest ning kohtu arvates ei ole need tõendid, millest lähtudes saaks kindlaks määrata konkreetse vaidlusaluse auto müügihinna.

2-19-11653 mootorsõiduki puudused olnud tehnilise ülevaatluse käigus kergesti tuvastatavad ega saa olla kostjale mootorsõiduki vanust arvestades ootamatud. VÕS § 218 lg 1 teise lause järgi tarbijamüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Samas ei vastuta sama sätte lg 4 kohaselt müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Kui ostja sõlmib müügilepingu hoolimata sellest, et ta on teadlik, et müüdud asi on puudustega, või peab nendest teadma, loeb seadus sellise toimingu ostjapoolseks kaudse tahtlusavaldusega väljendatud puuduste heakskiiduks. Tunnistaja V.S ütlustest nähtub, et kostja tuvastas auto müügiplatsil juba osad vead (kütusenäidik) ning autoga sõideti müügiplatilt ära puksiirautoga, seega ei olnud auto juba ostes sõidukõlbulik. Tunnistaja ütlustest lähtudes teadis kostja, et auto ei ole korras ning mõtles auto ise korda teha, kuid hiljem selgus, et autoremont läheb liiga kulukaks. Seega on kohtu arvates tõendatud, et kostja teadis juba sõidukist ostes, et see ei ole remonti tegemata sõidukõlblik. Tähelepanuta ei saa jätta kostja võimalust enne ostuotsuse tegemist hinnata auto tehnilist seisukorda. Kostja poolt nimetatud sõiduki puudused on suures osas kergesti tuvastatavad tavapärasel välisel ülevaatamisel, seega on need äratuntavad, mittevarjatud puudused (kojameeste kummid katki, puuduvad tagatulepirnid, esiklaasi tuulerestil auk sees, armatuuri taustvalgutus ei tööta, kütusenäidik ei tööta, elektriaknad ei tööta, rehvid väga pragulised, jahutusvedelik puudu). Seega pidi kostja teadma väidetavatest võimalikest puudustest ostu-müügilepingu läbirääkimiste pidamise ajal. Kohus nõustub hageja arvamusega, et kostja esitatud hinnapakkumisega (tl 70) ei saa tõendada sõidukil puuduste esinemist, kuna hinnapakkumine vormistatakse lähtuvalt kliendi soovidest, mis ei pruugi olla ilmtingimata vajalik. Kostja ei eita, et hageja pöördus tema poole, et kontrollida Hyundai tehnilist seisu ning arvestatav on hageja väide, et tal on võimatu tuvastada, mis ulatuses mootorsõidukil puudused esinevad ning mis on nende põhjused. VÕS § 220 lg 1 eesmärk on tagada, et müüdud asja puuduste üle peetavad vaidlused lahendatakse võimalikult kiiresti pärast vastava puuduse ilmnemist. Nii on teatamiskohustuse eesmärgiks võimaldada müüjal väidetav puudus ja lepingu rikkumine heastada ning tekkivat kahju seeläbi vähendada. Samuti on teatamiskohustuse eesmärk võimaldada müüjal säilitada ja koguda tõendeid, et kaitsta end ostja võimalike nõuete vastu. Asja materjalidest nähtub, et hageja on määranud kostjale tähtaegu sõidukiga remondi töökotta tulekuks ja auto ülevaatamiseks, samuti on tunnistaja V.S kirjeldanud, kuidas hageja tuli kostja valduses olevale sõidukile puksiirautoga järele, kuid kostja keeldus autot kätte andmast. Hagejale on teadmata mootorsõiduki tänane tehniline seisund, seda ei asenda ka foto Hyundaist (tl 160) ning ei ole välistatud, et sõidukil võivad esineda puudused kostja kui sõiduki valdaja eesmärgivastase või mittekorrapärase kasutamise tulemusena.

2-19-11653 tähtaja rahalise kohustuse täitmiseks (tl 13-14; 15-16; 143). Seega sai kostja võimaluse teostada hilinenud sooritus ning kõrvaldada seega lepingu rikkumine ja lepingust taganemine/lepingu erakorraline ülesütlemine. Kostja ei täitnud rahalist kohustust ka täiendava tähtaja jooksul ja seega tekkis hagejal VÕS § 116 lg 1, lg 2 p 5 ja § 114 lg 4 alusel õiguspärane võimalus lepingust taganeda. Lisaks eeltoodule jääb hageja kostja poolsete maksekohustuste jätkuva ja korduva rikkumise, sisuliselt ostuhinna tasumise kohustuse täieliku täitmata jätmise tõttu ilma Lepingujärgsest vastusooritusest, mida hageja õigustatult Lepingust lootis. Lepingust taganemine kui ostuhinna tasumata jätmise tagajärg peab ja on ostjale (seega ka kostjale) nii subjektiivselt kui objektiivselt ettenähtav (nn ettenähtavuse kriteerium). Seega on hageja täidetud ka VÕS § 116 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud Lepingust taganemise alus. Kostja maksekohustuste rikkumiste jätkuvus ja korduvus annavad mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei täida maksekohustusi ka edaspidi ning seega täidetud ka VÕS § 116 lg 2 p-s 4 sätestatud taganemist õigustav alus. Kohtu arvates on antud juhul lubatav hageja Lepingust taganemine ka VÕS § 116 lg 3 alusel, kuna Lepingu ülesütlemise ajaks kaheksa üksteisele järgneva kuu maksekohustuse täitmata jätmine on rikkumine Lepingu kui terviku suhtes ning hageja on kinnitanud, et mõistagi ei ole tal VÕS § 116 lg 3 järgi huvi maksekohustuse ainult osalise täitmise vastu. Kuna teade sisaldab VÕS § 116 lg 5 järgset nn tingimuslikku ehk täiendava tähtaja tulemusteta möödumisega seotud taganemisavaldust, ei ole hageja VÕS § 118 lg 1 p-de 1 või 2 alusel kaotanud õigust Lepingust taganeda. Hageja on Lepingust taganenud mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teadasaamist. Ülaltoodust johtuvalt leiab kohus, et Lepingust taganemise sisulised ehk materiaalsed eeldused on täidetud. Hageja on andnud kostjale üle Lepingu eseme valduse, kuid kostja ei ole sisuliselt Lepingu täitmisele asunud. Kuna kostja ei tagastanud Lepingu eset hageja teates märgitud ajaks 31.07, siis võib hageja nõuda VÕS § 189 lg 1, § 233 lg 1 ja § 85 lg 1 alusel Lepingu eseme tagastamist hageja tegevuskohas. VÕS § 189 lg-st 2 tuleneb hageja õigus nõuda tagastamise võimatuse korral üleantu väärtuse hüvitamist. Kuna kohus on asunud seisukohale, et kohaldada tuleb kostja suhtes õiguskaitsevahendeid tuginedes omandireservatsiooniga tarbijamüügilepingule, siis alternatiivsete nõuete osas kohus seisukohta ei võta.

2-19-11653 Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu kohtukulu ning vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Menetlusosalise esindaja kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib olla eelkõige õigusteenuse osutamise tasu. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hageja nõude selles osas, mis puudutab Lepingu eseme tagastamist, küll aga jääb suuremas osas rahuldamata Lepingu eseme mittetagastamisel hüvitamisele kuuluva summa suurus. Seetõttu peab kohus põhjendatuks jätta õigusabikulud kummagi poole enda kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, on kohtu arvates õiglane arvestades hagi rahuldamise ulatust jätta hageja poolt tasutud riigilõiv pooles ulatuses kostja kanda. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2021 otsusega muudetud Pärnu Maakohtu otsuse põhjendusi:

RESOLUTSIOON:

2-19-11653

2-19-11653

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.