lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-16071/15

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 04.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-16071/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1389
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. märts 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-16071

Tsiviilasi

J. K. hagi J. L. vastu põhivõla 24 420 euro, intressi 2192 euro 47 sendi ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

33 266 eurot 92 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: J. K. ; isikukood XXX; elukoht XXX. Hageja esindaja: M. Ka. e-post XXX Kostja: J. L. ; isikukood XXX; XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt J. K. hagi J. L. vastu põhivõla 24 420 euro, intressi 2192 euro 47 sendi ja viivise väljamõistmiseks.
2.Mõista J. L. (L.) J. K. (K.) kasuks välja:
2.1.28 089 eurot 68 senti (sealhulgas põhivõlg 24 420 eurot, intress 1471 eurot 88 senti ja enne 3. novembrit 2020 sissenõutavaks muutunud viivis 2197 eurot 80 senti);
2.2.viivis põhivõlalt 24 420 eurolt alates 3. novembrist 2020 kuni põhivõla 24 420 euro tasumiseni määras 0,05% päevas.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Jätta J. K. hagi J. L. vastu rahuldamata osas, milles J. K. palub mõista J. L. alt välja intressi suuremas summas kui 1471 eurot 88 senti.
4.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus hagejale kätte.
6.Saata otsus kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Toimetada otsus kostjale avalikult kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni punktid 1 – 4 ja 7 – 9 ning selgitused kaja esitamise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskuludest 98% J. L. ja 2% J. K. kanda.
8.Mõista J. L. (L.) J. K. (K.) kasuks välja menetluskulu 1367 eurot 10 senti.
9.Mõista J. L. (L.) J. K. (K.) kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post [email protected]) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja elukohajärgsetele kohalikele omavalitsustele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohus toimetas hagiavalduse ja hagiavalduse kohta kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2021 määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 19. jaanuaril 2021. Kohus märkis, et dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teadaande avaldamisest. Kohus andis

kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus võib hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab hagimenetluse kulud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2. mail 2019 laenulepingu. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu 24 420 eurot. Kostja kohustus laenu koos intressidega tagastama

2.mail 2020. Hageja teavitas kostjat lõpptähtajast ning palus lepingust tulenev kohustus täita, kuid kostja ei teinud seda. Kostja kohustus laenulepingu alusel tasuma laenult intressi 0,5% kalendrikuus. Hageja võib lepingu ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, 397 lg 1, § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt põhivõla 24 420 euro ja intressi tasumist. Intress on tasu raha kasutamise eest perioodil, mil kostjal oli õigus hageja poolt antud laenu laenulepingu alusel kasutada. Hageja saab seega nõuda kostjalt intressi alates 2. maist 2019 kuni 2. maini 2020 määras 0,5% kuus, so kokku 1471 eurot 88 senti. Kuna kostja jäi alates 3. maist 2020 laenu tagasimaksmisega viivitusse, saab hageja alates sellest kuupäevast nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 järgi viivist (vt ka Riigikohtu 26. novembri 2012 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-141-12, p 10). Hageja põhinõue 24 420 eurot tuleb seega rahuldada. Hageja intressi nõue tuleb rahuldada 1471 euro 88 sendi ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hagejal lepingu alusel õigus nõuda kostjalt viivist 0,05 % päevas. Hagejal on lepingu ja VÕS § 113 lg 1 alusel seega õigus nõuda kostjalt viivist alates 3. maist 2020 kuni 2. novembrini 2020 määras 0,05% päevas, so kokku summas 2197 eurot 80 senti. Hagejal on VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 järgi õigus nõuda kostjalt viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja viivise nõue tuleb rahuldada. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja elukohajärgsetele kohalikele omavalitsustele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale avalikult kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid kostja elukoha ega muude sidevahendite andmeid. Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid laekunud. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning otsuse resolutsiooni punktid 1 – 4 ja 7 – 9 ning selgitused kaja esitamise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldas hagi ligikaudu 98% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 98% ulatuses kostja ja 2% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 1000 eurot, rahvastikuregistri päringu kulu 5 eurot ja esindajatasu 390 eurot, kokku 1395 eurot. Hageja esindajakulu tekkis seoses kliendiga kohtumise, asjaolude ja dokumentidega tutvumise ja hagi koostamisega ning rahvastikuregistrisse taotluse koostamisega.

Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kohus leiab, et rahvastikuregistri päringu kulu 5 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning § 143 p 2 alusel põhjendatud kulu. Kohus kohustas hagejat teatama kostja elukoha andmed. Kostja tegi sellest tulenevalt päringu rahvastikuregistrisse ja esitas kohtu nõutud andmed. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust ning mahtu, on hageja esindaja ajakulu 3 tundi ja 15 minutit põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest tasuda tulevat tasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega samuti põhjendatud. Hageja esindajakulu 390 eurot on seega põhjendatud. Kuna kohus jättis 98% menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 1367 eurot 10 senti [(1000 + 5 + 390) * 0,98]. Hageja ülejäänud menetluskulud jäävad hageja kanda. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja