Omega Invest OÜ hagi M. K. vastu põhivõlgnevuse 12 000 euro, intressi 871,20 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 806,40 euro ja kahjuhüvitise 100 euro nõudes
Tsiviilasja hind
13 777,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood 10866568; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja esindaja: e-post xxx)
A.-L.
V. (OK
Incure OÜ;
Kostja: M. K. (isikukood xxx; elukoht xxx; tegelik elukoht on teadmata)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt M. K. hageja Omega Invest OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse 12 000 eurot, intressi 871,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 720 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata kahjuhüvitise 100 euro ning sissenõutavaks muutunud viivise 86,40 euro nõudes.
4.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
5.Toimetada käesolev otsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja Omega Invest OÜ menetluskulud 98% ulatuses kostja M. K. kanda ja kostja M. K. menetluskulud 2% ulatuses hageja Omega Invest OÜ kanda.
7.Mõista kostjalt M. K. hageja Omega Invest OÜ kasuks välja menetluskulu summas 784 eurot.
2-20-6698
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal M. K. tasuda hagejale Omega Invest OÜ käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses on Omega Invest OÜ hagi M. K. vastu põhivõlgnevuse 12 000 euro, intressi 871,20 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 806,40 euro ja kahjuhüvitise 100 euro nõudes
2.Hageja nõude aluseks on X AS-i ja kostja poolt 09.09.2019.a sõlmitud laenuleping nr L187349. Laenusaaja kohustus sõlmitud lepingu kohaselt laenuandjale laenu tagasi maksma ning tasuma intressi ja lepingu haldustasu igakuiste osamaksetena. Kuna laenusaaja jäi enam kui kolme osamaksega viivitusse, ütles laenuandja lepingu üles 28.01.2020 seisuga. 28.01.2020 a. loovutas X AS oma nõuded kostja vastu Omega Invest OÜ-le. Hageja selgitas, et kuna tema põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 100 eurot.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on
2-20-6698 kostjale kätte toimetatud 06.02.2021.a Ametlikes Teadaannetes. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
4.Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
5.Kohus leiab, et on X AS sõlminud kostjaga eelnimetatud lepingud oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingu nr L187349 alusel kahju summas 100 eurot. Kuigi VÕS § 115 lg 1 alusel on teatud tingimustel professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluses hüvitatav (vt Riigikohtu 09.09.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29), ei tähenda see seda, et samas korras oleks hüvitatavad inkassofirma kaasamisega seotud kulutused. Inkassofirmal ei ole reeglina kuigi head võimalust nõude maksmapanekuks ning seetõttu rikub inkassobüroo kaasamine võlausaldaja kohustust kahju vähendada (VÕS § 139 lg 2) (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-15654). Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga, kelle poolt teostatud teenuste eest on hageja kandnud kahju 100 eurot. Hagist ei selgu, millist teenust ja millise tunnihinnaga ning milline inkassofirma osutas. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli mõistlikult võttes vajalik – kohus leiab, et hageja oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ka ilma selleta. Hageja ei ole selgitanud, kuidas aitas inkassoteenuse kasutamine vaidluse lahendamisele kaasa. Seetõttu tuleb hageja kahju hüvitamise nõue kostjalt 100 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
7.Hageja palus mõista kostjalt välja viivist alates 16.01.2020.a – 07.05.2020.a summas 806,40 eurot. Hagiavalduses on märgitud, et hageja palub kostjalt välja mõista viivise lepingu ülesütlemisest, s.o 29.01.2020.a kuni 07.05.2020.a. Kohtu hinnangul on hageja sissenõutavaks muutunud viivist arvutanud ekslikult alates 16.01.2020.a ning viivist tuleb arvutada alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 29.01.2020.a kuni 07.05.2020.a. Sissenõutavaks muutunud viivis on sellisel juhul 720 eurot. Seetõttu tuleb hageja viivisenõue summas 86,40 eurot (806,40 – 720) jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
10.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2-20-6698
11.Kohus jaotab hagi osalise rahuldamise tõttu (ligikaudu 98% ulatuses; 13591,20/13777,60), menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 98% ulatuses kostja kanda ja 2% ulatuses hageja kanda.
12.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulu summas 300 eurot. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 150 eurot. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud (650+150) 800 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 784 eurot (s.o 800-st eurost 98%) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
13.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.