Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Määruse tegemise aeg ja koht 01. märts 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-2985
Tsiviilasi
P. E. O. hagi F. N. S. , T. & C. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: P. E. O. (registrikood 11952347, asukoht Riia tn 181 a, Tartu), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi S. L. (XXX; e-post XXX) Kostja: F. N. S. , Tekst ja Communicatie (Madalmaade registrikood XXX; e-post XXX) lepinguline esindaja M.. D.. J.P.N (J.-P.) d. W. (e-post XXX)
P. E. O. esitas 25.02.2020 Tartu Maakohtule hagi S., T. & C. vastu 09.04.2019 sõlmitud töövõtulepingu järgse võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduses hageja märgib, et pooltevahelise lepingu punkti 16 kohaselt lahendatakse vaidlused Tartu Maakohtus, pooltevahelisi lepingulisi suhteid reguleerib Eesti Vabariigi õigus. 04.05.2020 määrusega võttis kohus esitatud hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. 23.11.2020 vastas kostja esindaja, advokaat J.P.N. d. W. hagile ja esitas taotluse kohtumenetluse lõpetamiseks. Kostja vastusele on lisatud hageja esindaja advokaat S. L. ja kostja esindaja kirjavahetus seoses rahvusvahelise kohtualluvusega. Kostja esindaja selgitab, et hagiavalduses on märgitud vale kostja isik, kuna lepingu järgi on kliendiks eraisik F. N. Kostja esindaja teatas hageja esindajale juba 31.10.2019 kirjas, et XXX I-
bis määruse kohaselt tuleb hagi esitada XXX kohtusse, kuna kostjaks on eraisik ja seda olukorda reguleerib Euroopa tarbijakaitseseadus. Lepingu sellekohased sätted on tühised. Täiendavalt kostja selgitab, et kuna pank ei anna eraisiku nimel pangagarantiid, siis anti garantii proua N. kuuluva ettevõtte nimel S., T. ja C. Asjaolu, et P. E. nõudis lepingus oleva nime muutmist pangagarantiis nimetatud nimeks, ei võta proua N. kuidagi ära Euroopa tarbijaõiguse kaitset. P. E. O. maja ehituseks lepingu sõlmimisel tegutses proua N. tarbijana. Leping on sõlmitud eraisikuga ja hagi tuleb esitada XXX kohtusse. 14.12.2020 esitas P. E. O. esindaja vandeadvokaadi abi S. L.seisukoha, milles teatab, et hageja ja F. N. vahel ei ole kehtivat tarbijatöövõtulepingut, kostja sellekohased väited on kohut eksitavad. Hagejale arusaadavalt S., T. ja C. puhul tegemist Eesti õigusega analoogia mõistes õigusliku konstruktsiooniga, mis on sama FIE-ga, mistõttu kasutatakse mõningates dokumentides ärinime pikemal kujul ehk „F. N. S. , T. ja C.“. Antud asjas kohaldub kahe juriidilise isiku vahel kokkulepitu ehk vaidlus lahendatakse Tartu Maakohtus ning pooltevahelisi lepingulisi suhteid reguleerib Eesti Vabariigi õigus, mis on kokkulepitud lepingus.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, kui hagi ei allu sellele kohtule (TsMS § 371 lg 1 p 2). Antud juhul kinnitab hageja, et kostjaks on hageja seisukoha kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja F. N. Menetlusõiguste ja –kohustuste kandjana saab menetluses osaleda üksnes õigusvõimeline isik; füüsilisest isikust ettevõtja säilitab oma õigussubjektsuse füüsilise isikuna. Seega on kohtualluvuse määramisel antud asjas kostjaks ja F. N. füüsilise isikuna. Kohtule esitatud lepingu nr XXX kliendiks on märgitud F. N. H. T., T. ja C. ja leping on allkirjastatud F. N. (klient) poolt. Tsiviilvaidlustes esitatakse hagi selle liikmesriigi kohtusse, kus on kostja alaline elukoht (EL määrus 1215/2012 art 4(1)). Teise liikmesriigi kohtusse võib hagi esitada üksnes määruses sätestatud erandi korral. Kuna kostja on füüsiline isik kohaldub tarbija erand, mis kehtib tarbijalepingutele (määruse 2015/2012 art 17(1)). Tarbija vastu võib vaidluse algatada üksnes tema alalise elukoha liikmesriigi kohtutes (määrus 1215/2012 art 18(2)). Erandina võib kokku leppida kohtualluvuses. Kohtualluvuse kokkulepe on kehtiv üksnes, kui see on sõlmitud pärast vaidluse teket, võimaldab tarbijal algatada menetluse määruses nimetamata kohtutes, või kui selle on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega (määrus 1215/2012 art 19). Eesti õigus lubab tarbijaga kehtivalt kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida üksnes, kui kokkulepe sõlmiti pärast vaidluse tekkimist või see lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või tema elukoht ei ole teada (TsMS § 104 lg 3). Käesoleval juhul on lepingus toodud üldine kokkulepe kohtualluvuse kohta. Seetõttu on selline kohtualluvuse kokkulepe TsMS § 106 lg 1 p 1 alusel tühine ning kohtualluvuse määramisel ei kohaldu ühtegi erandit. Vastavalt määruse 1215/2012 artiklile 4(1) allub vaidlus kostja elukohajärgsele kohtule. Seetõttu jätab kohus esitatud hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 alusel. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas TsMS § 173 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab
menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus jätab antud asjas TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja on esitanud taotluse hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 847 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente (TsMS§ 176). Seega tuleb kostja esindajal menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri koos menetluskulusid tõendavate dokumentidega. Samuti esitada kohtule lepingulise esindaja volitust tõendav volikiri ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni tõendav dokument. Nimetatud dokumendid tuleb kohtule esitada 40 päeva jooksul käesoleva määruse kätte saamisest. Kohtu hinnangul on esitatud taotlus puudustega. Vastavalt TsMS § 3401 lg 2 kui kohtu määratud tähtajas puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kui kostja määratud tähtajaks menetluskulude kindlaksmääramise taotluse puudusi ei kõrvalda, siis jätab kohus esitatud taotluse menetlusse võtmata. Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel 17.02.2020 riigilõivu 650 eurot. Hagejal tuleb tasutud riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule taotlus, milles märkida arvelduskonto andmed, kuhu taotletakse riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.