A E hagi Haam Ehitus OÜ, T P ja K-E K vastu võlanõudes
Tsiviilasja hind
6513,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A E (isikukood x) Kostja 1 Haam Ehitus OÜ (registrikood 12518297) Kostja 2 T P (isikukood x), lepinguline esindaja Ero Liivik Kostja 3 K-E K (isikukood x) Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Haam Ehitus OÜ-lt, T Plt ja K-E Kilt solidaarselt A E kasuks põhivõlg 2250 eurot ja seisuga 27.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 157,50 eurot, kokku 2407,50 eurot.
3.Rahuldada A E hagi osaliselt nõude osas välja mõista Haam Ehitus OÜ-lt, T Plt ja K-E Kilt solidaarselt viivis 5% tasumata põhivõlalt 2250 eurot päevas alates 28.12.2019 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Välja mõista Haam Ehitus OÜ-lt, T Plt ja K-E Kilt solidaarselt A E kasuks viivis alates 28.12.2019 kuni 01.03.2021 summas 2092,50 eurot. Menetluskulude jaotus
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.A. E (hageja) ja Haam Ehitus OÜ (kostja 1) sõlmisid 28.12.2016 laenulepingu, millega hageja andis kostjale 1 laenu 7600 eurot. Kostja 1 pidi laenu tagasi maksma hiljemalt
30.09.2017. Samal päeval sõlmis hageja T. Pga (kostja 2) ja K.-E. Kiga (kostja 3 käenduslepingu kostja 1 laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Käendajate maksimumvastutuse summa on 8000 eurot. Kostja 1 ei täitnud algusest peale lepingut nõuetekohaselt ning tasus makseid viivitusega ja suvaliselt. 29.12.2019 seisuga on kostja 1 tasunud 5350 eurot. Hageja nõuab kostjatelt võla summas 2250 eurot tasumist ja viiviseid summas 157,50 eurot.
2.Hageja selgitas täiendavalt, et võla tasumise tähtaeg saabus 30.09.2017. Kostja saatis 11.12.2017 hagejale maksegraafiku, kuid ka seda ei täitnud. Kostja 2 pole vaielnud vastu põhivõlgnevuse summale. Hageja kostja 2 kompromissiga ei nõustunud. Hageja arvutab viivist alates 27.12.2018. Hageja teatas 24.08.2020 seisukohas, et soovib viivist välja nõuda lepingujärgses määras 0,5% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast, so alates 28.12.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Hageja palub kostjatelt välja mõista 2250 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 157,50 eurot ja alates 28.12.2019 viivis 0,5% päevas põhinõudelt (2250 eurot) kuni põhinõude tasumiseni.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja 2 vaidles hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja 2 väitel on hageja korduvalt olnud nõus maksetähtaega edasi lükkama. Kostja 1 ei ole pankrotis ja on toimiv ettevõte. Käendajate vastu saab nõude esitada eelkõige siis, kui kostja 1 ei maksa laenu tagasi, kuid hageja pole tõendanud, et kostja 1 oleks keeldunud raha tagastamisest või ei oleks selleks majanduslikult suuteline. Hageja saatis kostjale 2 nõude 22.12.2019 andmata mõistlikku aega kohustust täita. Hagist pole aru saada, kuidas on võlgnevus kujunenud ja mis ajast on kostja 1 jäänud viivitusse. Kostja 2 tegi hagejale kompromissettepaneku, mille kohaselt tasub kostja 2 hagejale 1/3 põhivõlgnevusest, s.o 750 eurot osamaksetena, igakuise osamaksega summas 100 eurot.
5.Kostja 2 palub vähendada väljamõistetava viivise summat juhul, kui kohus otsustab hagi kas osaliselt või täielikult rahuldada. Hageja poolt taotletud viivis ületab märkimisväärselt põhivõlga. Viivisemäär 0,5% päevas on ebamõistlikult suur ning vastuolus heade kommetega. Seisuga 22.10.2020 oleks viivisenõue 3375 eurot, mis ületab märkimisväärselt põhivõlga. Kostja tegi hagejale kompromissettepaneku, mille kohaselt tasub kostja 2 hagejale 1/3 võlgnevuse põhiosast, so 750 eurot. Hageja pakutud kompromissiga ei nõustunud ning hagi osalise rahuldamise korral palub kostja 2 kohaldada menetluskulude lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 163 lg 2 sätestatut.
6.Teised kostjad hagile vastust ei esitanud.
KOHTUOTSSE PÕHJENDUSED
7.Kohus rahuldab hagi osaliselt.
8.Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 alusel tuvastatuks järgmised asjas tähtsust omavad vaidlustamata asjaolud. Hageja ja kostja 1 sõlmisid 28.12.2016 laenulepingu, millega hageja andis kostjale 1 laenu 7600 eurot (tl 5-7). Kostja 1 pidi laenu tagasi maksma hiljemalt 30.09.2017 (lepingu p 1.2). Samal päeval sõlmis hageja T. Pga (kostja 2) ja K.-E. Kiga (kostja 3) käenduslepingu kostja 1 laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Käendajate maksimumvastutuse summa on 8000 eurot (lepingu p 2.3). Lepingu p 1.5 kohaselt kohustub kostja 1 tasuma hagejale viivist 0,5% päevas tähtajaks tasumata summalt. Kostja 1 ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ning tasus makseid viivitusega. 29.12.2019 seisuga on kostja 1 tasunud 5350 eurot.
9.Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt võla summas 2250 eurot tasumist ja viiviseid summas 157,50 eurot. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista alates 28.12.2019 viivis 0,5% päevas põhinõudelt (2250 eurot) kuni põhinõude tasumiseni.
10.Kohus täitis 28.09.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (t 72-73 pöördel).
11.Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 101). Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma (VÕS § 396 lg 1). Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 1 laenulepingu, mille kohaselt pidi kostja 1 tagastama laenu hiljemalt 30.09.2017. Seega oli kohustuse täitmise tähtaeg 30.09.2017 ning alates sellest päevast on kostja 1 tasumata summa osas viivituses ning hageja võib nõuda tasumata summa tasumist kohtu kaudu. Hageja väitel esitas kostja 1 maksegraafiku, millega hageja ei nõustunud. Seetõttu saabus kohustuse täitmise tähtaeg 30.09.2017.
12.Hageja väitel andis ta kostjale 1 7600 eurot. Kostja 2 vaidles vastu nõude suuruse kujunemisele. Kostja 2 ei vaielnud vastu asjaolule, et hageja kostjale 1 laenu andis summas 7600 eurot. Kostja 2 ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et kohustus on täidetud suuremas ulatuses, kui hageja väidab. Seega on põhivõlgnevuse jääk 2250 eurot.
13.Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1). Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ning kahju hüvitamise eest (VÕS § 145 lg 2 ls 2). Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida (VÕS § 145 lg 2 ls 3).
14.Esitatud asjaoludel on hageja ja kostja 2 ja hageja ja kostja 3 vahel sõlmitud käenduslepingud. Käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga (VÕS § 149 lg 1 ls 1). Kostja 2 väitis, et hageja on korduvalt nõustunud maksetähtpäeva edasi lükkumisega. Kohus selgitas, et kui kostja 2 soovib tugineda asjaolule, et maksetähtaeg saabus muul ajal kui hagis märgitud 30.09.2017, tuleb kostjal 2 selgelt välja tuua, millal kostja 2 arvates maksetähtpäev saabus ja nimetatud asjaolu (tähtaja muutmise kokkuleppe olemasolu ja kokkulepitud kuupäeva) ka tõendada. Kostja nimetatud asjaolusid tõendanud ei ole.
15.Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1). Käenduslepingus on kokku lepitud, et „Juhul kui Võlgnik ei täida käesoleva lepingu punktis 1 nimetatud lepingust ja/või selle muudatustest ja/või lisadest tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib Võlausaldaja nõuda käesoleva lepingu punktis 1 nimetatud lepingust ja/või selle muudatustest ja/või lisadest tulenevate kohustuste täitmist omal äranägemisel kas Võlgnikult ja/või Käendajalt ühiselt ja/või Käendajalt 1 ja/või Käendajalt 2.“ Seetõttu ei ole kokku lepitud tingimuses, et käendajate vastu saab nõude esitada üksnes siis, kui põhivõlgniku vastu ei ole nõuet võimalik rahuldada.
16.Riigikohus selgitas, et mitme käendaja korral on võimalik sõlmida osavastutusega käenduslepingud (RKTKo 3-2-1-136-12, p 16). Kui ühiselt (st samas lepingudokumendis) käendatakse sama kohustust ja eriti veel sama piirsummaga, ilma et oleks nt ajaliselt
piiritletud kohustuse erinevaid osasid, tuleb eeldada, et piirsummas nimetatud sama osa kohustustest käendati solidaarselt (RKTKo 3-2-1-136-12, p 17). Teistsuguseks tõlgenduseks saavad aluse anda esmajoones käenduslepingu tekst, lepingute sõlmimise asjaolud ning käendatava kohustuse ulatus (RKTKo 3-2-1-136-12, p 17).
17.Eeltoodust tulenevalt vastutavad kostjad 2 ja 3 kostja 1 poolt täitmata jäänud kohustuse eest solidaarselt. Kostjad on rikkunud maksekohustust ning hagi tuleb rahuldada põhinõude 2250 euro osas.
18.Kohus analüüsib hageja viivisenõuet. Kohus tuvastas, et kostjad rikkusid maksekohustust. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Hageja märkis, et arvutab viivist alates 27.12.2018 seadusjärgses määras. Esitatud asjaoludel on kostja 1 võlgnevust tasunud osaliselt pärast lepingujärgse tähtaja saabumist. Kostja esitas vastuväited viivise arvestusele ja suurusele. Seetõttu tuleb kohtul kontrollida hageja sissenõutavaks muutunud viivise arvestust. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele täpsustanud, missugune oli põhivõlgnevus 27.12.2018 seisuga. Hageja on üksnes öelnud, et põhivõlgnevus 27.12.2018 seisuga oli suurem kui 2250 eurot. Hagiavalduse kohaselt on seisuga 27.12.2019 võlgnevuse suuruseks 2250 eurot. Hageja on arvestanud kostjatele viivist perioodi 27.12.2018 kuni 27.12.2019 eest 157,50 eurot. Kui asuda seisukohale, et seisuga 27.12.2018 oli võlgnevuse suuruseks 2250 eurot, tuleb perioodi 27.12.2018 kuni 27.12.2019 seadusjärgseks viivisesummaks 366 viivituses oldud päeva eest 180,49 eurot. Seega nõuab hageja kostjatelt vähem viivist ning viivisesumma 157,50 eurot tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista viivist lepingujärgses määras 0,5% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast, so alates 28.12.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Lepingu p 1.5 kohaselt kohustub kostja 1 tasuma hagejale viivist 0,5% päevas tähtajaks tasumata summalt (tl 5 pöördel). Kohus leiab, et sätestatud viivisemäär 0,5% päevas vastab lepingupoolte tahtele. Hageja ja kostja1 leppisid notari poolt tõestatud lepingu p-is 1.5 viivisemääras 0,5% kokku ja nimetatud määr ei kahjusta kostjaid ebamõistlikult. Kohus on seisukohal, et hageja ei kasutanud kostjaga 1 lepingu sõlmimisel tüüptingimusi, kuna laenuleping oli eelnevalt läbiräägitud tingimustel sõlmitud leping. Viivisemäär 0,5% oli lepingu osaks ja oli individuaalselt kokku lepitud. Kuigi kokkulepitud viivisemäär 0,5 % päevas on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Samuti ei ole viivisemäär 0,5% päevas vastuolus heade kommetega.
20.Kostja esitas taotluse viivise vähendamiseks kohtu arvates mõistlikuks peetava määrani. Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist (VÕS § 113 lg 8). Kohus leiab, et taotlus viivise vähendamiseks on põhjendatud. Kostja 2 on esile toonud, et seisuga 22.10.2020 on viivisesumma 3375 eurot ning ületab märkimisväärselt põhivõlga. Seisuga 01.03.2021 on viivisesumma perioodi 28.12.2019 kuni 01.03.2021 eest 4837,50 eurot. Kohus vähendab sissenõutavaks muutunud viivist ning lähtub sellest, et välja mõistetav viivis kokku ei ületaks käesoleval ajal oleva põhinõude suurust (2250 eurot). Seega vähendab kohus viivise suurust ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise 2092,50 eurot.
Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt välja viivise põhivõla ulatuses 2250 eurot (157,50 + 2092,50 eurot). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud vähendada suuremas summas viivist, kuna pooled on sellises määras (0,5% päevas) kokku leppinud ning kostjatele oli teada, et kohustuste õigeaegselt täitmata jätmisel tuleb tasuda viivist tasumata summalt 0,5% päevas.
21.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2250 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 2250 eurot. Kokku mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 4500 eurot.
MENETLUSKULUD
22.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et tulenevalt hagi osalisest rahuldamisest tuleb menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda.
23.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.