lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-18479/7

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-18479/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1154
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.03.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-18479

Tsiviilasi

M E hagi OÜ Belteks vastu põhivõla 500 euro ja viivise 4,15 euro saamiseks 504,15 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: M E (xxx, xxx) Kostja: OÜ Belteks (14562925, Müürivahe tn 29-1, Tallinn, e-post: [email protected]), esindaja O B (e-post: xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Belteks M E kasuks põhivõlg 500 eurot ja viivis 3,83 eurot.
3.Jätta menetluskulud OÜ Belteks kanda ja välja mõista OÜ-lt Belteks M E kasuks menetluskuluna 125 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.M E esitas 15.12.2020 Harju Maakohtusse hagi OÜ Belteks vastu põhivõla 500 euro ja viivise 4,15 euro saamiseks.
2.Pooled sõlmisid 27.09.2020 broneerimislepingu, mille kohaselt soovis hageja broneerida kuni võlaõigusliku müügilepingu sõlmimiseni aadressil xxx asuva korteriomandi. Pooled kinnitasid lepingus, et sõlmivad võlaõigusliku ostu-müügilepingu hiljemalt 30 päeva peale broneerimislepingu sõlmimist. Hageja tasus 27.09.2020 kostjale broneerimistasu 500 eurot, mis lepingu järgi loeti tehingu sõlmimise ettemaksuks. Pooled ei sõlminud korteriomandi müügilepingut, sest korteril oli oluline puudus, millest kinnisvaramaakler hagejat ei teavitanud ning mis ilmnes pärast broneerimislepingu sõlmimist. Puuduseks oli valed kinnistusraamatu andmed, mida kinnisvaramaakler ja korteri omanik ei maininud ning ei kõrvaldanud. Hageja nõudele vaatamata kostja raha ei tagastanud. Hageja leiab, et broneerimisleping on tühine notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu. Lepingus kokkulepitul ei ole õiguslikku tähendust ning tühise lepingu alusel makstud broneerimistasu tuleb tagastada. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 07.11.2020, mil hageja saatis esimese e-kirja kostjale ja palus maksta 500 eurot tagasi maksta. Hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses määras perioodi 08.11.202015.12.2020 eest 4,15 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostjal oli kohustus broneerida kinnistu 30 päevaks. Müüja ehk xxx volitas kostjat teostama kõiki vajalikke toiminguid korteri müügitehingu vahendamiseks, kuid kostjal ei olnud õigus sõlmida müügi eellepingut või müügilepingut. Kostja on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist kinnisasja müügi eellepinguga. Kinnistu oli broneeritud hageja kasuks ning tegemist oli broneerimislepingu sõlmimisega. Broneerimislepingu kohaselt broneerimistasu ei kuulu tagastamisele. Korteris ei tuvastatud mingeid olulisi puudusi. Väikesest veast tingituna oli korteri number Maa-ameti andmebaasis vale. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 27.09.2020 broneerimislepingu (t.lk 3-4), milles kinnitasid, et sõlmivad korteri võlaõigusliku ostu-müügilepingu hiljemalt 30 päeva peale broneerimislepingu sõlmimist. Samuti ei vaidle pooled, et hageja tasus 27.09.2020 kostja kontole 500 eurot (t.lk 5), selgitusega broneerimisleping 27.09.2020 xxx. Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et võlaõiguslikku ostu-müügilepingut ei sõlmitud.
6.Kohus tuvastas (t.lk 3 p iii), et broneerimislepingu järgi on xxx kui korteri omanik volitanud kostjat teostama kõiki vajalikke toiminguid korteri müügitehingu vahendamiseks (sh reklaamima korterit, pidama klientidega läbirääkimisi ning sõlmima broneerimislepinguid). Lepingu järgi tuli broneerimistasu tasuda kostjale.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas 27.09.2020 broneerimisleping on kinnisasja müügi eelleping või mitte. Pooled kinnitasid nimetatud lepingus, et sõlmivad korteri võlaõigusliku ostumüügilepingu hiljemalt 30 päeva peale broneerimislepingu sõlmimist. Lepingus on välja toodud korteri hind 128 000 eurot. Lepingu punkti 4 kohaselt loetakse broneerimissumma 500 eurot tehingu sõlmimise ettemaksuks. Kohus leiab, et kõik eelnev annab põhjuse järeldada, et 500 eurot on osa korteri müügihinnast. Kuivõrd broneerimislepingu järgi kavatsevad pooled hiljemalt 30 päeva jooksul sõlmida korteri võlaõigusliku ostu-müügilepingu, siis võib järeldada, et broneerimisleping on vaadeldav korteri müügi eellepinguna.
8.VÕS § 33 lg 1 järgi on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. VÕS § 33 lg 2 kohaselt, kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab olema AÕS § 119 lg 1 järgi notariaalselt tõestatud. Samasugune vorminõue kehtib seega VÕS § 33 lg 2 järgi ka kinnisasja müügi eellepingu kohta. Sellise vorminõude järgimata jätmisel on tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine (vt nt Riigikohtu 8. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 15).
9.Riigikohus on sama lahendi punktis 16 leidnud, et kolleegiumi arvates tuleb AÕS § 119 lg-t 1 ja VÕS § 33 lg-t 2 kohaldada selliselt, et need kaitseksid nii kinnisasja ostjat kui ka müüjat järelemõtlematult ja notari selgitusteta korteri omandamisega või võõrandamisega seotud siduvate kohustuste võtmise eest. Esmajoones puudutab see erinevaid sanktsiooninõudeid poolte vastu, kui kavandatud müügileping jääb mingil põhjusel sõlmimata. Sellise sanktsiooni ettenägemine kinnitab kohustuse siduvust ja seega kokkuleppe suunatust kokkuvõttes kinnisasja omandamisele. Erandina saab nn broneerimisleping kõne alla tulla, kui tasu makstakse tõesti üksnes kinnisasja n-ö broneerimise eest, s.t selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks. Sellisel juhul ei tohi aga ostjal ega müüjal olla kohustust hiljem kinnisasja omandada või võõrandada. Poolte kohustuse hindamisel on mh oluline sellise broneerimistasu suurus. Kui see ületab ainuüksi broneerimise eest mõistlikult makstava summa ja kokku on lepitud nt selle jäämine teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel, viitab see, et tegelikult on tegemist kinnisasja müügi eellepingu või juba müügilepinguga, mis peab aga olema notariaalselt tõestatud.
10.Pooled on broneerimislepingus kokku leppinud, et sõlmivad korteri võlaõigusliku ostumüügilepingu hiljemalt 30 päeva peale broneerimislepingu sõlmimist ja broneerimissumma 500 eurot on tehingu sõlmimise ettemaksuks. Kohus leiab, et eelmärgitust ei saa järeldada, et pooled on kokku leppinud üksnes tasus kinnisasja n-ö broneerimise eest. Nimetatule ainuüksi broneerimistasu suurus ei viita. Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust, mis põhjustel jäi notariaalne tehing sõlmimata. Kuna 27.09.2020 broneerimisleping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu, on hagejal õigus selle alusel tasutu tagasi saada VÕS § 1028 järgi kostjalt, kes oli soorituse saajaks.
11.Kohus tuvastas hageja esitatud e-kirjaga, et hageja saatis kostjale nõude 500 euro tagastamiseks 10.11.2020 (t.lk 11), maksetähtajaga 10.11.2020. Hageja ei ole tõendanud 07.11.2020 nõude esitamist. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 11.11.2020. Hageja on arvestanud viivist kuni 15.12.2020. Perioodi 11.11.2020 – 15.12.2020 eest tuleb kostjalt välja mõista viivis 3,83 eurot.
12.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi suuremas ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot, mis tuleb kostjal hüvitada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja