Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
01. märts 2021.a, Tallinn
Hagihind
2-19-5991 OÜ R-Wood Grupp hagi Aura Viis OÜ vastu võlgnevuse 2 670 euro, viivise 81,34 euro ja täiendava viivise saamiseks 2 964,94 eurot
nende Hageja: OÜ R-Wood Grupp (registrikood 10873278, asukoht Kadaka tee 44a, 12915 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo (BJORK LEGAL Advokaadibüroo, Pärnu mnt 18-5, 10141 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: Aura Viis OÜ (registrikood 11212484, asukoht Siduri tn 3-5/2, 11313 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja Riho Sillar (Õigusbüroo RIHO SILLAR OÜ, Endla tn 4, 10142 Tallinn; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 08.02.2021 Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Hageja seaduslik esindaja R J Kostja lepinguline esindaja Riho Sillar
Resolutsioon
1.Rahuldada OÜ R-Wood Grupp hagi Aura Viis OÜ vastu osaliselt.
2.Mõista Aura Viis OÜ-lt välja OÜ R-Wood Grupp kasuks põhinõue 445 eurot, viivis põhinõudelt kuni hagi esitamiseni 17.04.2019 14,73 eurot ning viivis alates 18.04.2019 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt 445 eurot kuni selle täieliku rahuldamiseni Aura Viis OÜ poolt.
3.Jätta hageja menetluskulud 16,70 % ulatuses kostja, Aura Viis OÜ, kanda ja kostja menetluskulud 83,30 % ulatuses hageja, OÜ R-Wood Grupp, kanda.
Määrata kindlaks hageja menetluskulud ning mõista Aura Viis OÜ-lt välja OÜ RWood Grupp kasuks menetluskulu summas 349,87 eurot.
5.Määrata kindlaks kostja menetluskulud ning mõista OÜ-lt R-Wood Grupp välja Aura Viis OÜ kasuks menetluskulu summas 1 421,10 eurot.
6.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista OÜ-lt R-Wood Grupp välja Aura Viis OÜ kasuks menetluskulu summas 1 071,23 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.OÜ R-Wood Grupp esitas 17.04.2019 Harju Maakohtule hagi Aura Viis OÜ vastu võlgnevuse 2 670 euro, viivise 81,34 euro ja täiendava viivise saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt edastas kostja hagejale päringu, milles soovis tellida baarileti ja joogiriiuli.
1.2.Hageja saatis kostjale 07.08.2018 kirja koos joonistega, milles tõi välja pakkumise ainult baariletile, mis oli ka selgesõnaliselt välja toodud – LETT ja RIIUL. Lisaks tõi hageja oma kirjas välja, et „me ei paku positsioone SP-1.2, SP-2, SP-3, SP-8, sest antud metalltooted on üsna keeruka disainiga ja meie allhange ei olnud valmis seda tööd ette võtma“. Hiljem selgitas hageja täiendavalt kostjale, et kostja soovitud metalljoogiriiuli materjaliks oli määratud projektis VASK 6mm lehtmetall valtsitud ja needitud ning kuna materjal ja töö Eestis on väga ainulaadne ja keeruline, siis sellise riiuli hinnaks kujuneks minimaalselt 6 000 eurot (ilma käibemaksuta), mistõttu hageja antud riiulit ei paku ning selle maksumus ei sisaldu ka tehtud hinnapakkumises.
1.3.Hageja tegi projektis toodud töödele ning tootele hinnapakkumise nr 1109 summas 27 447,60 eurot (koos käibemaksuga). Hageja täitis oma kohustusi kostja ees, valmistades ning paigaldades projekti aluseks olevad tooted. Tellimustööd lõpetati 17.11.2019. Kuna hageja esitas kostjale lõpparve 08.11.2019, siis ei pidanud pooled vajalikuks eraldi akti vormistada. 10.11.2019 saatis hageja meili, kus kirjutas millised tooted on veel paigaldamata ning 12.10.2019 sai hageja kostjalt kinnituse, et tasutakse 50% esitatud arvest. 26.11.2019 toimus hageja ja kostja vahel telefonivestlus, kus kostja soovis mööblidetailide tulekindla viimistluse sertifikaati ja ka selle telefoni vestluse ajal ei esitatud hagejale pretensioone.
1.4.Kostja aga tasus üksnes osa hageja arvest. Kostja poolt on kuni käesoleva ajani tasumata 2 670 eurot.
1.5.Antud juhul ei saa mõistlikuks pidada asjaolu, et kostja justkui eeldas, et 7 860 eurot + km maksev lett sisaldab ka minimaalselt 6 000 eurot + km maksvat joogiriiulit. Liiatigi veel ei ole hinnapakkumises müügiartikliks märgitud RIIUL, vaid BAARILETT, mis ongi 2 täiesti erinevat toodet ning millest kostja pidi olema teadlik ning ilmselt ka oli.
1.6.Käesoleval juhul nõuab hageja viivist sissenõutavaks muutunud viivist summas 81,34 eurot. Lisaks nõuab hageja nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid seaduses sätestatud ulatuses iga kohustuse täitmisega viivituses oldud kalendripäeva eest kuni summa 2 670 eurot täieliku maksmiseni kostja poolt.
2.Hageja möönab, et joonisel on tõesti riiul justkui joonise osa, kuid selles osas on selgesõnaga hageja esindaja kirjutanud, et pakkumine on tehtud baarileti (mitte riiuli) valmistamisele.
3.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 275 eurot ja esindajakulu summas 1 820 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kostja vastuväited ja põhjendused
4.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
4.1.07.08.2018 esitas hageja kostjale pakkumuse nr 1109, mille kohaselt oli hageja valmis teostama/osutama pakkumuses loetletud tööd/teenused, sealhulgas töö koondnimetusega Baarilett/UM-1, SP-1.1. kogumaksumusega 22 873 eurot (lisandub käibemaks).
4.2.Pakkumuse märkuste kohaselt sisaldavad hinnad muu hulgas transporti ja paigaldust, hinnad ei sisalda san-tehnikat (sh. valamu ja segisti) ja san.tehnilisi töid, hinnad ei sisalda elektritöid ja valgusteid. Hinnas oli arvestatud toiduväljastusleti 2 tasapinda Nero Assoluto Leather ja Baarileti kassa alune must graniidist tasapind, Nero Assoluto Leather. Pakkumusega saadetud hageja e-kirjast ilmneb, et hageja ei pakkunud kostjale positsioone SP-1.2, SP-2, SP-3, SP-8, sest nimetatud positsioonidel kajastatud metalltooted on üsna keeruka disainiga ja hageja allhange ei ole valmis seda tööd ette võtma. Hageja ei ole viidatud e-kirjas väitnud, et ta ei saa ise valmistada metalltooteid või korraldada nende valmistamist. Sisuliselt väitis hageja vaid seda, et viidatud e-kirjas loetletud positsioonidel (s.o SP-1.2, SP-2, SP-3 ja SP-8) toodud metalltooted on keeruka disainiga ning tema alltöövõtjad ei soovi neid teostada. Pakkumuses ei olnud selgesõnaliselt väljendatud ega ka pakkumusest mõistlikult tuletatav, et pakkumus ei sisalda SP-1.1. joonise osaks oleva joogiriiuli valmistamist, transportimist ja paigaldamist. Pakkumuses endas on viide positsioonile Baarilett/UM-1, SP-1.1. tervikuna. Joonis sisaldab Baarilett/UM-1, SP-1.1. mitte ainult vaidlusaluse toote (joogiriiuli) joonist, vaid ka joogiriiuli disainilahenduse ja viimistluse kirjeldust.
4.3.23.08.2018 esitas hageja kostjale ettemaksearve nr 1, mis samuti ei sisaldanud mis tahes reservatsioone või märkusi vaidlusaluse toote või tööde mahtude kohta.
4.4.Põhimõtteliselt esitas kostja esindaja hageja väitele ja tegevusetusele pretensiooni 09.10.2018 10:36 e-kirjaga. Viidatud e-kirja saab kostja arvates sisu poolest tõlgendada kaudseks teateks lepingulise kohustuse täitmata jätmisest ja ettepanekuks teostada seni teostamata tööd. Seega esitas kostja pretensiooni hageja tegevusetusele ning hageja teadis või pidi hiljemalt 09.10.2018 (s.o enne joogiriiuli tellimist kolmandalt isikult, mis on toimunud 07.11.2018) teadma, et kostja peab joogiriiuli valmistamist, transportimist ja paigaldamist hageja lepinguliseks kohustuseks.
4.5.Kostja, tuginedes VÕS § 116 lg-le 1, lg 2 p-dele 1, 3-5, lg-le 4, § 188 lg-le 1, § 641 lg 2 p-le 1 taganeb töövõtulepingust osas, mis puudutab joogiriiuli valmistamist, transportimist ja paigaldamist.
4.6.Kuna hagejal ei ole kostja vastu rahalisi nõudeid, ei ole viivitusintressi nõude esitamine põhjendatud. Isegi siis, kui viivitusintressi nõue oleks põhjendatud, poleks hagiavalduse toodud viivise nõude arvutus õige. Nimelt puudub poolte vahel kokkulepe tasu maksmise tähtaja kohta ning seega kohalduks sellisel juhul VÕS § 821 lg-s 1 sätestatut.
5.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 1 706 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
6.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistajate ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt põhinõude 445 eurot ja sellele vastava viivise osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
8.Vaidlust pole, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping. Töövõtuleping sõlmiti kostja poolt hinnapakkumise küsimisega ja Xxx restorani jooniste lingi saatmisega 03.07.2018 e-kirjaga (t lk 79), hageja poolt 07.08.2018 hinnapakkumise nr 1109 (t lk 10) tegemisega 07.08.2018 e-kirjaga (t lk 40 pöördel). Pooled kinnitavad, töövõtuleping oli sõlmitud vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (VÕS § 9 lg 1) selliselt, et kostja aktsepteeris hageja hinnapakkumise ning töövõtulepingu saab lugeda sõlmituks hiljemalt ettemaksuarve (t lk 39) esitamisest, s.o alates 23.08.2018 (vt. hagiavalduse p 6, t lk 15 pöördel; kostja 03.06.2018 vastuse p 3.16, t lk 30).
9.Vaidlus on pooltel selle üle, milliste konkreetsete esemete valmistamiseks on pooled töövõtulepingu sõlminud. Konkreetsemalt on vaidlus selles, kas töövõtulepinguga kohustus hageja kostjale valmistama ja üle andma joogiriiuli, mis on kajastatud joonisel nr SP-1.1 nimetusega „Baarilett UM-1“ (t lk 9) ning kas see sisaldus hageja hinnapakkumises nr 1109 positsiooni 1 all kirjeldusega „Baarilett / UM-1, SP-1.1“ hinnaga 7 850 eurot, lisaks käibemaks. Hageja on seisukohal, et hageja ei ole eelpool viidatud hinnapakkumises arvestanud metallist joogiriiuli valmistamisega ja töövõtulepingut selles osas ei sõlmitud. Kostja vastava seisukohaga ei nõustu.
10.Seega tuleb kohtul tõlgendamise teel kindlaks teha, milles pooled töövõtulepingut sõlmides kokku leppisid. Lepingu tõlgendamise reeglid on sätestatud VÕS §-s 29. VÕS § 29 lg 1 alusel lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
10.1.Esmalt tuleb tõdeda, et lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei ole võimalik tuvastada selles osas, kas hageja kohustus töövõtulepinguga ka metallist joogiriiuli kostjale valmistama ja paigaldama. Hageja arvates sõlmiti töövõtuleping tingimusega, et hageja valmistab baarileti ilma joonisel kajastatud joogiriiulita, kuna ta hinnapakkumise tegemisel metallist joogiriiuli välistas. Kostja on joogiriiuli osas vastupidisel seisukohal, kuna tema küsis hinnapakkumist joonisel kajastatule tervikuna ning hageja hinnapakkumisest ega mujalt ei nähtunud sellesisuline välistus, mistõttu oli ka joogiriiul töövõtulepingu objektiks.
10.2.Hageja poolt kostjale tehtud pakkumisest nr 1109 (t lk 10) nähtub, et hageja pidi kostjale valmistama baarileti / UM-1, SP-1.1, toiduväljastusleti/ UM-4, SP-4, lamellseinad/ UM5, SP-5, lamell-lae/ UM-6, SP-6, lamell-lae ja seina/ UM-7, SP-7. Tööde maksumuseks leppisid pooled kokku 27 447,60 eurot koos käibemaksuga. Selles pakkumises on märgitud, et hinnad sisaldavad transporti ja paigaldust, hinnad ei sisalda san-tehnikat (sh. valamu ja segisti) ja san.tehnilisi töid, hinnad ei sisalda elektritöid ja valgusteid. Hinnas on arvestatud toiduväljastusleti 2 tasapinda Nero Assoluto Leather ja Baarileti kassa alune must graniidist tasapind, Nero Assoluto Leather. Vaidlus puudub selle üle, et töövõtuleping sõlmiti vastavalt sellele pakkumisele.
10.3.Hinnapakkumise saatmise e-kirjas 07.08.2018 (t lk 19 ja pöördel) kirjutas hageja veel, et nad ei paku kostjale positsioone SP-1.2, SP-2, SP-3, SP-8, sest antud metalltooted on üsna keeruka disainiga ja hageja allhange ei ole valmis seda tööd ette võtma. Nagu märgitud, siis vaidlusalune joogiriiul on joonisel nr SP-1.1, mida hageja välistuste nimekirjas ei maininud. Samuti ei maininud hageja, et joonisel SP-1.1 asuv mõni metalltoode oleks üsna keeruka disainiga, mida hageja allhange ei oleks valmis ette võtma. Seega ei tulene nimetatud välistatud positsioonide nimekirjast, et hageja oleks välistanud joogiriiuli valmistamise.
10.4.Rohkem välistusi hageja enne lepingu sõlmimist ei teinud.
10.5.Hageja hinnapakkumises on viide, et pakutakse positsiooni Baarilett/UM-1, SP-1.1. ja selle transporti ja paigaldust. Joonise, mille alusel hinnapakkumine tehti, nimetus on samuti „Baarilett UM-1“ ja joonise number SP-1.1. Joonis on põhiprojekti mahus (vt „Märkused“) ja sellel on toodud „Lahenduse kirjelduse“ all järgmist: „Joogiriiul: vaskplekist moodulid. Lahendus (valtsimine, needid jms) kooskõlastada Sisearhitektiga“. Seega oli kõnealusel baarileti joonisel ette antud ka joogiriiuli valmistamiseks vajalik ning tuleb järeldada, et joogiriiul on vaieldamatult baarileti osa ja moodustab sellega ühtse terviku. Mõistlik tellija ilmselt eeldab, et küsides selle joonise alusel töövõtjalt hinnapakkumist, pakutakse hinda kõikidele joonisel kajastatud elementide valmistamiseks. Joonisel on joogiriiul kajastatud baarileti osana ning kostja ei küsinud eraldi hinnapakkumist eraldi baariletile ja eraldi joogiriiulile, vaid palus teha hinnapakkumise vastavalt joonisel kajastatule. Juhul, kui hageja ei soovinud hinnapakkumist joogiriiulile teha ega selles osas töövõtulepingut sõlmida, oleks ta pidanud seda arusaadavalt väljendama. Kohus leiab, et hageja hinnapakkumises ega selle kaaskirjas ei olnud selgesõnaliselt väljendatud ega mõistlikult tuletatav, et hinnapakkumine ei sisalda SP-1.1. joonise osaks oleva joogiriiuli valmistamist, transportimist ja paigaldamist.
10.6.Tunnistaja A M poolt antud ütluste kohaselt (t lk 119) tegeles tema xxx restorani projektiga. Selle restorani tarbeks telliti terve projekt sisearhitekt A L ning kostja oli kindel, et [hageja poolt] valmistatakse baarilett ja joogiriiul. Riiuli osas selgus siis, kui oli juba ehitustööde lõpetamine, et nemad seda ei paigalda ja metallitööd ei tee. Pooltevahelisest eelnevast kirjavahetusest ei nähtu, et hageja riiulit ei valmista. Kostja kirjutas ka hagejale, et pakkumises ei ole märgitud, et metallist ei tee. Baariletil, mille hageja valmistas, olid samuti metallosad, tunnistajale jäi arusaamatuks, miks ühtesid metallitöid nad teevad ja teisi ei tee.
10.7.Tunnistaja A L kinnitas, et tema oli t lk 9 oleva joonise autor. Tema antud ütluste kohaselt (t lk 115-116) eeldas ta, et joonise järgi tehakse nii baarilett kui joogiriiul. Pakkujad oleksid joonise järgi pidanud valmistama mõlemad. Joonise eeldus ei ole see, et seda teeb üks firma. Tema ei pidanud vajalikuks suunama tegijat, alati on võimalik allhankijad võtta. See ei ole keeruline riiul. Küsimused riiuli osas tekkisid alles projekti elluviimise faasis, ehitusprotsessi ajal. Siis pakkus ta välja lihtsustatud viisil riiuli, mis oli ajaliselt reaalne valmis teha, kuna oli ka ajaline surve seoses kaubanduskeskuse avamisega. Ajaliselt oli surve, kuna riiul pidi avamiseks olemas olema. [Kostja esindaja] A otsis ise metallifirma. Tunnistaja kooskõlastas autorina, et riiuli võib teha teises võtmes, aga võttes algse mooduli aluseks, uus lahendus oli temaga kooskõlastatud. Tunnistaja ei osanud kommenteerida, kuidas joonis võis tellijat eksitada, ise ta nägi seda tervikuna, kuna riiul domineerib joonises. Tema jaoks oli loogiline, et tehakse mõlemad [nii baarilett kui ka joogiriiul]. Ta ei mäleta, kas hageja pöördus tema poole, kui see [probleem] välja tuli, vist suheldi, aga siis oli hilja. Tunnistaja pidi hakkama tegema teatud mööndusi projektis, kuna ajaliselt siis sellist riiulit enam teha ei saanud [ei jõudnud].
10.8.Hageja on alles 09.10.2018 e-kirjas selgitanud kostjale, et pakkumises ja arvel on kirjas baarilett ilma joogiriiulita (t lk 40). Hageja väitel oli see nii kirjas ka pakkumisel ja arvel, kuna nendes oli kajastatud „baarilett“, kuid mitte „baarilett koos joogiriiuliga“. Hageja arvates ei tähenda asjaolu, et need tooted on ühel joonisel, ka seda, et riiul neil pakkumises sees on. Hagejal puudub pädevus vasele. Samuti pidanuks kostja pakutavast baarileti hinnast (7580 eurot) aru saama, et see ei sisalda vasest joogiriiulit.
10.9.Kohtu hinnangul ei ole millegagi tõendatud hageja väide, et ta juba hinnapakkumist tehes välistas joogiriiuli tegemise. Nagu eelnevalt otsuses analüüsitud, siis sellist selgesõnalist välistust esitatud ei ole. Kohtu arvates ei ole ka muud hageja argumendid sellised, et mõistlikul tellijal oleks pidanud tekkima selge arusaam, et joogiriiul nende
hinnapakkumises (ja seega töövõtulepingus) ei sisaldu. Kostja ei pidanud hinnapakkumist saades teadma, kas hagejal on või ei ole pädevus vasele, kui hageja seda ei avaldanud. Hageja selgitavas kaaskirjas 07.08.2018 (t lk 19 ja pöördel) on viidatud, et ta kasutab või võib kasutada toodete valmistamisel allhanget. Seega ei ole isegi oluline, kas hagejal endal on pädevus vasest toodete tegemisel, kui ta vastava töölõigu võib omakorda tellida allhankijalt. Mõistlik tellija võis kohtu arvates sellest just nii aru saada. Tõendatud ei ole hageja väide, et kostja pidi ainuüksi hinnapakkumise summast aru saada, et see ei sisalda vähemalt 6 000 eurot pluss käibemaks maksvat joogiriiulit (hageja väide hagiavalduse p-s 4 ja 9, t lk 2 pöördel). Kostja on sellele väitele vastu vaielnud (t lk 30, p 3.21). Samuti on kostja esitanud tõendi, et konkureerivas baarileti hinnapakkumises sisaldus joogiriiul (t lk 37 ja 38), seejuures oli see hind isegi veidi odavam hageja pakutust.
10.10.VÕS § 29 lg 3 sätestab, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, peab tõendama, et tema mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Hageja tugineb väitele, et tema joogiriiulit hinnapakkumises ei pakkunud ning kostja vähemalt pidi sellest aru saama ehk pidi seda teadma. Kohtu hinnangul ei ole hageja vastavat asjaolu suutnud tõendada, mistõttu ei saa ka VÕS § 29 lg 3 alusel asuda seisukohale, et pooltevaheline töövõtuleping joogiriiuli valmistamist ja paigaldamist ei sisaldanud. Kohtu hinnangul sai kostja 09.10.2018 teada, et hageja joogiriiulit ei paku ega valmista (t lk 40 kostja e-kiri hagejale).
10.11.Seetõttu lähtub kohus lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg 4. Eelnevalt on kohus analüüsinud, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik pidi joogiriiuliga kaasnevat samadel asjaoludel mõistma selliselt, et see sisaldus hageja hinnapakkumises ja pooltevahelisest töövõtulepingus. Seega, arvestades esitatud dokumentaalseid tõendeid ja tunnistajate ütlusi, asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud asjaolu, et hageja ei ole kostjale tehtud hinnapakkumises välistanud joogiriiuli valmistamist. Vastavad hagejapoolsed vastuväited on tekkinud hilisemalt, s.o enne töö üleandmist kostjale.
11.Vaidlust ei ole, et hageja on esitanud 08.11.2018 kostjale tasumiseks arve nr 2015547 summas 27 447,60 eurot koos käibemaksuga (t lk 8). Kostja on nimetatud arvest tasunud 12.11.2018 6 861,90 eurot ja 06.12.2018 4 191,90 eurot, s.o kokku 11 053,80 eurot (t lk 59). Kohus tuvastas pooltevahelise töövõtulepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg 4 järgi, et joogiriiul oli selle lepingu objektiks. Seega hageja kohustus joogiriiuli valmistama ja paigaldama baarleti osana kokku hinnaga 7 850 eurot pluss käibemaks. Vaidlust ei ole selles, et hageja poolt on valmistamata joogiriiul. Vaidlustamata asjaolu kohaselt on kostja poolt hagejale tasumata 2 670 eurot, mille väljamõistmiseks on hagi esitatud.
11.1.VÕS § 635 lg 1 kohaselt peab töövõtja valmistama asja või saavutama kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest ja lg 4 alusel töö üleandmisest. Vastavalt sama paragrahvi lg-s 5 sätestatule ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata. Töö on valminud, kui töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus on saavutatud.
11.2.Kuna joogiriiulit hageja valmistanud ega kostjale üle andnud ei ole, siis ei ole hageja tasunõue vastavas osas VÕS § 635 lg 1, § 637 lg-te 3, 4 ja 5 alusel sissenõutavaks muutunud. Hagejal ei ole VÕS § 108 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmise nõuet tekkinud.
11.3.Kostja on esitanud vastuväite, et kolmandalt isikult tellitud joogiriiuli valmistamise, transportimise ja paigaldamise kuluks oli 2 670 eurot koos käibemaksuga (t lk 42) ehk
2 225 eurot ilma käibemaksuta. VÕS § 111 lg 1 kohaselt, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kostja keeldus VÕS § 111 lg 1 alusel osaliselt tasu maksmisest summas 2 670 eurot, kuni hageja on oma kohustuse täitnud (joogiriiuli valmistamine, transportimine ja paigaldamine). VÕS § 114 lg 4 esimese alternatiivi kohaselt, kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida, võib võlausaldaja pärast teate saamist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmisel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või leping üles öelda. VÕS § 116 lg 4 alusel võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui teine pool teatab, et ta oma kohustust ei täida.
11.4.Kohtu arvates on kostja 03.12.2018 e-kirjaga (t lk 19 pöördel) taganenud osaliselt pooltevahelisest töövõtulepingust joogiriiuli osas ning nõudnud kahju hüvitamist, mis seisnes kolmandale isikule joogiriiuli valmistamiseks makstud tasus. Kohus leiab, et lepingust taganemine oli põhjendatud, kuna hageja selgesõnaliselt väljendas 09.10.2018 e-kirjades, et tema riiulit ei valmista, kuna metalltoodetega ei tegele. Kuna kostjal oli mööbli valmimiseks ajaline surve seoses restorani avamiseks kaubanduskeskuse T1 poolt antud tähtaegadega, saab lugeda põhjendatuks kostja poolt joogiriiuli tellimise kolmandalt isikult, mitte selle tarnimiseks hagejale täiendava tähtaja andmise.
11.5.VÕS § 115 lg 1 alusel võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui võlgnik rikub kohustust. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui hageja oleks selgesõnaliselt välistanud joogiriiuli valmistamise oma pakkumisest, ei oleks kostja tõenäoliselt hagejaga üldse töövõtulepingut sõlminud, kuna tal oli olemas alternatiivne pakkumine, mis odavama hinna juures joogiriiulit sisaldas. Kohus eelnevalt tuvastas, et mõistlikult tegutsevate osapoolte jaoks sõlmiti töövõtuleping tingimusega, et kokkulepitud hind sisaldab ka joogiriiuli valmistust ja paigaldust. Seega rikkus hageja oma kohustusi seda mitte tarnides. Kostjale oli joogiriiul vajalik restorani ja baari opereerimiseks ja ta tellis selle kolmandalt isikult. Kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, siis oleks kostja saanud hagejalt hinnaga 7 850 eurot nii baarileti kui ka joogiriiuli. Hageja kohustuse rikkumise tõttu kallines see maksumus nüüd kolmandalt isikult tellitud joogiriiuli maksumuse tõttu.
11.6.Kostja on seega 03.12.2018 e-kirjaga esitanud vastuväitena kahju hüvitamise nõude 2 225 eurot pluss käibemaks 445 eurot. Kuivõrd hageja on tarnimata jäänud joogiriiuli maksumust hinnanud suurusjärku 6 000 eurot pluss käibemaks, siis tuleb kahju nõude ilma käibemaksuta summa lugeda mõistliku suurusega olevaks. Kohtu hinnangul ei saa aga kostja kahjuks olla joogiriiuli eest makstud käibemaksu summa 445 eurot, kuna kostja on käibemaksukohustuslane ja saab selle sisendkäibemaksuna arvestada või riigilt tagasi küsida. Seega on kostja vastuväide ja tasaarvestus 2 225 eurot ületavas osas põhjendamatu ning hagi kuulub 445 euro ulatuses rahuldamisele.
12.Seega asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu summas 2 670 eurot tervikuna põhjendatud ei ole, kuivõrd hageja enda poolt on valmistamata töövõtulepingus sisaldunud joogiriiul. Tõendeid selle kohta, et hageja on selle mittevalmistamise osas esitanud vastuväiteid enne töövõtulepingu sõlmimist või välistanud selle kostjale tehtud hinnapakkumises, kohtu ette toodud ei ole. Kostja oli õigustatud joogiriiuli hageja keeldumise tõttu tellima kolmandalt isikult ning vastavalt taganema joogiriiuli osas hagejaga sõlmitud lepingust ning joogiriiuli tellimise kulu 2 225 eurot hagejalt nõuda, mida kostja on menetluses protsessuaalse tasaarvestusena ka teinud.
13.Kuivõrd hageja nõue kuulub rahuldamisele summas 445 eurot, siis osaliselt kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue tuginedes VÕS § 113 lg 1 kehtestatud määrale. Hageja väitel muutus vaidlusalune arve sissenõutavaks 08.11.2018 ehk selle väljastamise kuupäeval. Kohus sellega ei nõustu. Tulenevalt VÕS § 637 lg 5 ei ole kostja kohustatud tasuma enne, kui ta saab töö üle vaadata. Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et paigaldamine algas 01.11.2018 ja lõppes 17.11.2018 (t lk 110, 00:15:15). Seega ei muutunud arve sissenõutavaks enne 18.11.2018, kui kostja oli saanud töö üle vaadata.
13.1.Hageja on palunud välja mõista VÕS § 113 lg 1 järgse viivise kuni hagiavalduse esitamiseni ja edasiulatuvalt. Hagi esitati 17.04.2019. Perioodil 18.11.2018 – 17.04.2019 viivitas kostja 445 euro tasumisega 151 päeva, millelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgse määraga viivis on 14,73 eurot.
14.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt kuulub väljamõistmisele põhinõue 445 eurot, viivis kuni hagi esitamiseni 17.04.2019 14,73 eurot ning viivis alates 18.04.2019 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt 445 eurot kuni selle täieliku rahuldamiseni kostja Aura Viis OÜ poolt.
15.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis lähemalt ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
16.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2 964,94 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd käesoleva tsiviilasja hind on 2 964,94 eurot ja kohus rahuldas hagi osaliselt summas 495,33 eurot (põhinõue 445 eurot, viivis 14,73 eurot eurot ja aastane viivis 35,60 eurot), siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 16,70 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 83,30 % ulatuses jätta hageja kanda.
18.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 275 eurot ja õigusabikulu summas 1 820 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastu ei ole vaielnud.
20.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 275 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 45,93 eurot (275 x 16,70 %).
21.Hageja palub kostjalt välja mõista esindajakulu summas 1 820 eurot. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastu ei vaidle.
22.Hageja lepingulise esindaja ilma käibemaksuta tunnitasu määr on 140 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 140 eurot, millele lisandub käibemaks, ei üle turu keskmist hinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
23.Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel hageja kulude põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu
põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta. Hageja esindaja ajakulu 13 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 303,94 eurot (1 820 x 16,70 %).
24.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 349,87 eurot, millest riigilõiv summas 45,93 eurot ja õigusabikulu summas 303,94 eurot.
25.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1 706 eurot. Hageja kostja menetluskulude suurusele vastu ei vaidle.
26.Kostja lepingulise esindaja ilma käibemaksuta tunnitasu määr on 120 eurot. Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
27.Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta. Kostja esindaja ajakulu 14 tundi 13 minutit on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele.
28.Kõige eelpooltoodu alusel kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 1 421,10 eurot (1 706 x 83,30 %).
29.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu summas 1 071,23 eurot (1 421,10 – 349,87). /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.