Weldon Ehitus OÜ hagi Moodulum OÜ vastu leppetrahvi väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 1. märtsi 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Weldon Ehitus OÜ 31. märtsi 2021. a apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
27 811 eurot 56 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Weldon Ehitus OÜ (registrikood 11418553), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson, advokaat Ken Kaarel Gross Kostja (vastustaja) Moodulum OÜ (registrikood 14267586), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 13. aprilli 2022. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 1. märtsi 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata Weldon Ehitus OÜ 22. aprilli 2022. a taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks.
Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Weldon Ehitus OÜ kanda. Mõista Weldon Ehitus OÜ-lt Moodulum OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitis 1517 eurot 33 senti (käibemaksuta).
2-20-6510 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Weldon Ehitus OÜ (hageja, tellija) esitas Moodulum OÜ (kostja, töövõtja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 29 022 eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22. aprillil 2019. a töövõtulepingu, mille objektiks oli Fahle äripargi Stora Enso ruumide (Tartu mnt 80D/80E, Tallinn) klaasseinte ja uste tarne ning paigaldus. Vastavalt lepingu punktile 3.1 tuli tööd teostada ajavahemikus 6. mai 2019. a kuni 15. september 2019. a; tööde maksumuseks pidi olema 35 990 eurot, millele lisandub käibemaks (lepingu punkt 2.1). Tööfrondi tagamise kohustus lasus vastavalt lepingu punktile 1.2 kostjal. Vastavalt lepingu punktile 2. pidi kostja väljastama pärast iga töö (või selle osa) akti alusel üleandmist tellijale selle töö eest nõuetekohase arve 80% ulatuses vastava töö (või selle osa) maksumusest; tellija pidi vastava arve tasuma 14 kalendripäeva jooksul alates selle kättesaamisest. Kostja on kogu pooltevahelise lepingulise suhte jooksul esitanud hagejale ühe akti perioodi 1. juuli 2019. a kuni 11. juuli 2019. a eest ning selle akti kohaselt oli aruandeperioodi jooksul kostja poolt teostatud tööde maksumuseks 4852.50 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on summa tasunud. Lisaks on hageja kostjale tasunud sh erinevate ettemaksudena mitme maksena kokku 31 735.80 eurot (koos käibemaksuga).
3.Kuigi hageja oli kõik oma kohustused kostja ees täitnud, ei jätkanud kostja lepingu täitmist, vaid esitas hagejale 2. aprillil 2020. a nõude, et hageja tasuks kostjale veel ettemaksu; vastasel juhul kostja töödega ei jätka. Hageja selgitas kostjale 2. ja 3. aprilli 2020. a vastustes, et ehitusobjektil on tööfront olemas, hageja on juba erinevaid ettemakseid teinud ning seega on kostja oodatud töid teostama. Lisaks edastas hageja 3. aprilli 2020. a kirjaga kostjale lepingu täitmise nõude ja lepingu ülesütlemise ning leppetrahvi hoiatuse. Kostja vastas 6. aprillil 2020. a: “Moodulum OÜ jätkab lepingu täitmist poolte vahel 22.04.2019. a. sõlmitud töövõtulepingus kokkulepitud viisil.“ Järgnenud kümnel päeval kostja külastas objekti, kuid töödega ei alustanud. Hageja 16. aprilli 2020. a küsimusele, miks kostja töölepingut ei täida, kostja ei vastanud. Kostja saatis 17. aprillil 2020. a nõudekirja, mille kohaselt keeldub ta töölepingut täitmast. Kostja heitis hagejale ette tööfrondi puudumist varasemal perioodil, arvete tasumisega viivitamist. Kostja esitas hageja vastu leppetrahvinõude ning nõudis hagejalt ettemaksu.
4.Hageja ütles 20. aprillil 2020. a kostjaga sõlmitud lepingu üles ja esitas kostja vastu leppetrahvinõude. Lisaks esitas hageja kostja vastu ka kahjunõude – kahjuks on eelkõige täiendavad kulutused, mida tellija on sunnitud tegema selleks, et viia lõpule tööd, mille
2-20-6510 edasisest teostamisest töövõtja keeldus. Hageja tegi kostjale 29. aprillil 2020. a ettepaneku kohtuda 4. mail 2020. a ehitusobjektil ning teostada kõigi seni tehtud ja veel tegemata tööde ühine ülevaatus koos riiklikult tunnustatud eksperdiga. Kostja ülevaatusele ei ilmunud.
5.Hageja leidis, et tulenevalt töövõtulepingu punktidest 4.4.1. ja 4.4.2 saab hageja lepingu üles öelda ja/või nõuda kostjalt leppetrahvi 15% lepingu hinnanguliselt kogumaksumuselt. Hageja on toiminud kooskõlas lepinguga ning esitanud kostjale esmalt leppetrahvihoiatuse ja seejärel – arvestades, et kostja rikkumist ei kõrvaldanud – ka leppetrahvinõude. Nõutav leppetrahvisumma (6478.20 eurot) vastab samuti pooltevahelisele lepingule (35 990 eurot + km x 15%).
