2-20-17502/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

13.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud I B esitas 27.11.2020 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selberg’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: I Bil on arvelduskonto nr xxx Swedbank AS, saldo 22.02.2021 3,06 eurot. Võlgnik töötab käesoleval ajal xxx-s (registrikood xxx) juhatuse liikme assistendi ametikohal põhipalgaga 500 eurot kuus, lisaks laekub võlgniku pangakontole Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus 60 eurot kuus. Võlgnikul on üks alaealine laps: A B (isikukood xxx). TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust ja TMS § 132 lg 2 kohaselt kui võlgnik peab üleval teist isikut, suureneb mittearestitav summa 1/3 võrra palga alammäärast kuus. Brutopalga alammäär 1.jaanuarist 2021 on 584 eurot, arvestades võlgnikul ühe alaealise lapse olemasolu, on mittearestitava sissetuleku suuruseks 778,67 eurot. Muu vara puudumist on võlgnik pankrotiavalduses ja ajutisele pankrotihaldurile saadetud vastuses kinnitanud. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku varaks sissetulek töötasuna 500 eurot ja sotsiaaltoetus 60 eurot kuus, kokku 560 eurot kuus, millele ei saa kooskõlas Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 ja lg 2 sissenõuet pöörata. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval hetkel menetluses 6 täitemenetlust nõuete summaga 10 567,54 eurot. Võlgniku poolt esitatud vara ja võlgade nimekirja kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: xxx (registrikood xxx) 1 689.05 eurot; xxx (registrikood xxx) 2 996,44 eurot; xxx (registrikood xxx) 2 486,43 eurot; xxx (registrikood xxx) 1 609,25 eurot; xxx (registrikood xxx) 2 486,74 eurot; xxx (registrikood xxx) 2 089,69 eurot; Liiklustrahv 800,00 eurot. Tulenevalt ülaltoodust on võlgnikul järgmised kohustused:

Muud kohustused võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustavad võlgniku kohustused kokku 18 611,46 eurot. I Bi kohustused moodustavad kokku 18 611,46 eurot. Võlgnikul vara kohustuste katteks puudub, võlgniku igakuiseks sissetulekuks on ainult töötasu ja sotsiaaltoetus kokku 560 eurot kuus. Võlgnikul on alaealine laps. Eeltoodust tulenevalt vajadus täiendavale analüüsile puudub. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur I Bi maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Maksejõuetuse põhjuseks nimetab võlgnik tegutsemist kahjumit teeninud osaühing xxx juhatuse liikmena. Võlgnik oli ajavahemikul 01.06.2016 kuni 04.06.2020 xxx (registrikood xxx) osanik ja juhatuse liige, peeti kohvikut A asukohaga xxx. Ajavahemikus 2019. aasta maist kuni oktoobrini sai võlgnik töötasu xxx-st. Võlgniku selgituse kohaselt andis kohvikule lõpliku hoobi 2020 kevadel lahvatanud pandeemia, tekkisid võlad, mille käendajaks oli võlgnik. Võlgnik võõrandas 04.06.2020 xxx osa nimiväärtusega 2500 eurot M M, kes on võlgniku asemel alates 07.05.2020 xxx uus juhatuse liige. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua xxx äritegevuse ebaõnnestumise ja võlgniku poolt xxx kohustuste käendamise. Ajutine pankrotihaldur leiab, et I Bi maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi I Bi pankrotimenetluses. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Võlgnik on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Lähtudes PankrS § 170 lg 1 võib võlgniku kohustusest vabastamise avalduse esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Juhindudes eeltoodust ja PankrS §-dest 1,31 ja 170 palub ajutine haldur kuulutada välja I Bi pankrot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest ja selle täiendusest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 18 611,46 eurot, kuid vara puudub. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi.

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks töötasuks 405 eurot, millele lisandub käibemaks 81 eurot, kokku 486 eurot. PankrS § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne 2021. aasta 1. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus pankrotihalduri tasu määramisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks töötasuks 405 eurot, millele lisandub käibemaks 81 eurot, kokku 486 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik