lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-5481/41

Võlaõigus › Seltsingulepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-5481/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Seltsingulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1214
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 168 lg 4Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173 lg 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 456 lg 4Kohtuotsuse jõustumineTsMS § 649Menetlusosalise istungilt puudumise tagajärjedTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-5481/37Viru Maakohus Rakvere kohtumaja18.12.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

3. märts 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-5481

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. (B.B.) vastu seltsinglase panuste tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. detsembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.B. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Kostja (määruskaebuse esitaja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Hageja (vastustaja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merle Albrant

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 18. detsembri 2020. a määrus muutmata.
2.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud jätta B.B. kanda. A.A.l määruskaebuse menetlemisega seotud hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A.A. (hageja) esitas 13. aprillil 2020 Viru Maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja seltsingusse tehtud rahalised panused X asuva X kinnisasjaga (X kinnistu) lahutamatult ühendatud vallasasjade väärtuse hüvitamise näol, kokku summas 2290 eurot 23 senti, samuti vallasasjade panuse eest summas 1025 eurot. Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjat tagastama hagejale seltsingusse tehtud panusena vallasasjad vastavalt hagiavalduses esitatud nimekirjale. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja esitas 30. novembril 2020 hagist loobumise avalduse, kuna nõue on osaliselt rahuldatud ja pooled on jõudnud omavahel kokkuleppele.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Viru Maakohus lõpetas 18. detsembri 2020. a määrusega menetluse seoses hagist loobumisega ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus leidis, et kuivõrd kostja nõustus 16. novembri 2020. a kohtuistungil kaaluma hagiavaldusest loobumise korral poolte menetluskulude enda kanda jätmist ning kostja on hageja alternatiivnõude osaliselt rahuldanud, s.o tagastanud hagejale kaks hagiavalduses nimetatud eset, millest tulenevalt on hageja hagiavaldusest loobunud, on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja palub 4. jaanuaril 2021 esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja palub määrata menetluskulud kindaks vastavalt tema poolt esitatud menetluskulude nimekirjale ja välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuludelt seadusjärgne viivis. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-t 2. Maakohus on menetluskulude poolte endi kanda jätmisel tuginenud TsMS § 168 lg-le 4, mille kohaselt kui hageja loobub hagist

või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja alternatiivnõue on tõepoolest osaliselt rahuldatud, ent hageja on kõigist hagiavalduses märgitud asjadest väärtusega kokku 1025 eurot tagasi saanud vaid pitsist voodikatte ja köögi laelambi, mille rahaline väärtus on kokku 20 eurot. Kogu hageja nõudest on seega rahuldatud 1,95 %. Kostja pole hageja nõuet osaliselt rahuldanud, sest seltsinguleping oli tõendamata ning hagi perspektiivitu. Kostja on heast tahtest tulnud hagejale vastu, võimaldades tal kõnealused esemed kostja juurest kätte saada. Kostja ei ole hageja nõuet tunnistanud ega täitnud. Hageja loobus hagist, kuna sai kohtuistungil aru, et tema nõue on perspektiivitu ja muud võimalikud nõuded aegunud. Hageja oleks hagist loobunud ka juhul, kui ta ei oleks kätte saanud ühtki asja. Seega ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks hageja nõude osaliselt rahuldanud. Samuti ei ole pooled saavutanud asjas kompromissi, mistõttu ei saa jätta menetluskulusid poolte endi kanda. Kostja hinnangul oleks maakohus pidanud menetluskulude jaotamisel kohaldama TsMS § 173 lg 4 ning jaotama menetluskulud proportsionaalselt menetlusosaliste vahel.

Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Pooled saavutasid asjas kokkuleppe, millega vaidlus lõpetada ning hageja nõue rahuldati osaliselt. TsMS § 168 lg 4 sõnastus ei näe ette, et säte kehtib vaid juhul, kui nõue on täielikult rahuldatud.

6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on määruskaebuses palunud tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3, millega maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Osas, millega maakohus lõpetas käesolevas asja menetluse ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest täielikult, ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Vastavas osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes seega jõustunud.
9.Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 649 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena kostja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
9.1.Määruskaebuse keskne etteheide maakohtule on see, et kohus jättis tsiviilasja menetlust lõpetavas määruses menetluskulud poolte endi kanda, kuigi menetlus lõppes hageja poolt hagist loobumisega ning TsMS § 168 lg-test 2 ja 4 tulenevalt tuleks sellises olukorras

jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja rõhutab, et ta ei ole hageja nõuet osaliselt rahuldanud, vaid olnud kõigest vastutulelik.

9.2.TsMS § 168 lõigetest 2 ja 4 ning ka lõikest 5 tuleneb kohtule menetluskulude jaotamisel ulatuslik diskretsiooni- ehk kaalutlusõigus, eriti olukorras, kus kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude osaliselt rahuldanud. Kohtul tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg-s 4 sätestatut (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 9). Kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Käesoleval juhul on maakohus seadusest tulenevat kaalutlusõigust ringkonnakohtu hinnangul õiguspäraselt teostanud ning määruskaebuse väited ei anna alust kohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda.
9.3.Menetluskulude jaotuse üle otsustamiseks oli käesolevas asjas oluline tuvastada, kas hageja on pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutanud eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus (vt nt Riigikohtu 15. mai 2013. a määrus tsiviilasjas 3-2-1-5513, p 13). Hageja on esitanud hagi seltsinglase panuste tagastamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et hageja eesmärgiks oli saada hüvitist X kinnistuga lahutamatult ühendatud vallasasjade väärtuse eest ja hüvitist vallasasjade panuse eest. Alternatiivselt soovis hageja saada tagasi seltsingusse tehtud panusena vallasasjad vastavalt hagiavalduses toodud nimekirjale, millest nähtub, et hageja on soovinud kostjalt mitmete esemete, sh ka pitsist voodikatte ja köögi laevalgusti, tagastamist. Poolte vahel pole vaidlust selles, et kostja on voodikatte ja laevalgusti hagejale pärast hagiavalduse esitamist tagastanud. Eeltoodust tulenevalt oli põhjendatud asuda seisukohale, et kostja on TsMS § 168 lg 4 ja 5 mõistes hageja hagiavalduses toodud nõude osaliselt rahuldanud.
10.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (kaebuse esitaja) kanda.
11.Hageja ei ole määruskaebuse menetlemisega seonduvate kulude kohta menetluskulude nimekirja esitanud ning on palunud 18. jaanuari 2021. a seisukohas jätta poolte kulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Sellest tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja