lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-18186/4

Võlaõigus › Kompromissilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 02.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-18186/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kompromissilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1235
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. märts 2021, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-18186

Tsiviilasi

Plusplus Capital AS hagi Vladimir Arent vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

14 247,13 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: AS PlusPlus Capital, registrikood 11919806 Hageja lepinguline esindaja: C. K., PlusPlus Legal OÜ; epost xxx Kostja: Vladimir Arent, isikukood xxx; elu- ja asukoht teadmata

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Mõista Vladimir Arentilt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 14.11.2017 sõlmitud kompromissilepingust/võlatunnistusest nr xxx tulenev võlgnevus kokku 12 566,10 eurot, millest põhivõlgnevus 7675,91 eurot, enne 14.11.2017 sissenõutavaks muutunud viivised 226,62 eurot ning viivised perioodi 11.03.2018 kuni 09.12.2020 eest 4628,57 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot.
3.Mõista Vladimir Arentilt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis tasumata põhivõlgnevuse jäägilt (käesolevalt 7675,91 eurot) 0,06% päevas alates 10.12.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega (226,62 + 4628,57) mitte rohkem kui põhivõlgnevuse (7675,91 eurot) ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Menetluskulud jätta Vladimir Arenti kanda.
5.Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 1070 eurot, mis koosneb riigilõivust 650 eurot ja õigusabikuludest summas 420 eurot.
6.Mõista Vladimir Arentilt välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud kokku summas 1070 eurot, sh riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulud 420 eurot.

Vladimir Arent peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1070 eurot tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 1070 eurot.

7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
8.Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuab 09.12.2020 esitatud hagis Vladimir Arenti vastu 7675,91 euro suuruse põhivõlgnevuse, enne 14.11.2017 sissenõutavaks muutunud 226,62 euro suuruse viiviste, perioodi 11.03.2018 kuni 09.12.2020 eest 4628,57 euro suuruse viiviste ja 35 euro suuruse sissenõudekulude ning jooksva viivise väljamõistmist.
2.Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 14.11.2017 sõlmitud kompromissilepingust/võlatunnistusest nr xxx, milles kostja tunnistas 8255,91 euro suurust 2(4)

põhiosa ning 1762,53 euro suurust viivise võlgnevust hagejale. Hageja omandas viidatud nõude kostja vastu Swedbank AS-ilt, kes oli kostjaga 01.06.2012 sõlminud väikelaenulepingu nr xxx, mille alusel kostja võlgnes põhiosa 8255,91 eurot ning viiviseid 1762,53 eurot.

3.Pooled leppisid kokku kompromissisummas 8482,53 eurot, kus hageja loobus osaliselt viivistest summas 1535,91 eurot, st kompromissisummast 8255,91 moodustus põhiosa ning 226,62 eurot viivised. Hageja võimaldas kostjal võlgnevus tasuda osamaksetega. Kostja tasus vaid 2 esimest osamakset, st 600 eurot kokku, millest 20 eurot arvestati lepingu sõlmimise tasuks ning 580 eurot põhivõla katteks. Seega jäi kostjal tasumata põhiosa 7675,91 eurot ning viiviseid 226,62 eurot. Hageja saatis kostjale korduvaid meeldetuletusi võla tasumise kohta. Maksekohustuse rikkumisel kohaldus ka viivis 0,06% päevas tasumata põhinõude jäägilt.
4.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 10.12.2020 määrusega. Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.12.2020 ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 12.01.2021, so 15 päeva möödumisel. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 28 päeva, mis möödus 09.02.2021. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
5.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
6.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 650 euro ja õigusabikulude 420 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 1070 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asja oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.

3(4)

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist küll keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus märgib, et hagihind on käesolevas asjas aga 14 247,13 eurot ning vaidlusalune nõue ei ole läbinud eelnevalt ka maksekäsu kiirmenetlust ning küsitav esindajatasu on 420 eurot. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 420 eurot. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 420 eurot. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 1070 eurot, sh riigilõiv 650 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 420 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja