1.Rahuldada osaliselt M.V. hagi A.L. vastu põhivõla 17 500 euro, intressi 8900 euro, leppetrahvi 2640 euro, kahju hüvitise 138 euro ja viivise väljamõistmiseks.
2.Mõista A.L. (L.) M.V. kasuks välja:
2.1.18 100 eurot 84 senti (sealhulgas põhivõlg 17 500 eurot, kahjuhüvitis 138 eurot ja viivis alates 9. aprillist 2020 kuni 7. augustini 2020 summas 462 eurot 84 senti);
2.2.viivis tasumata põhivõlalt 17 500 eurolt alates 8. augustist 2020 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta M.V. hagi A.L. vastu rahuldamata osas, milles M.V. palub mõista A.L. välja intressi 8900 eurot, leppetrahvi 2640 eurot ning viivise alates 9. aprillist 2020 kuni 7. augustini 2020 suuremas summas kui 462 eurot 84 senti.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskuludest 53% A.L. ja 47% M.V. kanda.
6.Mõista A.L. (L.) M.V. kasuks välja menetluskulu 1109 eurot 3 senti.
7.Mõista A.L. (L.) M.V. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Apellatsioonkaebuse esitamine Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.M.V. (hageja) esitas 7. augustil 2020 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi A.L. (kostja) vastu põhivõla 17 500 euro, intressi 8900 euro, leppetrahvi 2640 euro, kahju hüvitise 138 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hageja väitel pöördus kostja veebruaris 2020 hageja poole sooviga saada hageja käest laenu. Hageja vastas 19. veebruaril 2020 kostjale, et tal oleks võimalik anda kostjale laenu 17 500 eurot intressiga 3000 eurot tähtajaga üks kuu. Kostja vastas 20. veebruaril 2020 hageja pakkumusele nõustumusega. Hageja ja kostja sõlmisid XX.XX.XXXX Facebook Messengeri vahendusel seega laenulepingu. Hageja kandis XX.XX.XXXX kostja arvelduskontole laenusumma 17 500 eurot. Kostja kohustus laenusumma koos intressiga hagejale tagastama hiljemalt 20. märtsiks 2020. Hageja rõhutas pärast laenu kostjale ülekandmist kokkuleppe sisu, so kostja kohustust tagastada 20 500 eurot hiljemalt 20. märtsil 2020. Kostja ei esitanud kokkulepe sisule vastuväiteid. Kostja pöördus 10. märtsil 2020 hageja poole ja uuris, kas laenusumma tagastamine oli kokku lepitud 20. kuupäevaks. Hageja kinnitas, et kokkulepitud summa 20 500 eurot peab laekuma 20. märtsil 2020. Kostja kinnitas 19. märtsil 2020, et kõik saab 20. märtsi 2020 seisuga lahendatud. Laenusumma tagastamise ja intresside maksmise kohustus muutus maksetähtpäeva möödumisega 21. märtsil 2020 sissenõutavaks. Kostja ei täitnud kohustusi. Kuna kostja ei täitnud kohustusi, sõlmisid pooled suulise maksetähtaja pikendamise ning lisanduva intressi tasumise kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt sai uueks maksetähtpäevaks XX.XX.XXXX ning uueks kohustuse summaks 26 400 eurot. Pooled jätkasid suhtlust Facebook Messengeri vahendusel. Kostja tunnistas 4. aprilli 2020 vestluses plaanide luhtumist, mistõttu on rahalise kohustuse täitmine komplitseeritud. Kostja annab hagejale lootust, et olukord leiab lahenduse. Hageja meenutab 7. aprillil 2020 kostjale kokkulepet, mille kohaselt peab hiljemalt XX.XX.XXXX laekuma 26 400 eurot. Kostja ei esita kohustuse sisule ega suurusele vastuväiteid. Pooled kohtusid XX.XX.XXXX ja kinnitasid varasema suulise pikendamise-lisaintressi kokkuleppe kirjalikus vormis, sõlmides kokkuleppe-võlatunnistuse. Kostja tunnistas kokkuleppe-võlatunnistusega kohustuse olemasolu hageja ees summas 26 400 eurot, millest 17 500 eurot moodustas laenulepingu järgne põhivõlgnevus ning 8 900 eurot kokkuleppelised intressid. Kokkulepe-võlatunnistus ei ole sõlmitud vaimse vägivalla, ähvarduse vms viisil. Kostjal oli võimalik jätta see allkirjastamata. Kokkuleppe-võlatunnistuse põhitingimused olid läbi räägitud, st need ei saanud tulla kostjale kokkulepe-võlatunnistuse allkirjastamisel üllatusena. Kostja ei ole kokkulepe-võlatunnistust tühistanud. Kokkuleppevõlatunnistus on seega kehtiv. Kostja kohustus kokkuleppe-võlatunnistuse p 1.3 ja selle lisaks
oleva maksegraafiku järgi tasuma võlgnevuse hiljemalt kokkuleppe-võlatunnistuse allkirjastamise päeval, so XX.XX.XXXX. Kokkuleppes-võlatunnistuses sisalduv võlasumma 26 400 eurot muutus sissenõutavaks XX.XX.XXXX. Tehingud ei ole heade kommetega vastuolus. Kostja kohustus laenulepingu kohaselt tasuma intressina 3000 eurot, millele vastab intressimäär 0,57143 % päevas ehk 17,14 % kalendrikuus ehk 209,14 % aastas. Sellega oleks intressi tasumise kohustus piirdunud, kui kostja oleks kohustuse XX.XX.XXXX täitnud. Laenuks anti suur summa. Laen anti tagatiseta. Suurema riskiga tehingu puhul on õigustatud teenida rohkem tulu. Kuna kostja ei täitnud laenulepingut kohaselt, leppisid pooled kokku maksetähtpäeva pikendamises ja lisaintressides. Pooled sõlmisid suulise kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohustus tagastama hagejale hiljemalt
10.aprillil 2020 laenu põhisumma 17 500 eurot, intressi summas 3000 eurot ja lisaintressi 5900 eurot. Pooled vormistasid
XX.XX.XXXX
selle kokkuleppe kirjaliku kokkuleppe-võlatunnistusena koos kohustusega tasuda kogu võlgnevus XX.XX.XXXX . Kostja kohustus tasuma hagejale intressi perioodi 20. veebruar 2020 kuni 8. aprill 2020 eest kokku 8900 eurot, millele vastab intressimäär 1,038 % päevas ehk 379,908 % aastas. Ainuüksi kõrge intress ei muuda tehingut heade kommetega vastuolus olevaks. Kostja ise pöördus laenu saamiseks hageja poole. Kostjal oli hageja poolt pakutavate laenutingimuste sobimatuse korral võimalik jätkata laenupakkuja otsinguid ning jätta hagejaga laenuleping sõlmimata. Kostja aga kinnitas pakutud laenutingimuste sobivust. Kostja pidas hageja pakutud laenutingimusi seega mõistlikeks. Kostja ei esitanud hagejale kohtueelselt pretensioone laenulepingu tingimuste, nende mõistlikkuse ning seadusele vastavuse osas. Kostja väitis kohtuväliselt, et nõue on tasutud. Kostjal oli seega valmisolek ning finantsiline võimekus laenukohustust laenulepingus kokkulepitud tingimustel täita. Eluliselt on kummaline, et kostja esmalt nõustub talle esitatud laenupakkumisega, aga ajal, mil ta peaks laenu tagasi maksma, eitab kokkuleppeid ja peab neid ebasoodsaks. Kostja ei kasutanud pärast maksetähtpäeva saabumist võimalust kohustusest vabaneda laenu refinantseerimise vms teel. Kostjale oli teada, mis tingimustel ta laenu võtma asus ja mis tingimustel ta seda pikendada soovis. Kostja on kogenud ettevõtja ning orienteerub hästi lepingulistes suhetest ja rahalistes küsimustes. Kostjal ei olnud laenu võtmiseks ega võlatunnistuse andmiseks sundolukorda ega muud sellist mõju. Kostja ei ole seda tõendanud. Kostjaga olid kõik tingimused enne laenu andmist läbi räägitud. Hagejal ei olnud muud moodi võimalik asjast aru saada kui, et tingimused sobisid kostjale. Kuni võlatunnistuse andmiseni oli kostja alati kõigega nõus. Kostja seisukohad muutusid hageja poolt nõuete esitamisel. Pooled olid sugulussuhetes ning hageja oli kostjale varemgi laenu andnud. Sellest oli poolte vahel tekkinud usaldus. Lepingule ei kohaldu tarbijakrediidilepinguid reguleerivad sätted. Hageja ei tegele pidevalt laenude andmisega. Pooled on füüsilised isikud ehk võrdsel positsioonil teineteise suhtes. Hagejal ei olnud laenuandjana kohustust veenduda kostja maksevõimelisuses. Lepingule ei kohaldu tüüptingimuste regulatsioon. Hageja ei tegele elukutseliselt laenuandmisega ega oma sel alal tegutsevat äriühingut. Hageja ei kasuta tüüptingimustel põhinevaid lepinguid. Hageja koostas dokumendid nii nagu oskas ja guugeldades infot leidis. Tegemist oli juhusliku laenutehinguga, mistõttu nii XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping kui XX.XX.XXXX sõlmitud kokkulepe-võlatunnistus sõlmiti suunitlusega reguleerida üksnes konkreetset võlasuhet. Kostja aktsept ja kostja omakäeline allkiri kokkuleppe-võlatunnistusel väljendavad kostja nõustumist lepingutingimustega. Kostja ei soovinud lepingust taganeda või võlatunnistust tühistada põhjustel, et ta ei saanud tegelikult nende sisust aru. Kokkulepe-võlatunnistus on deklaratiivne võlatunnistus. Kokkuleppe-võlatunnistuse sõlmimisega ei loodud uut, iseseisvat kohustust. Kogu kokkuleppe-võlatunnistuse sisuks olev võlgnevus tuleneb XX.XX.XXXX poolte vahel sõlmitud laenulepingust.
Kostja kohustub kokkuleppe-võlatunnistuse p 1.5 kohaselt tasuma hagejale viivist 0,3 % nõude jäägilt päevas. Hageja arvestab viiviseid põhinõude 17 500 euro jäägilt alates selle sissenõutavaks muutumisest 9. aprillil 2020 kuni 7. augustini 2020 määras 0,3 % päevas, kokku 6352 eurot 50 senti. Hageja soovib põhivõlalt viivise väljamõistmist ka alates 8. augustist 2020 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Pooled leppisid kokkuleppe-võlatunnistuse punktis 1.6 kokku leppetrahvis 10 % kokkuleppevõlatunnistuse nõude jäägist, so 2640 eurot. Kokkuleppe-võlatunnistuse kohaselt tekib hagejal leppetrahvi nõudmise õigus, kui kostja ei täida oma kohustust 30 päeva jooksul alates kokkuleppe-võlatunnistuse järgse nõude sissenõutavaks muutumisest, so hiljemalt
8.mail 2020. Kostja ei täitnud oma kohustust 8. mail 2020. Hageja esitas 16. juuli 2020 nõudeavaldusega kostjale leppetrahvi nõudmise hoiatuse. Kostja ei tasunud nõuet hoiatuses märgitud tähtajaks, so 21. juuliks 2020. Hageja esitas 4. augustil 2020 kostjale leppetrahvi tasumise nõude. Leppetrahvi nõue esitati kostjale mõistliku aja jooksu. Leppetrahvi nõue saadeti e-postiga samale e-postiaadressile, millelt hageja lepinguline esindaja ja kostja olid mõned päevad varem kirjavahetust pidanud. Leppetrahvi nõude saatmisele ei järgnenud kättetoimetamise võimatuse teadet. Leppetrahvi nõude kättesaamist võib eeldada. Viivise ja leppetrahvi vähendamine ei ole põhjendatud. Kostja ei esitanud vastavaid asjaolusid. Laenu ja intresside tagasimakse tähtaja pikendamisest hoolimata ei täitnud kostja oma lepingulisi kohustusi. Kostja rikkumine oli ilmne. Kostja ei näidanud olukorra lahendamiseks initsiatiivi. Konstruktiivsete kohtuväliste läbirääkimiste pidamine ei olnud enam mõeldav. Lepingulise esindaja kaasamine oli seega põhjendatud. Kui kostja poleks lepingulisi kohustusi rikkunud ja pooled oleksid võlaküsimuse omavaheliselt suutnud lahendada, ei oleks hageja pidanud lepingulist esindajat kaasama ega seetõttu täiendavat kulu kandma. Kostja põhjustas hagejale kohustuste täitmata jätmisega seega kahju, mis seisneb õigusteenusele tehtud kulutustes 138 eurot. Kulud tekkisid kohtueelses menetluses ühe tunni ulatuses õigusabiteenuse osutamisest. Õigusabiteenus hõlmas dokumentatsiooni analüüsi, nõudeavalduse koostamist ja kostjaga kirjavahetuse pidamist. Hageja lepingulise esindaja osutatava õigusabiteenuse hind on 115 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Hageja on esindajale kulud tasunud.
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole hagejaga XX.XX.XXXX Facebook Messengeri vahendusel laenulepingut sõlminud. Laenulepingul ei olnud väidetud tähtaega 20. märts 2020. Kostja ei tunnistanud XX.XX.XXXX võlatunnistusega varasemat võlgnevust. Tegemist on seega konstitutiivse võlatunnistusega. Konstitutiivne võlatunnistus sõlmitakse aluskohustuse kõrvale. See peaks olema sõlmitud mingi ühise (kas majandusliku või muu) eesmärgi saavutamiseks olukorras, kus pooltevahelises suhtes algset kohustust ei ole, kuid nad soovivad sellele asjaolule vaatamata tekitada ühele võlatunnistuse poolele varalise kohustuse. Hageja ei põhista, mis oli võlatunnistuse andmiseks ühine majanduslik või muu eesmärk. Kokkuleppes-võlatunnistuses on numbriliselt fikseeritud 26 400 eurot, aga sõnaliselt sulgudes 11 400 eurot. Hageja ei saa väita, et kostja tunnistas just 26 400 eurot, mitte aga 11 400 eurot. Kokkuleppes-võlatunnistuses ei ole märgitud, et tunnistatakse XX.XX.XXXX laenulepingust tulenevaid kohustusi. Hagile on lisatud kaks maksekorraldust kogusummas 17 500 eurot, kuid võlatunnistuses fikseeritud summad on 11 400 ja 26 400 eurot. Hageja ei tõendanud, et pooled sõlmisid intressikokkuleppe 8900 euro osas. Keegi ei sõlmiks laenulepingut intressiga 8900 eurot kuus. Kostjal oli hagejaga mitmeid rahalisi arveldamisi, mille raames kostja laenas hagejale raha. XX.XX.XXXX ülekanded võisid olla hageja poolt raha kostjale tagastamine.
Kostja allkirjastas XX.XX.XXXX kokkuleppe-võlatunnistuse vaimse surve all, mille tekitasid kostjale hageja palgatud pätid, kes käisid kostjat füüsilise vägivallaga ähvardamas ja kellele kostja juba maksis sularahas ca 25 000 eurot. Kostjal ei olnud ega ole ka praegu ettekujutust, millist võlga kostja XX.XX.XXXX dokumendis tunnistas. Kostja oli sunnitud dokumendi allkirjastama. Kokkuleppes-võlatunnistuses nimetatud summad ei ole õiged. Kostja ei ole laenu summas 26 400 eurot saanud ega intressikokkulepet summas 8900 eurot sõlminud. Kokkulepe-võlatunnistus on sõlmitud tüüptingimustel ja tühine. Kostja ei ole läbi rääkinud leppetrahvi (10 %) ega viivise määra (0,3 % päevas). Kui kohus leiab, et võlatunnistus on kehtiv, palub kostja leppetrahvi ja viivise vähendamist mõistliku määrani. Kostjat ei teavitatud leppetrahvist mõistliku aja jooksul. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud SMS-id ei kajasta sellist sisu, nagu hageja soovib neile anda. Neist ei ole näha, mis kuupäevadel ja kelle vahel vestlus toimus. Need on poolikult esitatud, mistõttu on keeruline mõista nende konteksti.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Pooled vaidlevad esiteks selle üle, kas ja millistel tingimustel nad sõlmisid laenulepingu.
3.1.Leping sõlmitakse võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 järgi pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus (ofert) on VÕS § 16 lg 1 järgi lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Leping on VÕS § 9 lg 2 järgi pakkumusele nõustumuse andmisega sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai.
3.2.Hageja ja kostja vahelise Facebook Messengeri väljavõtte kohaselt pakkus hageja
19.veebruaril kostjale 17 500 eurot intressiga 3000 eurot ja tagasimakse tähtajaga üks kuu (tl 67). Kostja vastas 20. veebruaril: „20märts hiljemalt tagasi 20,5 ja fikseeritud. ...“. Kostja selgitas ka, et ta saab märtsi teisel nädalal XXX raha peale ning et ehk sealt tuleb hagejale tagasimakse (tl 68). Hageja märkis XXX veebruaril kell 13:36: „Esimene osa 8750 läks teele. Teine osa ka sul peal 8750. Kokku siis 17 500.- ja hiljemalt XXX 20 500 tagasi“ (tl 69). Kohtule esitatud maksekorraldustelt nr XXX ja XXX nähtub, et hageja kandis XX.XX.XXXX kostjale kell 13:42 ja 13:44 kahe maksena 8750 eurot ja 8750 eurot. Kohus ei nõustu kostjaga, et Facebook Messengeri vestluse väljavõtetelt ei ole aru saada, millal ja kelle vahel vestlus toimus. Facebook Messengeri vestluse väljavõtetel on lepingu sõlmimise tahteavalduste vahetamist puudutavate postituste juures märgitud kuupäevad ning ka vestluse osapoolena kostja. Kohtul ei ole vestluse sisu arvestades alust arvata, et vestluse teine osapool võiks olla keegi muu kui hageja. Seda eriti arvestades asjaolu, et vahetult enne raha hageja poolt kostjale ülekandmist, kinnitab vestluse teine osapool, et raha läks teele täpselt samal viisil, nagu see tegelikkuses hageja poolt kostjale üle kanti (so kahe 8750 euro suuruse osamaksena). Kostja ei esitanud kohtule enda väljavõtet vestlusest, mille osapooleks ta on. Kostja ei esitanud seega tõendeid, mis võimaldaksid järeldada, et hageja ja kostja vahelises Facebook Messengeri väljavõttes ei kajastu poolte tahteavaldused laenulepingu sõlmimiseks. Kostja ei tõendanud ka oma väidet, et hageja poolt kostjale 17 500 euro kandmine oli kostja poolt hagejale antud raha tagastamine, mitte hageja poolt kostjale laenu andmine. Kohus leiab seega, et hageja ja kostja vahelise
Facebook Messengeri vestluse väljavõtete ja kohtule esitatud maksekorraldustega on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 20. veebruaril 2020 VÕS § 396 lg 1 mõttes laenulepingu, mille kohaselt hageja kohustus andma kostjale laenu 17 500 eurot ning kostja kohustus laenu koos intressidega summas 3000 eurot hagejale tagasi maksma hiljemalt 20. märtsil 2020.
