Weldon Ehitus OÜ hagi Moodulum OÜ vastu leppetrahvi väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks. Hagi hind 29 022 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Weldon Ehitus OÜ (registrikood 11418553, asukoht Tartu mnt 13, 10145 Tallinn, e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: Juhan Raudam (e-post [email protected]) Kostja: Moodulum OÜ (registrikood 14267586, asukoht E. Vilde tee 98-80, 12914 Tallinn, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg (e-post [email protected]) Kohtuistungil 26. jaanuaril 2021. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Weldon Ehitus OÜ hagi Moodulum OÜ vastu leppetrahvi väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses Weldon Ehitus OÜ kanda.
3.Välja mõista Weldon Ehitus OÜ-lt menetluskulud summas 4 077,08 eurot Moodulum OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 04.05.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Weldon Ehitus OÜ ja Moodulum OÜ 22.04.2019. a. töövõtulepingu, mille objektiks oli Fahle äripargi Stora Enso ruumide (Tartu mnt 80D/80E, Tallinn) klaasseinte ja uste tarne ning paigaldus. Lepingus oli hageja tellijaks ja kostja töövõtjaks. Vastavalt lepingu punktile 3.1. tuli tööd teostada ajavahemikus 06.05.2019-15.09.2019. a.; tööde maksumuseks pidi olema 35 990 eurot, millele lisandub käibemaks (lepingu punkt 2.1.). Tööfrondi tagamise kohustus lasus vastavalt lepingu punktile 1.2. kostjal, mitte hagejal. Vastavalt lepingu punktile 2.3. pidi kostja väljastama peale iga töö (või selle osa) akti alusel üleandmist tellijale selle töö eest nõuetekohase arve 80% ulatuses vastava töö (või selle osa) maksumusest; tellija pidi vastava arve aga tasuma 14 kalendripäeva jooksul alates selle kättesaamisest. Kostja on kogu pooltevahelise lepingulise suhte jooksul esitanud hagejale aga ainult ühe akti. Nimetatud akt on esitatud perioodi eest 01.07.2019-11.07.2019. a. ning selle akti kohaselt oli aruandeperioodi jooksul kostja poolt teostatud tööde maksumuseks 4852,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Eelnimetatud summa on hageja poolt kostjale tasutud. Veelgi enam: hageja on kostjale tasunud tegelikult tunduvalt suurema summa (sh erinevate ettemaksudena) – mitme maksena kokku 31 735,80 eurot (koos käibemaksuga).
2.Hoolimata sellest, et hageja oli kõik oma kohustused kostja ees täitnud, ei jätkanud kostja omalt poolt lepingu täitmist, vaid esitas hagejale 02.04.2020. a. täiesti alusetu, lepingul põhineva ning ultimatiivse nõudmise, et hageja tasuks kostjale veel ettemaksu (lisaks hageja poolt juba makstule) – vastasel juhul kostja töödega ei jätkavat: „Oleme Teid korduvalt teavitanud, et Moodulum OÜ poolseks lepinguga jätkamise tingimuseks on lepingu järgselt tasumata jääksummalt 50% tasumine. Arve manusena lisatud. Edasised läbirääkimised ja kokkulepped paigalduse jätkamise ajagraafiku ning maksetingimuste osas teeme peale eelpool mainitud tingimuse täitmist. See hõlmab ka Teie poolt täna esitatud küsimustele vastamist.“
3.Oma 02.04.2020. a. ja 03.04.2020. a. vastustes kostjale selgitas hageja, et: ehitusobjektil on tööfront olemas ning et kostja on oodatud töid teostama; hageja on kostjale juba erinevaid ettemakse teinud ning kostja ei saa (vastuolus poolte vahel 22.04.2019. a. töövõtulepingus kokkulepituga) hakata hagejalt ühtäkki täiendavaid ettemakse nõudma ning ähvardama, et juhul kui talle neid ei maksta, siis jätab ta tööd üleüldse tegemata.
4.Seejuures edastas hageja oma 03.04.2020. a. kirjaga kostjale ka lepingu täitmise nõude ja lepingu ülesütlemise ning leppetrahvi hoiatuse. Kostja vastas hagejale 06.04.2020. a. ning kostja vastusest oli aru saada, et kostja aktsepteerib eelnimetatud seisukohta: lepingut tuleb täita vastavalt algselt kokkulepitud tingimustele, rohkem ettemaksu hageja kostjale enam ei maksa ning kostja peab hakkama kiiremas korras töid teostama. Kostja vastus kõlas: „Moodulum OÜ jätkab lepingu täitmist poolte vahel 22.04.2019. a. sõlmitud töövõtulepingus kokkulepitud viisil.“
5.Järgnenud kümne päeva jooksul külastas kostja küll ehitusobjekti, kuid – vastupidiselt oma
06.04.2020. a. lubadusele – seal mitte mingeid töid ei alustanud. Hageja pöördus 16.04.2020. a. seetõttu veelkord kostja poole: „Teie kinnitus tööde jätkamise osas ei ole tõeks osutunud objektil pole ühtki töölist, telefonile keegi ei vasta. Palun selgitage, miks Te töövõtulepingut ei täida?“ Mitte mingit sisulist vastust kostja hagejale ei esitanudki.
6.Selle asemel saatis kostja oma lepingulise esindaja vahendusel hagejale 17.04.2020. a. hoopis nõudekirja, millest nähtub kokkuvõtvalt, et – hoolimata vahepealsest selgesõnaliselt lubadusest – keeldub kostja ikkagi töövõtulepingut täitmast, leides selleks üha uusi, ilmselgelt asjasse mittepuutuvaid, kunstlikke ning ka sisuliselt ebaõigeid põhjendusi. Nii näiteks heitis kostja hagejale ette tööfrondi väidetavat puudumist mingil varasemal perioodil (mis pole aga arusaadavalt asjakohane, kui küsimus puudutab tööde teostamist või mitteteostamist 2020. a. aprillis), mingite varasemate arvete tasumisega viivitamist (mis pole samuti asjakohane, arvestades seda, et kõik arved olid tasutud ning et tegelikult oli seejuures hilinetud ainult ühe arve tasumisega ja sedagi kõigest neli päeva) jms. Kostja üritas esitada hageja vastu ka leppetrahvinõuet, kuid seda ebaõnnestunult, sest leppetrahvinõude esitamiseks pidanuks hageja vastavalt lepingu punktile 4.5.1. olema lepingut oluliselt rikkunud ning kostja pidanuks hagejale esmalt andma rikkumise kõrvaldamiseks täiendava mõistliku tähtaja – antud juhul polnud aga täidetud mitte kumbki eelnimetatud tingimustest. Ühtlasi nõudis kostja hagejalt taas ettemaksu.
7.Kuna kostja 17.04.2020. a. kirjast oli näha, et kostja on oma varasematest lubadustest taganenud, ei täida lepingut ega kavatsegi seda täitma hakata ning kuivõrd hageja oli kostjale lepingu ülesütlemise ja leppetrahvi hoiatuse juba esitanud (03.04.2020. a.), siis ütleski hageja 20.04.2020. a. kostjaga sõlmitud lepingu üles ja esitas kostja vastu leppetrahvinõude. Ühtlasi esitas hageja kostja vastu ka kahjunõude, selgitades et konkreetseks kahjuks „on eelkõige täiendavad kulutused, mida tellija on sunnitud tegema selleks, et viia lõpule tööd, mille edasisest teostamisest töövõtja keeldus.“
8.Leidmaks tekkinud vaidlusele konstruktiivne lahendus, tegi hageja kostjale 29.04.2020. a. kirja teele ettepaneku kohtuda 04.05.2020. a. kell 11:00 ehitusobjektil ning teostada kõigi seni tehtud ja veel tegemata tööde ühine ülevaatus koos riiklikult tunnustatud eksperdiga. Hageja kutsus kostjat sellisel ülevaatusel osalema, esitama omapoolseid küsimusi ja kaitsma oma seisukohti. Kostja küll vastas hageja ning kinnitas oma 30.04.2020. a. kirjas – vähemalt sõnades – et ta on „huvitatud tulema objektile, et vaadata milliseid toiminguid ja kelle poolt läbi viiakse.“, kuid asus koheselt nõudma hagejalt – omapoolse ülevaatusel osalemise eeltingimusena – vastuseid mingitele enda poolt sõnastatud suunavatele küsimustele. Hageja selgitas 04.05.2020. a. kostjale, et kostja on jätkuvalt oodatud ülevaatusel osalema, kui ta siiralt soovib vaidlust läbirääkimiste teel lahendada – kuid ilma mingite omapoolsete ultimaatumite ja eeltingimusteta. Kokkuvõttes kostja ülevaatusele (oma väidetavast huvist hoolimata) kokkulepitud ajal ikkagi ei ilmunud ning hageja telefonikõnedele (jälle) ei vastanud; tekkinud olukorras fikseeris hageja eelnimetatud fakti oma 04.05.2020. a. teises kirjas kostjale ning viis ülevaatuse läbi ilma kostjata.
9.Kostja kohustus tasuda leppetrahvi tuleneb otseselt poolte vahel sõlmitud lepingust. Lepingu punktid 4.4.1. ja 4.4.2. annavad hagejale õiguse leping üles öelda ja/või nõuda kostjalt leppetrahvi 15% lepingu hinnanguliselt kogumaksumuselt kui kostja rikub oluliselt lepingut ega kõrvalda rikkumist ka peale hageja poolt selleks antud täiendavat mõistlikku tähtaega;
samuti siis kui kostja ei ole ilmselt võimeline töid õigeaegselt ja nõuetekohaselt teostama ning üle andma. Hageja on toiminud kooskõlas lepinguga ning esitanud kostjale esmalt leppetrahvihoiatuse (03.04.2020. a.) ja seejärel – arvestades seda, et kostja (lubadusest hoolimata) rikkumist ei kõrvaldanud – ka leppetrahvinõude (20.04.2020. a.). Nõutav leppetrahvisumma (6478,20 eurot) vastab samuti pooltevahelisele lepingule (= 35 990 eurot + km x 15%).
10.Lepingu punkt 4.3. paneb lisaks leppetrahvile lepingut rikkunud poolele kohustuse hüvitada rikkumise tõttu kahjustatud poolele kogu rikkumise tulemusena tekkinud kahju. Juhul, kui kostja oleks täitnud pooltevahelist töövõtulepingut nõuetekohaselt, siis oleks lepingus nimetatud tööd teostatud ning hageja oleks maksnud kostjale kokkulepitud tasu (s.t. 35 990 eurot + km ehk 43 188 eurot). Tegelikkuses on hageja maksnud kostjale juba 31 735,80 eurot (koos käibemaksuga); tööd, mida kostja oleks pidanud teostama, on aga endiselt pooleli. Tööde lõpetamine on omakorda seotud hageja kohustustega kolmandate isikute ees – hagejal ei ole võimalik jättagi Stora Enso ruumidele klaasseinad ja –uksed paigaldamata põhjusel, et kostja seda enam ei tee. Kaldram OÜ (registrikood: 11108456) on avaldanud küll valmisolekut kostja poolikuid töid lõpetada, kuid kuna Moodulum OÜ tööd objektil on sisuliselt algusjärgus, siis Kaldram OÜ hinnapakkumise kohaselt kuluks tööde lõpetamiseks (28 330 eurot + km =) 33 996 eurot. Seega kujuneb hageja jaoks tööde kogumaksumuseks (31 735,80 + 33 996 =) 65 731.80 eurot, mida on (65 731.80 – 43 188 =) 22 543.80 euro võrra rohkem, kui see oleks olnud juhul, kui kostja oleks täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Seega on hageja kandnud kostja lepingurikkumise tulemusena otsest varalist kahju summas 22 543.80 eurot – kostja pole kõigele lisaks teinud ka mitte midagi, et aidata hagejal seda kahju omalt poolt vähendada (näiteks: osalenud 04.05.2020. a. ülevaatusel, teinud koostööd, juhtinud hageja tähelepanu mingitele kokkuhoiu või kahju vähendamise võimalustele vms). Seega on hageja nõude suuruseks kostja vastu kokku (leppetrahv 6478,20 eurot + kahju 22 543.80 eurot =) 29 022 eurot. Kostja vastus
11.Kohtule 15.06.2020. a esitatud vastuse kohaselt sõlmisid 23.04.2019 hageja ja kostja töövõtulepingu Fahle äripargi Stora Enso ruumide (Tartu mnt 80D/80E, Tallinn) klaasseinade ja uste tarneks ning paigalduseks. Lepingu punkti 3.1 kohaselt pidi klaasseinte ja uste lepingujärgne paigaldus aset leidma perioodil 06-15.05.2019. Kuupäevaks 16.05.2019, kui Tööd pidid olema juba lõpetatud, hageja ei olnud endiselt tööfronti üle andnud ja paigaldustöödega alustamine ei olnud võimalik. Kostja oli kandnud vajaminevad kulud klaasseinte ja uste valmistamiseks ja nende objektile tarnimiseks. Käesolevale menetlusdokumendile on lisatud kostja 13.05.2019 ja 16.05.2019 e-kirjad, kus kostja kirjeldab, et tööfront puudub, kuid samas kostja on omakorda tellinud kõik töödeks vajaminevad materjalid. 31.05.2019 saatis kostja hagejale e-kirja, milles selgitas, et teisel korrusel saab klaasseinad ilma lükand- ja käändusteta paigaldada betooni peale, aga kipsi pahteldus ja lihvimistööd peavad olema lõpetatud. Teise korruse lükand- ja käänduste kohta märkis kostja, et need saab paigaldada ainult parketi peale, vastasel juhul lükanduksed ja käänduste lävepakud jäävad parketist madalamad ja ei oleks kasutatavad. 03.06.2019 saatis kostja hagejale meeldetuletuse ja väljendas pahameelt, et paigaldustööd edasi lükkuvad.
12.Esimese ettemaksu arve summas EUR 17 275,20 (edaspidi Arve 1) maksis hageja õigeaegselt, kuid juba teise ettemaksu arvega summas EUR 8 637,60 (edaspidi Arve 2) jäi
hageja viivitusse. Arve 2 tasus hageja alles 26.06.2019 (vt hagiavalduse lisa 3). 10.07.2019 lõpetas kostja esimese korruse paigaldustööd. 12.07.2019 edastas hagejale tehtud töö kohta akti ja fotod. 17.07.2019 saatis hagejale kolmanda arve summas EUR 5 823 (edaspidi Arve 3). Kuna teise korruse eelnevad tööd olid kõik veel tegemata, ei saanud kostja oma töödega alustada ja tarnitud materjalid pidid jääma objektile ootele. Kostja märkis 12.07.2019 ekirjas eraldi, et materjalid on objektile ladustatud ning jäävad paigaldustööde jätkumiseni ootele. Kompensatsiooniks tööde edasilükkumise eest leppisid pooled kokku, et enne lõplikku paigaldust teeb hageja ettemaksu 90% ulatuses. Asjaolu on tõendatud hageja 26.06.2019 ekirjaga, kus hageja selgitab, et „Leppisime siis P. selliselt kokku, et jagame töömaa kolmeks (Tartu 80D I korrus, Tartu 80D II korrus, Tartu 80E I-II korrus) ning iga töömaa alustamisel akteerime 90% selle töömaa lepingulisest hinnast.“ 30.07.2019 ja 31.07.2019 (Lisa 7) kostja tuletas hagejale meelde kohustust maksta Arve 3 ning ühtlasi selgitas, et hageja on paigaldustööde edasilükkumise tõttu Lepingu rikkumises. Arve 3 tasus hageja alles 06.08.2019, seega 13-päevase hilinemisega.13.08.2019 uuris kostja taaskord, millal saab paigaldustöödega jätkata. Hageja ei vastanud. 20.09.2019 läks kostja objektile vaatama kui kaugel on teise korruse tööd. Hoonel olid avad endiselt lahti ning põrandatel oli vesi. Kostja saatis koheselt hagejale olukorrast fotod ja hoiatas, et paigaldatud seintel on kasutatud liimpuit profiile, mis on spoonitud ning ei ole mõeldud kasutamiseks niisketes ruumides, veel vähem välitingimustes. Lisaks kostja selgitas, et liigniiskusega tekkinud kahju selgub alles pärast ruumi soojustamist ja kütte sisselülitamist. Lisaks, kostja soovis teada, millal orienteeruvalt on tal võimalik töödega jätkata. Hageja kostja e-kirjale ei vastanud. 16.10.2019 ei olnud teise korruse tööd ikka veel nii kaugel, et kostja oleks saanud oma töödega jätkata. Lisaks, I korrusel oli põrandal vesi ning positsiooni D-116 puitprofiil oli vee sees. Kostja mõõtis profiilide niiskuse sisaldust, põrandaprofiilidel oli see 18% (norm 6%). Hageja kostja e-kirjale ei vastanud. 22.01.2020 saatis kostja hagejale e-kirja, milles palus uuesti informatsiooni, millal paigaldustöödega oleks võimalik jätkata. Hageja ei vastanud. 26.03.2020 kostja lootis, et saab lõpuks tööd lõpuni teha. Kostja rõhutas, et paigaldustööd on juba 10 kuud edasi lükkunud ja hoiatas hagejat, et olukorra jätkudes on ta sunnitud rakendama leppetrahvi. 26.03.2020 hageja kinnitas, et Lepingu tööde jääk on ca EUR 9 500 ning palus, et kostja ise fikseeriks, millised eeltööd on paigaldustööde jätkamiseks vajalikud ning lubas seejärel asjaga tegeleda. 27.03.2020 kostja vastas selgitades, et täpne Lepingu jääk on EUR 9 543,50 + km ning tegi ettepaneku tasuda sellest 90% asemel 50%, s.o EUR 5 726,10. Ülevaate olukorrast lubas kostja saata esmaspäeva õhtuks. 01.04.2020 saatis kostja hagejale ülevaate objekti seisukorrast, mille põhjal selgus, et töödega ei saa ikka veel jätkata. 02.04.2020 hageja vastas. Hageja arvas ekslikult, et osaliselt saab töödega jätkata samas kinnitas, et ülejäänud osas saab tõenäoliselt jätkata alles maikuus. Hageja märkis veel, et maikuus paigaldatavate positsioonide maksumus oleks 6 685 + km. 03.04.2020 saatis hageja kostjale kirja (vt hagiavalduse lisa 6), milles nõudis, et kostja täidaks Lepingut kokkulepitud viisil. Kostjale jäi hageja nõue arusaamatuks. Kostja oli oodanud pea aasta aega, et tal oleks võimalik oma tööd lõpule viia. Kostja jaoks oli selge, et Lepingu rikkumises on hageja, mitte kostja. Seega kostja vastas 06.04.2020 e-kirjaga lakooniliselt, et kinnitab, et täidab Lepingut kohaselt. 07.04.2020 läks kostja objektile uuesti vaatama, kas töödega saab jätkata või mitte. Kohapeal selgus, et kõik avad olid viimistlemata ja põrandakate puudus. Seega paigaldustööde lõpuleviimine ei olnud mistahes juhul võimalik. Lisaks ülevaatusel selgus, et nii objektile ladustatud kui ka 2019.a suvel paigaldatud positsioonide profiilid olid betooni tolmutõkkega üle pritsitud. Eriti kahetsusväärne oli asjaolu, et hageja oli eemaldanud ladustatud materjalidelt katte, mis oleks materjali piisavalt kaitsnud. 08.04.2020 edastas
kostja hagejale olukorrast fotod ning soovis teada, kuidas hageja planeerib olukorda lahendada. Hageja vastas 08.04.2020 ning leidis, et materjali kahjustumise eest vastutab hoopis kostja. Kostja sellega ei nõustunud. Kostja selgitas, et profiilid on kahjustunud ajavahemikus 27.03-07.04.2020. Seejärel 08.04.2020 teavitas hageja kostjat, et suunab profiilide kahjustamise eest nõude teisele alltöövõtjale. Kostja saatis seepeale hinnapakkumise profiilide vahetamiseks summas EUR 1 867,25 (+ km) ja helistas hagejale, et olukorra lahendamine kokku leppida. Sama päeva õhtul saatis hageja aga kirja, milles leidis taaskord alusetult, et profiilide kahjustumise eest kannab vastutust kostja. 17.04.2020 kirjaga kostja teavitas, et kui hageja tasub Arve 4 ning vajalike lisatööde osas sõlmivad pooled eraldi kokkulepped, on kostja valmis loobuma kõikidest muudest nõuetest ning Lepingu täitmisega jätkama. Hageja vastas 20.04.2020 ning asus üllatuslikult seisukohale, et ei vastuta selle eest, et klaasseinte- ja uste paigaldamine on viibinud, sest Lepingu punkti 1.2 kohaselt pidi tööfrondi ette valmistama kostja, mitte hageja. Lisaks märkis hageja ekslikult, et Tööd on üle antud vaid EUR 5 823 väärtuses. Hageja väljendas soovi öelda Lepingu üles ja esitas kostja vastu leppetrahvinõude summas EUR 6 478,20 (15% Lepingu kogumaksumusest).
13.Kostja hageja seisukohtadega ei nõustunud ning leidis, et hageja poolne Lepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv. Seega 27.04.2020 saatis kostja hagejale vastuskirja ja lepingu ülesütlemise teatise. Lepingu ülesütlemine oli tingitud asjaolust, et hageja oli antud hetkeks olnud tööfrondi tagamisega viivituses juba 358 päeva. Lisaks, nagu nähtub hageja 20.04.2020 kirjast, hageja keeldus Lepinguga ettenähtud ettemaksu tasumast ning viimaks keeldus Lepingut üleüldse edasi täitmast. Ühtlasi esitas kostja hageja vastu järgnevad nõuded: kuna hageja hilines Arve 2 tasumisega 34 päeva, nõudis kostja leppetrahvi summas EUR 1468,39; kuna hageja hilines Arve 3 tasumisega 13 päeva, nõudis kostja leppetrahvi summas EUR 378,50; kuna hageja oli tööfrondi üleandmisega viivituses 11 kuud, nõudis kostja leppetrahvi summas EUR 6 478,20. Kokku moodustasid kostja leppetrahvinõuded EUR 8 325,09. Lisaks oli kostjal tekkinud õigusabikulu summas EUR 2 1121 ning nagu ülal toodud, hageja ei olnud tasunud tarnitud materjali eest summas EUR 6 609. Seega kostja nõuded kokku olid summas EUR 17 046,09, mille kostja palus hagejal tasuda hiljemalt 05.05.2020. 29.04.2020 saatis hageja kostjale teavituse, et plaanib objektil läbi viia ekspertiisi ning, et soovi korral on ka kostjal võimalik ekspertiisist osa võtta. Samas hageja ei selgitanud, miks ekspertiis läbi viiakse ja kelle poolt. 30.04.2020 kostja vastas. Kostja soovis, et hageja selgitaks enne ekspertiisi läbiviimist, kes ekspertiisi läbi viib, millisel põhjusel ekspertiis läbi viiakse ja millised osapoolsed sellest veel osa võtavad. Kuna hageja kostja küsimustele ei vastanud, ei olnud kostjal mistahes informatsiooni ekspertiisi kohta ning sellest tulenevalt ei saanud ka oma asjatundjaid ülevaatusele kaasata.
14.Hageja nõuab kostjalt EUR 22 543,80 hüvitamist viidates, et tööde lõpuleviimine läheks hagejal maksma EUR 33 996, mida on EUR 22 543,80 võrra rohkem kui hageja oleks pidanud maksma, kui kostja oleks tööd lõpule viinud. Seega hageja nõue kujutab endast hinnavahe hüvitamise nõuet (VÕS § 135 lg 1). Samas, kuna hageja ei ole toetunud VÕS § 135 lg-le 1, eeldab kostja, et hageja on soovinud esitada nõude vaid VÕS § 115 lg 1 alusel ning kahjunõude eelduseks ei ole samaväärse asendustehingu sõlmimine. Kostja hageja kahjunõudega ei nõustu.
15.Kostja ei ole Lepingut rikkunud. Hageja väidab, et ta oli sunnitud kostjaga Lepingu lõpetama ning kahju tekkis talle seeläbi, et ta oli sunnitud võtma teise töövõtja (Kaldram OÜ). Lepingu
täitmisega ei olnud aga rikkumises kostja, vaid hoopis hageja. Poolte vahel tekkisid erimeelsused, sest hageja ei suutnud ka pea 1-aastase viivituse järel teise korruse paigaldustöödega jätkamiseks tööfronti üle anda. Sealjuures kostja selgitab, et ei pea silmas Lepingu punktis 1.2 viidatud tööfrondi ettevalmistust, vaid kostja töödele eelnevate tööde valmimist.2 Lisaks tekkis erimeelsus sellest, et hageja ei olnud nõus järgima lisakokkulepet, mille kohaselt pidi ta 90% teostamata tööde maksumusest ette maksma. Kostja palus hagejalt veel teostamata jäänud töödelt vaid 50%-list ettemaksu ning ka sellega hageja ei nõustunud. Lisaks rikkus hageja Lepingut seeläbi, et lasi kostja materjalidel lausa kahel korral kahjustuda. Seega hagejal ei olnud õigus lepingut üles öelda. Vastavalt VÕS § 655 lg-le 1 järgi võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Hageja ei ole aga väljendanud soovi öelda Leping üles korraliselt. Hageja soovis Lepingut üles öelda erakorraliselt. Järelikult ei saanud Leping hageja tahteavalduse tagajärjel lõppeda ning hageja kahjunõude aluseks ei saa olla eeldus, et hageja pidi võtma teise töövõtja kostja tõttu. Mistahes juhul ei ole hageja tõendanud, et talle on kahju tekkinud. Kostja soovib kohtu tähelepanu juhtida, et hagiavaldusele ei ole lisatud lisa nr 15 (Kaldram OÜ hinnapakkumist). Seega hageja väide Kaldram OÜ hinnapakkumise kohta on paljasõnaline. Lisaks, Kaldram OÜ kodulehel avaldatud info põhjal tegeleb Kaldram OÜ plaatimistöödega ja põrandakatete paigaldusega. Seega jääb arusaamatuks, miks tellis hageja klaasseinte ja -uste valmistamise ja paigaldamise tööd just Kaldram OÜ-lt. Ei ole välistatud, et Kaldram OÜ ei ole tegelikkuses klaasseinte jauste tootmiseks/paigaldamiseks võimeline. Samas, isegi, kui hageja esitab Kaldram OÜ hinnapakkumise, tuleb hinnata, kas asendustööde ulatus ja eesmärk vastab Lepingu järgsetele töödele ning millisel põhjusel asendustööde maksumus ületaks Lepingu järgsete tööde maksumuse. Lisaks tuleb vaadata, kas Kaldram OÜ hinnapakkumine sisaldab ka tooteid, mille hageja on kostjalt üle võtnud ning mis on endiselt objektile ladustatud. Juhul, kui Kaldram OÜ hinnapakkumine sisaldab uute toodete valmistamist, on selline kulu põhjendamatu (hagejal on vajaminevad tooted juba olemas). Lisaks tuleb hinnata, kas Kaldram OÜ hinnapakkumine sisaldab kahjustunud toodete ümbertegemist. Nagu ülal punktis 9. selgitatud, kostja ei vastuta toodete kahjustumise eest. Järelikult ei saa kostja mitte kuidagi kanda ka vastutust selle kahju likvideerimise eest.
16.Hageja leppetrahvinõue on samuti alusetu. Vastab tõele, et Lepingu punkti 4.4 järgi on hagejal õigust nõuda kostjalt Lepingu rikkumisel ja mõistliku aja jooksul rikkumise kõrvaldamata jätmisel Lepingu maksumusest 15% ulatuses leppetrahvi. Hageja leppetrahvinõue on aga alusetu, sest kostja ei ole Lepingut rikkunud. Hageja väidab, et Lepingu punkti 1.2 järgi oli kostja kohustatud tegema kõik enda töödele eelnevad tööd. Hageja tõlgendus Lepingu punktist 1.2 on ilmselgelt ebaõige. Lepingu punktis 1.2 on silmas peetud kostja kohustust tööfront ette valmistada (st panna üles töö tegemiseks vajalikud piirded, sättida valmis töömaterjalid jne). Kostjal ei saanud mitte kuidagi olla kohustust teostada enda töödele eelnevad töölõigud, üldehitustööd, nagu seda on aknaavade ehitamine. Järelikult ei olnud kostja tööfrondi ettevalmistamisega rikkumises. Seoses kostja tööde tähtaegse valmimisega, arvestades, et hageja oli tööfrondi tagamisega viivituses 11 kuud, on kostja hinnangul hageja etteheide enam kui asjakohatu. Kostja käis korduvalt omal algatusel objektil vaatamas, kas äkki on võimalik töödega jätkata, kuid lisaks sellele, et tööd olid endiselt pooleli, olid ka kostja töömaterjalid kahjustada saanud. Kostja pöördus korduvalt kirjalikult hageja poole, et uurida, kui kaua ta veel peab ootama, et oma tööd lõpuni teha. Hageja isegi mitte ei vastanud. 2020. a kevadel käis kostja lausa objektil ja uuris iga täiteava eraldi, et hinnata millal saaks töödega jätkata. Hageja vastas ja tunnistas, et osaliselt lükkuvad
tööd kindlasti veelgi edasi, samas märkis ekslikult, et osaliselt oleks võib-olla võimalik paigaldustööd ära teha (kuigi tegelikkuses seda võimalust ei olnud). Järelikult, nagu eelnevalt punktis 22.1 selgitatud, kostja ei ole Lepingut rikkunud. Kostja ei ole tööde teostamisega hilinemises olnud ega tööde teostamisest alusetult keeldunud. Aprillikuu alguses hageja ise kinnitas, et valdav osa paigaldustöid on võimalik teha alles maikuus.
17.Kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi kogusummas EUR 8 325,09. Lepingu punkti 4.5.1 kohaselt, kui hageja rikub oluliselt Lepingut ning ei kõrvalda rikkumist ka peale mõistlikku tähteaga, on kostjal õigus nõuda leppetrahvi summas 15% Lepingu kogumaksumusest, mis vastab summale EUR 6 478,20. Hageja oli tööfrondi üleandmisega viivituses 11 kuud, seega kahtlust ei ole, et hageja rikkus Lepingut oluliselt ning kostjal oli õigus esitada leppetrahvinõue summas EUR 6 478,20. Lisaks kostjal oli õigus esitada hagejale leppetrahvinõue Arve 2 tasumisega hilinemise eest 34 päeva võrra summas EUR 1 468,39 ja Arve 3 tasumisega hilinemise eest 13 päeva võrra summas EUR 378,50.
18.Leping lõppes kostjapoolse Lepingu ülesütlemisega. Lepingu punkti 4.5.1 kohaselt kui hageja rikub Lepingut oluliselt ning ei kõrvalda rikkumist ka peale mõistlikku tähteaga, on kostjal õigus öelda Leping üles. Kostja ütles Lepingu üles 27.04.2020, kuna hageja ei taganud teise korruse paigaldustöödeks vajaminevat tööfronti ning keeldus Arvet 4 tasumast. VÕS § 652 lg 2 järgi kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu.
19.Kostjal on õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist EUR 2 112. Kostjal on õigus nõuda õigusabikulude EUR 2 112 hüvitamist, kuna vajadus õigusabiteenuse kasutamise järele tekkis hageja käitumise tõttu – hageja ei taganud II korruse töödeks vajaminevat tööfronti ning keeldus Arvet 4 tasumast. VÕS § 115 lg 1 kohaselt on kostjal õigus nõuda hageja Lepingu rikkumise tagajärjel talle tekkinud kahju hüvitamist. Kostja siinkohal ka märgib, et kahju oli hagejale ettenähtav. Hageja pidi aru saama, et kui on tööfrondi üleandmisega niivõrd pikas viivituses, keeldub kokkulepitud ettemaksu maksmast, kahjustab kostja teostatud tööd ja üle antud materjale, on kostja sunnitud pöörduma advokaadi poole.
20.Kostjal on õigus nõuda tarnitud materjalide eest tasu summas EUR 6 609. Nagu ülal punktis 6 kirjeldatud, kostja ladustas kõik materjalid objektile, kuid kuna paigaldustööd lükkusid hageja tõttu edasi, jäid ladustatud materjalid väärtuses EUR 1 808 hageja mõjusfääri paigaldustööde jätkumiseni ootele ning paigaldamata furnituur väärtuses EUR 4 801 jäi kostja kätte ootele. Käesolevale menetlusdokumendile on lisatud furnituuri kulu tõendavad arved. Kui kostja oleks teadnud, et hageja ei anna paigaldustööde lõpuleviimiseks tööfronti veel 11 kuu vältel, ei oleks kostja materjale objektile ladustanud. Kui hageja ei oleks soovinud materjalide säilimise eest vastutada, oleks ta hea usu põhimõttest lähtudes pidanud kostjat teavitama, et ei vastuta materjalide objektil säilimise eest ning juhtinud kostja tähelepanu, et viimane materjalid ära viiks, muu hulgas seetõttu, et paigaldustööd lükkuvad edasi teadmata aja võrra. Hoolimata sellest, et Lepingus ei ole sõnaselgelt vastavat kohustust välja toodud, lasus hagejal kohustus hoiduda materjalide kahjustamisest. VÕS § 2 kohaselt võib võlasuhte olemusest tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Sealjuures väärib märkimist, et kostja ladustas spoonitud liimpuit
materjalid korrektselt alustele kaetuna kattega, mis tagas, et need ei saaks kahjustada. Materjalide pakendist väljavõtmisega hageja suurendas ohtu materjalide säilimisele, seega hageja kas enda või siis enda vastutusalas oleva isiku käitumisega suurendas riski materjalide säilimisele. Kostja on seisukohal, et hageja peab maksma ladustatud (eeldatavasti juba ka edaspidistes töödes kasutatud) materjalide eest Lepinguga ettenähtud tasu või alternatiivselt maksma nende väärtuse alusetu rikastumise sätete alusel. Lisaks, vastavalt VÕS § 652 lg 1le, kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle tegemisega, võib töövõtja nõuda talle viivitusega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 652 lg 3 kohaselt, kui tellija vastuvõtuviivitus tekkis tellija süü tõttu, võib töövõtja lepingu ülesütlemisel nõuda kogu kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud summa, mille ta hoiab lepingu ülesütlemise tõttu kokku kulude osas või omandab oma tööjõu teistsuguse kasutamisega või oleks võinud mõistlikult omandada. Seega kahtlust ei ole, et hagejal tuleb kostjale hüvitada nii objektile ladustatud materjalide kui ka ostetud furnituuri soetamiseks kulunud vahendid.
Kohtu põhjendused
21.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
22.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 22.04.2019. a töövõtulepingu objektile asukohaga Tartu mnt 80D/80E klaasseinte ja uste tarnimiseks ning paigaldamiseks. Lepingu p 3.1. kohaselt töövõtja pidi töid alustama hiljemalt 06.05.2019. a ja lõpetama hiljemalt 15.05.2019. a. Lepingu p 2.1. järgi tellija pidi tasuma töövõtjale 35 990 eurot (I kd tl 28-29). Hageja tasus kostjale 24.04.2019. a arve nr MA1900015 alusel 17 275,20 eurot, 26.06.2019. a arve nr MA1900023 alusel 8 637,60 eurot ja 06.08.2019. a arve nr MA1900034 alusel 5 823 eurot (I kd tl 34-36). 26.03.2020 a väljastatud arvet nr MA2000015 summas 5 726,10 eurot hageja kostale ei tasunud (I kd tl 99, 188).
23.Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejale kahju tekitanud sellega, et jättis tööd lõpetamata. Kaldram OÜ hinnapakkumise kohaselt kuluks tööde lõpetamiseks 33 996 eurot (sh käibemaks). Seega kujuneb hageja jaoks tööde maksumuseks 65 731,80 eurot, mida on 22 543,80 euro võrra rohkem, kui see oleks olnud juhul kui kostja oleks täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt (I kd tl 6). Hageja leiab, et kostja on rikkunud lepingut sellega, et on seadnud tööde teostamise sõltuvusse tasumata 50% jääksumma tasumisest (I kd tl 39). Lepingu p 4.4.1. ja 4.4.2. alusel nõuab hageja kostjalt leppetrahvi summas 6 478,20 euro tasumist (I kd tl 5 pöördel).
24.Kostja leiab, et ta ei ole lepingut rikkunud. Hageja ei suutnud ligemale 1-aastase viivituse järel teise korruse paigaldustöödega jätkamiseks tööfronti üle anda. Lisaks ei olnud hageja nõus järgima lisakokkulepet, mille kohaselt pidi ta 90% teostamata tööde maksumusest ette maksma. Kostja palus hagejalt veel teostamata jäänud töödelt vaid 50% ettemaksu ning ka sellega hageja ei nõustunud. Hageja leppetrahvi nõue on alusetu, kuna kostja ei ole lepingut rikkunud. Hageja tõlgendus lepingu punktist 1.2 on ebaõige. Kostjal ei olnud kohustust teostada enda töödele eelnevaid töölõike (I kd tl 59).
25.VÕS § 158 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 03.04.2020. a esitas hageja kostjale lepingu täitmise nõude ja lepingu ülesütlemise ning leppetrahvi hoiatuse. Hageja hinnangul on kostja alusetult keeldunud lepingu täitmisest ja sellega pannud lepingu olulise rikkumise (I kd tl 39). 20.04.2020. a esitas hageja kostjale teate lepingu ülesütlemisest ja leppetrahvinõude lepingu p 4.4.1 ja 4.4.2 alusel (I kd tl 46).
26.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja tööde teostamiseks vajaliku tööfrondi ettevalmistamine oli hageja või kostja ülesanne. Kohtule on esitatud vaidlusalune töövõtuleping, mille p 1.2. kohaselt lisaks kuuluvad lepingu objektiks olevate tööde hulka ka sellised punktis 1.1. nimetamata tööd, mis on punktis 1.1. nimetatud olemuslikult seotud, täidavad nimetatud tööde suhtes abistavat (nt tööfrondi ettevalmistamine) või teisest funktsiooni (nt töödega seonduva nõuetekohase dokumentatsiooni koostamine, kõigi tööde teostamiseks vajalike lubade ja kooskõlastuste hankimine, jne) või mille teostamist koos lepingu objektiks olevate töödega näevad tööde lõppeesmärki arvestades ette kehtivad õigusaktid, tehnilised normid, hea ehitustava või –praktika (I kd tl 28).
27.03.04.2020. a kohustas hageja kostjat täitma lepingut kokkulepitud viisil (I kd tl 39). Kohtu hinnangul oli hageja nõue alusetu, kuivõrd lepingu kohaselt pidid paigaldustööd toimuma perioodil 06.05.2019. a – 15.05.2019. a. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et lepingu kokkulepitud perioodil paigaldustööd võimalikud ei olnud ning hageja ise on paigaldustähtajad edasi lükanud (I kd tl 85). Seisuga 10.07.2019. a oli kostjal võimalik teostada paigaldustööd osaliselt esimesel korrusel, kuna ülejäänud osas ei olnud avad paigaldusvalmis või olid vales mõõdus (I kd tl 73, 74). seisuga 13.08.2019. a ei olnud avad paigaldusvalmis (I kd tl 91). 20.09.2019. a seisuga ei olnud avad paigaldusvalmis ning kostja poolt tarnitud materjalid olid saanud niiskuskahjustusi (I kd tl 92). Seisuga 16.10.2019. a ei olnud avad paigaldusvalmis (I kd tl 93). 22.01.2020. a ei olnud avad paigaldusvalmis (I kd tl 96). 26.03.2020. a seisuga ei olnud avad paigaldusvalmis ning kostja poolt tarnitud materjalid olid saanud veekahjustusi (I kd tl 97, 100). Kohtu hinnangul ei tulene lepingu punktist 1.2, et kostja kohustus oli tagada avade paigaldusvalmidus. Klaaspaketi paigaldusega olemuslikult seotud tööfrondi ettevalmistamine tähendab kohtu hinnangul tegevusi, mis tagavad klaaspaketi püsimise selleks mõeldud avas, mitte selle ava tekitamist või ava ja selle ümbruse viimistlemist. Eeltoodust tulenevalt ei saanud hageja eeldada, et kostja asub klaasvaheseinte avasid paigaldusvalmis ehitama. 26.03.2020. a ekirjas on ka hageja lepingu p 1.2. selliselt mõistnud, et avade ettevalmistamine on hageja ülesanne ning 26.03.2020. a seisuga see ülesanne veel täidetud ei olnud (I kd tl 98). 28. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas töövõtja pidi jätkama tööde teostamist olukorras, kus paigaldustööd olid 10 kuud edasi lükkunud ja tellija ei tasunud talle esitatud arveid tähtaegselt ning taganes kokkuleppest tasuda arve nr MA2000015 summas 5 726,10 eurot, s.o. ettemaksu lepingu jäägilt 50% ulatuses. Kohtule on esitatud hageja 26.6.2019. a e-kiri, kus hageja teeb kostjale ettepaneku jagada töömaa kolmeks ning iga töömaa alustamisel akteerida 90% selle töömaa lepingulisest hinnast ning antud töömaa lõpetamisel 100% antud töömaa lepingulisest hinnast (I kd tl 85). Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja tegi hagejale 27.03.2020. a ettepaneku tasuda enne paigaldustööde jätkamist lepingujärgselt tasumata osalt 50% (tl 101-102). Hageja arvet MA2000015 ei tasunud. Hageja hinnangul oleks kostja pidanud töid jätkama vastavalt 06.04.2020. a lubadusele ilma tööde eest tasu saamata (I kd tl 46).
29.Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Lepingu p 7.4 kohaselt toimub lepingu muutmine poolte kirjalikul kokkuleppel. TsÜS § 80 lg 1 kohaselt tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kostja esindajad P. T. ja A. A. on hageja tahteavalduse kätte saanud ja esitanud hagejale akteerimise nr 1 alusel 11.07.2019. a arve nr MA1900034, mille hageja on ka 06.08.2019. a tasunud. Kohus on seisukohal, et nii hageja kui kostja mõistsid hageja tahteavaldust lepingu muutmiseks sarnaselt ning hageja väited selle kohta, et kostja on tasumise kokkulepet eirates pannud toime olulise lepingurikkumise, on jäänud käesolevas menetluses paljasõnalisteks ning tõendamata. Hageja on asunud seisukohale, et kostja vastutab objektil olnud materjalide kahjustumise eest (I kd tl 48 pöördel, lk 185). Kohtuistungil tunnistas hageja, et kahjustuse tekitas ja ka likvideeris siiski kolmas isik (II kd tl 39 pöördel 01:17:21). Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal õiguslikku alust töövõtulepingut 20.04.2020. a üles öelda (I kd tl 46). Kohus selgitab, et kui töövõtulepingut on töövõtja poolt oluliselt rikutud, on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda. Kohtu hinnangul käesoleval juhul ei olnud täidetud materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks ning leppetrahvi nõudmiseks, kuivõrd kostja ei olnud lepingut oluliselt rikkunud.
30.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega hageja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja esitas hagejale arve nr MA1900023, mille tasumisega viivitas hageja 34 päeva, kostja esitas hagejale arve nr MA1900034, mille tasumisega viivitas hageja 13 päeva, 26.03.2020 a väljastatud arvet nr MA2000015 summas 5 726,10 eurot hageja kostale ei tasunud. 27.04.2020. a esitas kostja hagejale lepingu ülesütlemise avalduse. Kostja on 27.04.2020. a poolte vahelise lepingu üles öelnud põhjusel, et hageja ei täitnud tasu maksmise kohustust vastavalt 26.06.2019. a kokkuleppele, samuti oli tööfrondi üle andmine viivituses 365 päeva ning kostja poolt objektile viidud materjalid olid hageja tegevusetusest tulenevalt saanud niiskuskahjustusi ning osaliselt kahjustatud betooni tolmutõkkega (I kd tl 192).
31.VÕS § 652 lg 2 kohaselt kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu ning lg 3 kohaselt kui tellija vastuvõtuviivitus tekkis tellija süü tõttu, võib töövõtja lepingu ülesütlemisel nõuda kogu kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud summa, mille ta hoiab lepingu ülesütlemise tõttu kokku kulude osas või omandab oma tööjõu teistsuguse kasutamisega või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kuivõrd ülesütlemise avaldus on esitatud vastuseks hageja 20.04.2020. a ülesütlemise
avaldusele ei saa kohtu hinnangul kahtlust olla selles, et hageja on saanud kostja 27.04.2020. a tahteavalduse kätte. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja ei tasunud kostjale hiljemalt 02.04.2020. a 5 726,10 eurot. Kuivõrd hageja jättis täitmata enda põhikohustuse, s.o. maksta tasu vastavalt kokkuleppele ning 365 päeva jooksul viivitas tööfrondi kostjale üleandmisega, on hageja kohtu hinnangul töövõtulepingut oluliselt rikkunud. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostja ülesütlemisõiguse tekkimise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Kostja lisas lepingu ülesütlemise avaldusele ka kalkulatsiooni, mille kohaselt on ta hagejale töid üle andnud 38 344,80 euro väärtuses. Seega ei ole kostja midagi kokku hoidnud või omandanud ning kostjal on õigus saada kokkulepitud tasu (I kd tl 192).
32.Hageja on esitanud töövõtulepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja hinnangul on kostja tekitanud hagejale kahju 22 543,80 euro ulatuses. Hageja väitel on OÜ Kaldram hinnapakkumise järgi tööde lõpetamise maksumus 33 996 eurot (sh käibemaks). Seega kujuneb hageja jaoks tööde maksumuseks 65 731.80 eurot, mida on 22 543,80 euro võrra rohkem kui see oleks olnud juhul kui kostja oleks lepingut täitnud (I kd tl 6).
33.Kostja vastuväite kohaselt ei ole tema hagejale kahju tekitanud, hageja ei ole käesolevas menetluses ka endal kahju tekkimist tõendanud. Kohus nõustub kostja vastuväidetega. VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja võimalik kahju tekkis hageja enda tegevuse tulemusel. Oma väidetava kahju tõendamiseks hageja tõendeid kohtule esitanud ei ole, OÜ Kaldram väidetavat hinnapakkumist samuti kohtule esitatud ei ole. Kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et tööd lõpetas peatöövõtja, Lasten Ehitus OÜ projektijuhtimise meetodil (II kd tl 40 01:25:51). Tööde lõpetamisega seotud kulutuste kohta hageja kohtule tõendeid esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
34.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
35.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
36.Kostja menetluskulude nimekirja järgi (II kd tl 45, 46) moodustavad menetluskulud 4 117,08 eurot ja seoses kohtuistungil osalemisega 680 eurot (ei sisalda käibemaksu. Hageja peab kostja esindaja töötundide arvu ülepaisutatuks, kostja esindaja vahetumisega seotud kulu on põhjendamatu
37.Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab kostja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud, kuid esindaja vahetumisest põhjustatud kulu (4h ja 30 minutit) ei saa pidada põhjendatuks.
38.Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduselt nähtub, et kostja kasutas esindaja teenust kokku 30 tundi ja 20 minutit ning see kulus alljärgnevale: hagiavaldusele vastuse koostamine, hageja seisukohtade analüüsimine, täiendavate kostja seisukohtade koostamine. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud on 25 tunni ja 50 minuti eest summas 4 077,08 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2022 kohtuotsusega on muudetud ja täiendatud Harju Maakohtu Tallinna Kohtumaja 01.03.2021 kohtuotsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.