A F hagiavaldus K R vastu seltsinglase panuse tagastamise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A F (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepinguline esindaja: Merle Albrant (e-post: [email protected]); Kostja: K R (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Meelis Masso (e-post: [email protected]).
Resolutsioon
1.Lõpetada menetlus A F hagiavalduses K R vastu seltsinglase panuse tagastamise nõudes seoses hagist loobumise ja loobumise vastuvõtmisega.
2.Vabastada A F riigilõivu tasumisest täielikult ka menetluse lõpetamise korral.
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
4.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse teatavaks tegemise päevale järgnevast päevast arvates.
1.13. aprillil 2020 saabus Viru Maakohtusse A F hagiavaldus K R vastu seltsinglase panuse tagastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt algas hageja ja kostja kooselu 2002. aastal. Pooled leppisid kokku ühise majapidamise sisseseadmises ning selle parendamises ja säilitamises. Ühise 1 (4)
2-20-5481 perena elati aadressil xxxx. Ühine kooselu lõppes vägivalla tagajärjel 01.09.2019. Kinnisasi xxxx on K R nimel. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja seltsingusse tehtud rahalised panused xxxx kinnisasjaga lahutamatult ühendatud vallasasjade väärtuse hüvitis, kokku summas 2 290.23 eurot ning vallasasjade panuse eest summas 1 025 eurot või alternatiivselt kohustada kostjat tagastama hagejale seltsingusse tehtud panusena vallasasjad vastavalt hagiavalduses esitatud nimekirjale.
2.Kostja esitas 17.06.2020 vastuse hagiavaldusele. Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Hageja ei ole hagis nimetanud millisel perioodil väidetav seltsindleping kehtis, milline oli seltsingu vara seisuga 01.09.2019, milline oli väidetava seltsingu kasum või kahjum nimetatud seisuga. Ka ei ole hageja märkinud, millises osas kumbki seltsinglane on kandnud rahalisi kulutusi, et tekiks osaliselt õigus saada hüvitist. Hagiavalduses nimetatud kinnistu on saanud kostja omandisse 26.11.2018. Varasemalt kuulus see kostja emale ja kostjal oli õigus kinnisasja kasutada suulise tähtajatu üürilepingu alusel. Hageja elas kostja juures üürniku perekonnaliikmena üürilepingu alusel. Kostja ei tunnista seltsinglepingu olemasolu. Hageja nõue kinnisasjaga lahutamatult ühendatud vallasasjade väärtuse hüvitise nõudes summas 2 290.23 eurot ja nõue hüvitise saamiseks vallasasjade panuse eest summas 1 025 eurot on tõendamata.
3.Hageja esitas 03.07.2020 seisukoha kostja vastusele ja taotles tõendite vastuvõtmist ja kogumist. Hageja jääb hagiavalduses toodud nõuete juurde.
4.Kostja esitas 27.07.2020 vastuse hageja 03.07.2020 seisukohale. Kostja palub jätta käik hageja taotlused rahuldamata ja tõendi aiakäru soetamise kohta arvestamata.
KOHTUISTUNG
5.Kohus korraldas tsiviilasja kohtulikuks aruteluks 16.11.2020 kohtuistungi. Pooled nõustusid leppima kokku aja, millal kostja võimaldab hagejal minna xxxx kinnistule. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja tegi pooltele ettepaneku asjas kompromissi saavutamiseks ehk kostjal hageja lubamiseks xxxx kinnistule hagejale hagi p.1.5.1 loetletud esemete olemasolu näitamiseks ja hageja valikul nende esemete või osa nendest Sinirebase kinnistult äraviimiseks hageja valitud ajal.
6.Hageja kinnitas valmisolekut hagist loobumiseks, kui hagi p.1.5.1 loetletud esemeid või osa neist oma valdusesse tagasi saab. Kostja kinnitas, et kaalub hagist loobumise korral menetluskulude poolte enda kanda jätmist. Kohus võimaldas pooltel hagist loobumise avalduse esitamiseks ja menetluskulude kandmises kokkuleppimiseks kuni 30.11.2020.
HAGIST LOOBUMINE
7.Hageja esitas kohtule 30.11.2020 hagist loobumise avalduse. Pooled on jõudnud asjas lahenduseni ja menetluse jätkamiseks puudub põhjus. Kuigi hageja sai vaid kaks eset tagasi, peab hageja vajalikuks vaidlus lõpetada, kuna nõue on osaliselt rahuldatud. Kostja märkis ka peale 16.11.2020 toimunud ärakuulamist, et arvatavasti pole enam paljusid asju üldse olemas, mida hageja oma nõudes esitatud nimekirjas välja tõi ning alternatiivnõudena palus tagastada. Eeltoodust tulenevalt palub hageja jätta hagi läbi vaatamata ja loobub hagist. Hageja palub jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kostja rahuldas osaliselt hageja nõude. Menetluskulude jätmine poolte endi kanda on seega õigustatud ning mõlema poole huvides. Hageja on saanud riigipoolset menetlusabi ja vabastatud riigilõivu tasumisest avalduse esitamisel. Hageja palub end vabastada menetlusabi riigituludesse 2 (4)
2-20-5481 tasumise kohustusest, kuna tema majanduslik olukord on endiselt raske, ta töötab miinimum palgaga MTÜ-s xxxx tegevusjuhendaja ning on samuti töövõimetu, mis takistab tal aktiivselt kogu aeg töötamist võrdselt tervete inimestega.
8.07. detsembril 2020 nõustus kostja menetluse lõpetamisega, kuna hageja nõue oli seltsingulepingu sätete alusel perspektiivitu. Kostja ei ole hageja nõuet tunnistanud. Kostja ei rahuldanud nõuet osaliselt, vaid tuli vastu hageja soovile saada tagasi pitsist voodikate ja köögi laelamp. Kostja soovib, et talle hüvitatakse hagist loobumise tõttu temal tekkinud menetluskulud. See aga ei tähenda, et kostja oleks hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Ka märgib kostja, et hageja ja kostja ei saavutanud käesolevas asjas ka kompromissi, mis õigustaks menetluskulude jätmist poolte endi kanda. Kostjal on tekkinud menetluskulud summas 1 824 eurot (s.h käibemaks).
9.Hageja ei nõustunud 13.12.2020 esitatud seisukohas kostja menetluskuludega. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, kuna kostja on osaliselt nõude rahuldanud. Hageja nõude p 1.5.1 oli toodud hageja soetatud asjade nimekiri, mille panuse eest seltsingusse hageja nõudis hüvitist või siis asjade tagastamist. Kostja tagastas mõned selles nimekirjas olnud esemed (hageja sai asjad posti teel kätte 11.12.2020) ning sellega on osaliselt hageja nõue rahuldatud. Kuna hageja ja kostja jõudsid kokkuleppele juba 16.11.2020 istungil selles, et parem on tervele mõistusele tuginedes vaidlused lõpetada ja omavahel kokkulepped sõlmida. Sellest tulenevalt esitas ka hageja avalduse hagist loobumiseks. Ka kohus suunas 16.11.2020 istungil pooli asja lahendama kokkuleppel. Seda on ka hageja ning kostja teinud. Kuna pooled on asja kokkuleppel lahendanud, peab hageja põhjendatuks kostja menetluskulude jätmise tema enda kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud menetlusosalised ära kohtuistungil, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada seoses hagiavaldusest loobumisega.
11.TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, siis teatab kohus TsMS § 429 lg 3 alusel enne menetluse lõpetamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja.
12.Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud 30.11.2020 hagist loobumise taotluse ja kostja on nõustunud hagist loobumisega. Kohus leiab, et hagiavaldusest loobumine ei ole vastuolus avaliku huviga ega riku kummagi poole õiguseid, mistõttu TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab tsiviilasja menetluse.
13.Kohus selgitab pooltele, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 kohaselt samal alusel ja samadel asjaoludel avaldusega uuesti kohtusse pöörduda. Hageja võib üksnes asjaolude muutumisel esitada uue hagiavalduse elatise väljamõistmiseks. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist 3 (4)
2-20-5481 või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuivõrd kohus tegi kohtuistungil pooltele ettepaneku menetluskulude poolte enda kanda jätmiseks, kostja nõustus hagiavaldusest loobumise korral kaaluma poolte menetluskulude enda kanda jätmist ning kostja on hageja alternatiivnõude osaliselt rahuldanud, s.o tagastanud hagejale kaks haginõude eset, millest tulenevalt on hageja hagiavaldusest loobunud, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
15.Hageja ei ole hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasunud. Hageja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Viru Maakohtu 06.05.2020 kohtumäärusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ja hageja vabastati riigilõivu 300 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et tema sissetulek moodustab kuni 700 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus hageja TsMS § 180 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest täielikult ka menetluse lõpetamise korral.
16.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/