3.3.Hageja väitel sõlmisid pooled suulise maksetähtaja pikendamise ning lisanduva intressi tasumise kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt sai uueks kohustuse summaks 26 400 eurot (laenu põhiosa 17 500 eurot, algne intress 3000 eurot ja täiendav intress 5900 eurot) ning uueks maksetähtpäevaks 10. aprill 2020. Hageja ja kostja vahelise Facebook Messengeri vestluse väljavõtete kohaselt kirjutab hageja
30.märtsil kostjale: „Lihtsalt meeldetuletuseks et järgmiseks reedeks 10 ndaks peavad kõik rahad tagasi makstud olema 24 000 + 10% (2400) ehk siis 26 400 rohkem ei mingit veiderdamist! Siis teate arvestada sellega!“(tl 71). Hageja kirjutab 3. aprillil uuesti kostjale: „On teil selgunud mis päevaks rahad tagasi kannate? Ärge viimasele minutile jätke! Järgmine reede 10 aprill viimane tähtaeg nagu kokkulepitud sai sinu ja S. Nädal vee aega aga mida varem kaelast ära seda parem. Seda enam edasi lükata ei saa.“ (tl 72). Kostja kirjutab 4. aprillil hagejale vastu: „Ma olen aru saanud Sinust juba mis ajaks ja kui kindlalt peab see olema tagasi makstud. Sa ei pea seda korrutama. Oleks ma 3kuud tagasi teadnud et tänaseks on kõik kokku varisenud, ei oleks küsinudki. Ma ei ole täna pead liiva alla pannud ja sind eiranud vaid tegelen lahendamisega“ (tl 73). Hageja kirjutab 7. aprillil kostjale: „Täna juba teisipäev ja midagi pole tulnud kas te teete nalja w. Paar päeva aega ainult siiani ei midagi nii ei saa. Reede hommikuks peavad rahad 26 400. – minu SEB konto peal olema nii et tegelege sellega kiirelt!!!“ (tl 74). Poolte vahelise Facebook Messengeri vestluse väljavõte kinnitab seega, et hageja pikendas laenu tagasimaksmise tähtaega kuni 10. aprillini 2020 ning soovis selle eest kokku suurema summa, so 26 400 euro maksmist. Kostja ei vaielnud sellele vastu, vaid kinnitas, et saab aru, mis ajaks ja kui kindlalt peab olema raha tagasi makstud. Kohus leiab sellest tulenevalt, et pooled sõlmisid maksetähtaja pikendamise ja lisanduva intressi tasumise kokkuleppe, mille kohaselt kostja pidi hagejale tagastama kokku 26 400 eurot hiljemalt 10. aprillil 2020.
3.4.Sellise kokkuleppe olemasolu kinnitab ka poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud kokkulepe-võlatunnistus nr XXX. Kokkuleppe-võlatunnistuse punktist 1.1 nähtub, et kostja kinnitab ja tunnistab vaieldamatult ning tagasivõtmatult oma võlgnevust hageja ees kokkuleppe–võlatunnistuse dateerimise päeva seisuga fikseeritud summas 26 400,00 (üksteist tuhat neli sada eurot koma null eurosenti). Kokkuleppes-võlatunnistuses on võlasummaks numbriliselt märgitud alati 26 400 eurot (vt kokkuleppe-võlatunnistuse p-d 1.1, 1.3 ja lisa 1). Kokkuleppes-võlatunnistuses on võlasummaks sõnaliselt kahes kohas märgitud „üksteist tuhat neli sada eurot koma null eurosenti“ (kokkuleppe-võlatunnistuse p-d 1.1 ja 1.3) ja ühes kohas „kakskümmend kuustuhat neli sada eurot koma null eurosenti“ (vt kokkuleppe-võlatunnistuse p 1.3). Hageja väitel tunnistas kostja kokkuleppes-võlatunnistuses pooltevahelisest laenulepingust ning selle muutmise kokkuleppest tulenevat võlgnevust, so tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Kostjal väitel ei ole tal ettekujutust, millist võlga ta XX.XX.XXXX dokumendis tunnistas. Kokkuleppe-võlatunnistuse sõlmimisele eelnes pooltevaheline Facebook Messengeri vestlus, mis puudutas pooltevahelist laenulepingut ja sellest tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust. Pooltevahelises Facebook Messengeri vestluses märgiti laenulepingust ja selle pikendamise kokkuleppest tuleneva võla summana 26 400 eurot. See vastab kokkuleppe-võlatunnistuses märgitud võla summale 26 400 eurot. Asja materjalidest ei
nähtu, et hageja ja kostja vahel oleks olnud muid võlasuhteid, mille alusel kostja oleks võlgnenud hagejale 26 400 või 11 400 eurot. Kohus leiab, et kokkuleppe-võlatunnistuse sõlmimisele eelnenud pooltevahelise Facebook Messengeri vestluse ja kokkuleppevõlatunnistuse alusel on tõendatud, et pooled soovisid kokkuleppe-võlatunnistusega kinnitada laenulepingust ja selle pikendamise kokkuleppest tulenevat olemasolevat võlga ja lihtsustada kostja poolt vastuväidetest loobumisega võla sissenõudmist. Kokkuleppe-võlatunnistus on seega deklaratiivne võlatunnistus, mille alusel kostja tunnistas laenulepingust ja selle pikendamise kokkuleppest tulenevat võlga. Kohtu hinnangul oli poolte tahe suunatud 26 400 euro suuruse, mitte 11 400 euro suuruse võla tunnistamisele. Asjaolule, et poolte tahe oli suunatud 26 400 euro suuruse võla tunnistamisele, viitab pooltevaheline Facebook Messengeri vestlus ning vahetult pärast seda sama summa märkimine kokkuleppe-võlatunnistuses tunnistatava võla summana. Ainuüksi asjaolust, et kokkuleppes-võlatunnistuses on 26 400 euro taha kahes kohas sulgudes kirjutatud „üksteist tuhat neli sada eurot koma null eurosenti“, ei saa järeldada, et võlga oleks tunnistatud üksnes selles ulatuses. Asja materjalidest ei nähtu, et Facebook Messengeri vestluse ja kokkuleppevõlatunnistuse sõlmimise vahelisel ajal oleks kostja võlasumma vähenenud. Kohtu hinnangul on kokkuleppe võlatunnistuse tekstis märgitud „üksteist tuhat neli sada eurot koma null eurosenti“ tunnistatava võla numbrilise summa ekslik sõnaline tähistus, mitte summa, mille tunnistamisele oli poolte tegelik tahe suunatud. Kostja väitel on kokkulepe-võlatunnistus konstitutiivne võlatunnistus. Samas, asja materjalidest, sh kostja väidetest ei tulene, et pooltel oli tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st nende eesmärgiks oli luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Kostja väide, et kokkulepe-võlatunnistus on konstitutiivne võlatunnistus, ei lükka seega ümber kohtu järeldust selle kohta, et kokkulepe-võlatunnistus on deklaratiivne võlatunnistus, mille alusel kostja tunnistas laenulepingust ja selle pikendamise kokkuleppest tulenevat võlga 26 400 euro ulatuses.
4.Kohus kontrollib järgnevalt eelnevalt nimetatud tehingute tühisust. Kohus peab tehingute tühisust kontrollima omal algatusel. Selleks ei ole vaja kostja vastuväidet (vt Riigikohtu
13.novembri 2020 lahend tsiviilasjas nr 2-15-505, p 20.3). Deklaratiivse võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega, st võlatunnistus on kausaalne (aktsessoorne). Kui tehing, millest tuleneb põhikohustus, on tühine, on tühine ka deklaratiivne võlatunnistus (vt Riigikohtu 9. oktoobri 2007 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-87-07, p 17). Kohus kontrollib seega esmalt hageja ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingu ja selle pikendamise kokkuleppe tühisust. Kui need tehingud on tühised, siis on Riigikohtu praktika kohaselt tühine ka XX.XX.XXXX deklaratiivne võlatunnistus.
4.1.Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi tühine. Riigikohus on korduvalt leidnud, et olukorras, kus krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, on õigustatud tehingu heade kommete vastaseks lugemine TsÜS § 86 lg 1 alusel ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul on vähemalt eelduslikult sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (vt nt Riigikohtu 3. detsembri 2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-133-14, p 9, 12. novembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-14, p 19;
5.märtsi 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).
Hageja väitel olid pooled laenulepingu sõlmimisel võrdses positsioonis, so tegemist oli füüsiliste isikutega. Hageja väitel on kostja kogenud ettevõtja, kes orienteerub hästi lepingulistes suhetes ja rahalistes küsimustes (tl 76 pöördel). Samas ei väida hageja ega ka kostja, et kostja oleks laenulepingu sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuse raames. See ei järeldu ka kohtule esitatud tõenditest. Kohus leiab sellest tulenevalt, et laenuleping ei seondunud kostja iseseisva majandus- ega kutsetegevuse läbiviimisega. Kostja oli laenulepingu sõlmimisel VÕS § 1 lg 5 mõttes seega tarbija positsioonis. Laenulepingu kohaselt pidi kostja alates raha saamisest XX.XX.XXXX kuni selle esialgse tagastamise tähtajani 20. märtsil 2020 tasuma intressi 3000 eurot, so intressimäär oli ligikaudu 209 % aastas. Laenulepingu muutmise kokkulepe sõlmiti, kuna kostja jäi laenu tagasimaksmisega võlgu, so hiljemalt alates XX.XX.XXXX. Laenulepingu muutmise kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma põhivõla 17 500 eurot, varasema intressi 3000 eurot ja lisaintressi 5900 eurot, so kokku 26 400 eurot. Kostja pidi laenulepingu muutmise kokkuleppe järgi tasuma alates XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX intressina 5900 eurot. Laenulepingu muutmise kokkuleppe järgne intressimäär oli seega ligikaudu 617 % aastas. Eesti Panga koduleheküljel avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli laenulepingu ja selle muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal 20,61 % aastas. Laenulepingust tulenev intressimäär oli seega enam kui 10 korda suurem kui samal ajal eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kogu kulukuse määr. Laenulepingu muutmise kokkuleppest tulenev intressimäär oli aga enam kui 29 korda suurem kui samal ajal eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kogu kulukuse määr. Pooltele laenulepingust ja selle muutmise kokkuleppest tulenevate kohustuste väärtus on seega heade kommete vastaselt tasakaalust väljas sedavõrd suures ulatuses, et mõlemad tehingud on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühised.
4.2.Tehing on TsÜS § 86 lg 2 järgi heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, eeldatakse TsÜS § 86 lg 3 järgi, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et laenulepingust ja selle muutmise kokkuleppest tulenevate kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, peab hageja TsÜS § 86 lõikes 3 sätestatud eelduse ümber lükkama, so tõendama, et ta ei teadnud ega pidanudki laenulepingu ja selle muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal teadma kostja erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Asjaolu, et laenuvõtja sai laenutingimustest aru ja nõustus nendega laenu saamise eeldusena, ei välista laenuintressi liigkasuvõtjalikkust, laenuvõtja sundolukorda ega ka laenuandja teadlikkuse eeldust sundolukorra kohta (vt analoogilise olukorra kohta Riigikohtu 5. märts 2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 18 jj). Hageja väide, et kostja pidi tõendama sundolukorra olemasolu, ei ole seega õige (see on tuletatav ka hageja enda poolt viidatud Riigikohtu 17. juuni 2011 lahendist nr 3-2-1-49-11). Hageja ja kostja vahelise Facebook Messengeri vestluse väljavõtete kohaselt kirjutas hageja enne laenupakkumise tegemist kostjale: „... Mõtle välja palju sul vaja kui pikaks ajaks kuidas tagasimaksmine toimud jne. Siis vaatame edasi mis teha kannatab. Midagi peame välja
mõtlema. Aga tahan siis teada täpselt kellele ja kui suured on võlad ja kus tulevad sinu tagasimakseks rahad Enam ei mingit jama!“(tl 67). Kostja vastas XXX laenulepingu sõlmimiseks nõusolekut andes: „Praeguste tüüpidega võib tõusta see mul suureks. 20märts hiljemalt tagasi 20,5 ja fikseeritud. Saan kaelast siin need jobud. Märtsi teisel nädalal saan majale raha peale ehk sealt tuleb Sulle tagasimakse. Siis saan rahulikult teha edasi nii et ei kollita keegi“ (tl 68). Hageja teadis seega juba kostjaga laenulepingu sõlmimise ajal, et kostjal on võlad ja mingid jobud kaelas, kellest kostjal on vaja vabaneda. Hageja teadis laenulepingu sõlmimise ajal ka seda, et allikas, kust kostja peaks saama hagejale tagasimaksmiseks lühikese ajaga niivõrd suure summa, ei ole kindel. Hagejal pidi juba algse laenulepingu tagasimaksmise tähtajaks, so XX.XX.XXXX olema selge, et märtsi teisel nädalal maja peale tulema pidanud rahast ei tulnud hagejale tagasimakset, kuid sellele vaatamata hageja pikendas laenu tagasimaksmise tähtaega ja küsis selle eest kordades suuremat intressi. Hageja ja kostja vahelisest Facebook Messengeri vestlusest järeldub pigem, et hageja pidi laenulepingu ja selle muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal olema teadlik kostja sundolukorrast. Hageja ja kostja vaheline Facebook Messengeri vestlus ega asjas esitatud muud tõendid ei lükka antud juhul ümber TsÜS § 86 lõikest 3 tulenevat eeldust, et hageja teadis või pidi laenulepingu ja selle muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal teadma kostja erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Laenuleping ja selle muutmise kokkulepe on TsÜS § 86 lõigete 1-3 alusel tühine.
5.Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna laenuleping ja selle muutmise kokkulepe on tühine, ei saa hageja nõuda laenulepingu ja selle muutmise kokkuleppest tuleneva võlgnevuse kinnitamiseks sõlmitud XX.XX.XXXX deklaratiivse võlatunnistuse alusel kohustuse täitmist. XX.XX.XXXX deklaratiivne võlatunnistus on samuti tühine (vt ülal p 4). Hagejal on samas TsÜS § 84 lg 1 ning VÕS § 1028 lg 1 ja 1032 lg 1 järgi võimalik nõuda kostjalt kostjale laenuna üleantud summa, so 17 500 euro tagastamist. Alusetu rikastumise teel saadu tuleb VÕS § 82 lg 3 järgi tagastada mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast alusetu rikastumise võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kohus leiab, et mõistlik aeg tühisest laenulepingust tuleneva laenusumma tagastamiseks on antud juhul aeg, mille pooled leppisid laenu tagastamiseks kokku, so XX.XX.XXXX. Hageja nõue laenu tagastamiseks muutus VÕS § 82 lg 7 alusel seega sissenõutavaks 9. aprillil 2020. Kostja väitel on ta raha hagejale tagastanud. Kostja ei ole selle kohta samas tõendeid esitanud. Hageja nõue 17 500 euro saamiseks tuleb seega rahuldada.
6.Hageja ja kostja vahel sõlmitud intressikokkulepe on tühine. Hageja ei saa sel alusel kostjalt intressi nõuda. Raha kasutamise ajal oli VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud seadusjärgne intressimäär 0 %. Hageja ei saa kostjalt seega nõuda ka seadusjärgset intressi. Hageja nõue intressi 8900 euro väljamõistmiseks tuleb seega jätta rahuldamata.
7.Kuna laenuleping ja selle muutmise kokkulepe on tühine, on laenulepingu ja selle muutmise kokkuleppest tuleneva võlgnevuse kinnitamiseks XX.XX.XXXX sõlmitud deklaratiivne võlatunnistus samuti tühine. Tehingu ühe osa tühisus ei too TsÜS § 85 järgi kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Kohus leiab, et olukorras, kus laenu ja intresside tagasimaksmise kokkulepe on tühine, on tühine ka laenu tagasimaksmisega viivitamise eest ettenähtud viivise- ja leppetrahvikokkulepe,
kuivõrd viivise- ja leppetrahvikokkulepe on seotud laenu tagasimaksmise kokkuleppega ning neid ei oleks eraldi ilma laenu tagasimaksmise kokkuleppeta olnud võimalik sõlmida.
7.1.Kuna viivise kokkulepe on tühine, saab hageja VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda kostjalt viivist üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Hageja võib nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 ja 2 järgi viivist alates 17 500 euro tagasi nõudmise tähtaja möödumisest, so
9.aprillist 2020, kuni 7. augustini 2020 summas 462 eurot 84 senti. Hageja võib nõuda kostjalt alates 8. augustist 2020 kuni 17 500 euro tagastamiseni VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud määras. Hageja viivisenõue tuleb nimetatud osas rahuldada ja jätta ülejäänud osas rahuldamata. Kuna leppetrahvi kokkulepe on samuti tühine (vt ka VÕS § 163), tuleb hageja leppetrahvi nõue 2640 eurot jätta VÕS § 158 lg 1 alusel rahuldamata.
8.Kuna kohus leidis eelnevalt, et kokkuleppe-võlatunnistuses sisalduvad viivise ja leppetrahvi kokkulepped on tühised, ei kontrolli kohus, kas need kokkulepped on ka tühised tüüptingimused. Kohus ei kontrolli sel põhjusel ka kostja väiteid seoses sellega, et kostja on tehingud ähvarduse ja vägivalla mõjul tühistanud. Kohus märgib, et kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks tehingud tühistatud. Kuna leppetrahvi nõue jäi rahuldamata, ei ole vajalik käsitleda leppetrahvi vähendamist puudutavaid väiteid. Kohtu hinnangul ei ole kostjalt hageja kasuks välja mõistatud seadusjärgse viivise vähendamine põhjendatud. Seda eriti olukorras, kus kostja ei toonud välja ega tõendanud viivise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid.
9.Kohus tuvastas eelnevalt, et pooltevahelised lepingud on tühised. Hageja ei saa nõuda kostjalt lepingu ja VÕS § 115 lg 1 alusel seega kahju hüvitamist. Kostjal oli samas VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 järgi kohustus tagastada hagejale tühise tehingu alusel saadud raha. Kostja ei teinud seda pikemat aega. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja rikub pikemat aega seadusest tulenevat kohustust tagastada hagejale alusetult saadud raha, on kohtueelses menetluses lepingulise esindaja kaasamine põhjendatud. Lepingulise esindaja kaasamine võimaldab koostada selge nõudeavalduse ja seeläbi võib-olla vältida kohtumenetlust. Kui kostja ei oleks oma seadusest tulenevat kohustust rikkunud ja hagejale raha tagastanud, ei oleks lepingulise esindaja kaasamine ega sellega seotud kulude kandmine olnud vajalik. Hagejal tekkis lepingulise esindaja kaasamise, so tema poolt nõudekirja koostamise ja kostjale edastamise, tõttu kahju 138 eurot koos käibemaksuga (tl 15 - 20). Hageja on füüsiline isik. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada (tl 88 pöördel). Käibemaks on seega hageja kahju. Kostja ei esitanud kahju olemasolu ega suuruse osas vastuväiteid. Hagejal on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7, 1050 ja § 128 lg 3 alusel seega õigus nõuda kostjalt kahju 138 euro hüvitamist. Kahju hüvitamise nõue tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Kohus rahuldas hagi ligikaudu 53 % ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 53 % ulatuses kostja ja 47 % ulatuses hageja kanda.
11.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 1000 eurot ja esindajatasu 1428 eurot 30 senti, kokku 2428 eurot 30 senti.
12.Riigilõiv 1000 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus
TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas hagi laenulepingust tuleneva laenu, intressi, leppetrahvi ja viivise saamiseks ning kohtuväliste õigusabikulude hüvitamiseks. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades poolte esitatud menetlusdokumentide ja tõendite mahtu, ei olnud vaidlus mahukas. Hageja oli hilisemate menetlusdokumentide koostamise ajal vaidluse asjaoludega kursis ja kordas hilisemates menetlusdokumentides osaliselt varasemaid seisukohti (vt nt tl 6 ja 77 pöördel). Asjas toimus üks istung, mis kestis üksnes 9 minutit. Hageja esindaja ajakulu on eestoodust tulenevalt vajalik ja põhjendatud 9 tunni 30 minuti ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu on 115 eurot käibemaksuta. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest maksmisele kuuluvat tasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega põhjendatud. Hageja esindajakulu on põhjendatud 1092 euro 50 sendi (9 tundi 30 minutit * 115 eurot) ulatuses.
13.Kostja ei esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal võiks olla hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.
14.Kuna kohus jättis 53 % menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 1109 eurot 3 senti (2092,50 * 0,53). Hageja ülejäänud menetluskulud jäävad hageja kanda.
15.Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.