1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista K.A.-lt Bigbank AS-i kasuks põhivõlgnevus 5000 eurot.
4.Seoses eelnevaga: 4.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 4.2 välja mõista K.A.-lt Bigbank AS-i kasuks menetluskulu 595 eurot; 4.3 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks; 4.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. 5.Selgitada: 5.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2); 5.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 5.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 5.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul
alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 5.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 5.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 5.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 16.08.2024 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-24018936. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 5000 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Bigbank AS-i krediidilepingute üldtingimusi. Krediidi kulukuse määraks oli 32,53%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 5 000 eurot, krediidileping kehtib 60 kuud, intress on 25,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 100 eurot, igakuine lepingu haldustasu on 3,49 eurot kuus ning samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli 9203,92 eurot. Krediidisumma väljamakse ja laekumised lepingus krediidisummast 5000 eurot tasaarvestati lepingu sõlmimise tasu 100 eurot ning 19.08.2024 kanti kostja arvelduskontole XXX summas 1458,87 eurot. Ülejäänud osa krediidist kanti kostja soovil ja vastavalt lepingu põhitingimustele kolmandatele isikutele ülekannetena. Alates 16.08.2024.a. (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 12.12.2024.a. ei ole kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelses menetluses kohustuste täitmist ei saavutatud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste maksmapanekuks kohtusse pöörduma. Hageja hoiatas 12.11.2024.a. saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Kostja oli lepingus viivituses (osaliselt või täielikult) järgmiste osamaksetega maksegraafikus, mis tingisid lepingu ülesütlemise: 1) 10.09.2024 osamakse summas 153,40 €; 2) 10.10.2024 osamakse summas 262,61 €; 3) 11.11.2024 osamakse summas 262,61 €; 4) 10.12.2024 osamakse summas 262,61 €. Hageja ütles 12.12.2024.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles. 2
Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 5426,69 eurot, millest 10 eurot sissenõudekulu, 402,61 eurot intress, 14,08 eurot lepingu haldustasu, 5000 eurot tagastamata krediidisumma. Poolte menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale e-posti aadressil XXX kaudu hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega vastata kohtule hiljemalt 15 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja on hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega kätte saanud kättetoimetamisportaali kaudu 13.05.2025. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused
3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
5.Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.
6.Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 5 1, puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidileping 16.08.2024 nr CL-EEC-24018936 (dtl 93-110), mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Kostja lepingu alusel makseid teinud ei ole.
8.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Vaidlust ei ole, et kostja on saanud laenu kokku 5000 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
9.Hagiavalduse kohaselt on hageja lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Laenutaotlusel märkis klient oma igakuiseks sissetulekuks pensioni summas 1 312 312,00 eurot neto (sissetulekud: „Pension“ 770,00) ettevõttest XXX. Pank tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte (dtl 39-89) ajaloo alusel, et kostja keskmiseks sissetulekuks viimase kolme kuu jooksul on olnud 1470 eurot, sh töötasu 806 eurot ning sotsiaaltoetus 664 eurot. Pank veendus, et kostjal oli krediiditaotluse esitamise ajal (taotlus esitatud 28.07.2024) olemas regulaarne sissetulek, mida kostja saab eelduslikult ka tulevikus. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku töösuhe tööandjaga XXX (reg. kood XXX) alates 26.09.2023, st töösuhe oli kestnud üle 1 aasta, mille põhjal saab järeldada, et kostjal oli jätkuv töösuhe ning stabiilne sissetulek. Klient märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi summas 123 eurot. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte põhjal, et kostjal olid järgmised krediidikohustused: 1) Esto AS, igakuise maksega 129 eurot; 2) Omaraha OÜ, igakuise maksega 89 eurot; 3) LHV Finance AS, igakuise maksega 289 eurot; 4) Bondora AS, igakuise maksega 107 eurot; 5) Placet Group OÜ igakuise maksega 132 eurot, kohutuse jääk kogusummas 3132,73 eurot; 6) Placet Group OÜ igakuise maksega 24 eurot, kohutuse jääk kogusummas 308,40 eurot. Kostja soovis 3
refinantseerida kohustused Placet Group OÜ ees, kogusummas 3441,13 eurot. Nimetatud kohustused refinantseeriti täielikult krediidilepingu nr CL-EEC-24018936 sõlmimise tulemusena, mistõttu hageja nimetatud kohustust krediidivõimelisuse analüüsi käigus arvesse ei võtnud. Kostja arvelduskonto tehinguid analüüsides pöördus hageja kostja poole täiendavate selgituste saamiseks tema sissetulekute ja kohustuste osas. Kostja kinnitas, et tema sissetulekud koosnevad palgast ja sotsiaaltoetustest. Samuti ilmnes, et kostja oli laenutaotluses esitanud ekslikku teavet, muu hulgas ei olnud märgitud olemasolevaid krediidikohustusi ning valesti oli viidatud autolaenu olemasolule. Kostja selgitas täiendavalt, et tal on sõlmitud krediidikonto leping Esto AS-ga, mitte autolaen ning Placet Group OÜ-ga sõlmitud kaks lepingut, krediitkaardi leping ja refinantseerimisleping. Krediitkaardi kuumakse on summas 24 eurot. Krediidilepingust nr CL-EEC-24018936 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 153,40 eurot. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust summas 1470 eurot kuus, moodustas kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 52,20((129+89+289+107+153,40)/1470*100)%, mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 47,80% sissetulekutest ehk siis 702,60 eurot. Hageja märgib, et kostja andis hagejale laenutaotluses teada, et tal ei ole ülalpeetavaid ning ta elab erakorteris. Hageja selgitab, et iga krediidivõimelisuse analüüsi puhul arvestab krediidiandja tarbija majandamiskulude ning ülalpeetavatega. Käesoleval juhul oli panga siseeeskirjade kohaselt tarbijale tagatud vahendid enda ülalpidamiseks, sh majandamiskulude kandmiseks.
10.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. VÕS § 4034 mille lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muuhulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.11. järgi krediidiandja või vahendaja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse mh tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne).
11.Nõude aluseks olevast lepingust nähtub, et tegemist oli refinantseerimislepinguga. Kui refinantseerimise lepingu sõlmimisel laenu juurde ei anta, siis algse, refinantseeritud, laenu andmisel pidi krediidiandja ikkagi vastutustundliku laenamise kohustust täitma. Kui laen refinantseeriti seetõttu, et kostja oli sattunud makseraskustesse, tuli valida laenu restruktureerimise meetmed, nagu seda on selgitanud Finantsinspektsioon „Krediidilepingust tulenevate kohustuste restruktureerimise kohta tulenevalt krediidivõtjast võlgniku makseraskustest“. Makseraskustesse sattunud tarbija puhul võidakse algselt sõlmitud lepingu tingimusi muuta, ent seda tuleb teha vastavalt viidatud reeglitele. Makseraskustesse sattunud tarbija puhul ei saa krediidiandja olukorra arvelt edasi rikastuda seeläbi, et pakub tarbijale aina refinantseerimist, muutes eelmise laenu maksmata intressid, viivised ja muud tasud uue laenu põhiosaks, millelt hakkab uuesti arvestama intresse ja viiviseid ning lisaks võtab lepingutasu, hindamata seejuures, kas tarbija ka tegelikult kohustusi täitma võimeline on. 4
Seega algsete laenude andmisel tuli igal juhul täita vastutustundliku laenamise kohustust ning viivislaenu puhul restruktureerimismeetmed õigesti valida. Kui üks neist nõuetest on nõuetekohaselt täitmata, on krediidiandja rikkunud laenu andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid. Antud juhul anti refinantseerimislepingu sõlmimisel ka laenu juurde. Samuti kohus märgib, et lepinguga refinantseeriti osa laenudest ja pangakonto väljavõttest nähtub, et väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele ja väljamaksed krediidiandjate poolt. See viitab sellele, et kostjal oli laenukohustusi, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene.
12.Hagiavalduses hageja lisaks märgib, et juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 403 prim 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 5000 eurot (välja makstud krediit 5000 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 0,00 eurot).
13.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).
Seoses eeltooduga mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5000 eurot.
Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
17.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 595 eurot.
18.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.