6.Vastavalt lepingu punktile 4.3 saab hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Juhul, kui kostja oleks täitnud pooltevahelist töövõtulepingut nõuetekohaselt, siis oleks lepingus nimetatud tööd teostatud ning hageja oleks maksnud kostjale kokkulepitud tasu (35 990 eurot + km ehk 43 188 eurot). Tegelikkuses on hageja maksnud kostjale juba 31 735.80 eurot (sh käibemaks); tööd, mida kostja oleks pidanud teostama, on aga endiselt pooleli. Tööde lõpetamine on omakorda seotud hageja kohustustega kolmandate isikute ees – hagejal ei ole võimalik jätta Stora Enso ruumidele klaasseinad ja –uksed paigaldamata põhjusel, et kostja seda enam ei tee. Kaldram OÜ on avaldanud küll valmisolekut kostja poolikuid töid lõpetada, kuid kuna kostja tööd objektil on sisuliselt algusjärgus, siis Kaldram OÜ hinnapakkumise kohaselt kuluks tööde lõpetamiseks 33 996 eurot (sh käibemaks). Seega kujuneb hageja jaoks tööde kogumaksumuseks 65 731.80 eurot (31 735.80 + 33 996), mis on 22 543.80 euro võrra (65 731.80 – 43 188) rohkem, kui see oleks olnud juhul, kui kostja oleks täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Seega on hageja kandnud kostja lepingurikkumise tulemusena otsest varalist kahju summas 22 543.80 eurot. Hageja nõude suuruseks kostja vastu kokku on 29 022 eurot (leppetrahv 6478.20 eurot + kahju 22 543.80 eurot). Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista kostja menetluskulud hagejalt välja.
8.Kostja märkis, et hageja nõue kujutab endast hinnavahe hüvitamise nõuet VÕS § 135 lg 1 mõttes. Samas, kuna hageja ei ole toetunud VÕS § 135 lg-le 1, eeldab kostja, et hageja on soovinud esitada nõude vaid VÕS § 115 lg 1 alusel ning kahjunõude eelduseks ei ole samaväärse asendustehingu sõlmimine. Kostja hageja kahjunõudega ei nõustunud. Kostja leidis, et lepingut rikkus hageja, mitte kostja. Poolte vahel tekkisid erimeelsused, sest hageja ei suutnud pea 1-aastase viivituse järel teise korruse paigaldustöödega jätkamiseks tööfronti üle anda. Kostja selgitas, et ei pea silmas lepingu punktis 1.2 viidatud tööfrondi ettevalmistust, vaid kostja töödele eelnevate tööde valmimist. Lisaks tekkis erimeelsus sellest, et hageja ei olnud nõus järgima lisakokkulepet, mille kohaselt pidi ta 90% teostamata tööde maksumusest ette maksma. Kostja palus hagejalt veel teostamata jäänud töödelt vaid 50%-list ettemaksu ning ka sellega hageja ei nõustunud. Lisaks rikkus hageja lepingut seeläbi, et lasi kostja materjalidel kahel korral kahjustuda.
9.Seega hagejal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Lisaks ei ole hageja väljendanud soovi öelda leping üles korraliselt. Hageja soovis lepingu üles öelda erakorraliselt. Järelikult ei saanud leping hageja tahteavalduse tagajärjel lõppeda ning hageja kahjunõude aluseks ei saa olla eeldus, et hageja pidi võtma teise töövõtja kostja tõttu. Mistahes juhul ei ole hageja tõendanud, et talle on kahju tekkinud. Samuti jääb arusaamatuks, miks tellis hageja klaasseinte ja -uste
2-20-6510 valmistamise ja paigaldamise tööd just Kaldram OÜ-lt. Ei ole välistatud, et Kaldram OÜ ei ole tegelikkuses klaasseinte ja- uste tootmiseks/paigaldamiseks võimeline. Juhul, kui Kaldram OÜ hinnapakkumine sisaldab uute toodete valmistamist, on selline kulu põhjendamatu (hagejal on vajaminevad tooted juba olemas). Lisaks tuleb hinnata, kas Kaldram OÜ hinnapakkumine sisaldab kahjustunud toodete ümbertegemist. Kuivõrd kostja ei vastuta toodete kahjustumise eest, ei saa kostja kanda ka vastutust selle kahju likvideerimise eest.
10.Kostja leidis, et hageja leppetrahvinõue on alusetu, sest kostja ei ole lepingut rikkunud. Hageja väidab, et lepingu punkti 1.2 järgi oli kostja kohustatud tegema kõik enda töödele eelnevad tööd. Hageja tõlgendus lepingu punktist 1.2 on ebaõige. Lepingu punktis 1.2 on silmas peetud kostja kohustust tööfront ette valmistada (st panna üles töö tegemiseks vajalikud piirded, sättida valmis töömaterjalid jne). Kostjal ei saanud olla kohustust teostada enda töödele eelnevad töölõigud, üldehitustööd, nagu seda on aknaavade ehitamine. Järelikult ei olnud kostja tööfrondi ettevalmistamisega rikkumises. Seoses kostja tööde tähtaegse valmimisega, arvestades, et hageja oli tööfrondi tagamisega viivituses 11 kuud, on kostja hinnangul hageja etteheide asjakohatu. Kostja käis korduvalt omal algatusel objektil vaatamas, kas äkki on võimalik töödega jätkata, kuid lisaks sellele, et tööd olid endiselt pooleli, olid ka kostja töömaterjalid kahjustada saanud. Kostja pöördus korduvalt kirjalikult hageja poole, et uurida, kui kaua ta veel peab ootama, et oma tööd lõpuni teha. Hageja ei vastanud. 2020. a kevadel käis kostja objektil ja uuris igat täiteava eraldi, et hinnata millal saaks töödega jätkata. Hageja vastas ja tunnistas, et osaliselt lükkuvad tööd kindlasti veelgi edasi, samas märkis ekslikult, et osaliselt oleks võib-olla võimalik paigaldustööd ära teha, kuigi tegelikkuses seda võimalust ei olnud. Järelikult ei ole kostja lepingut rikkunud. Kostja ei ole tööde teostamisega hilinemises olnud ega tööde teostamisest alusetult keeldunud. Aprillikuu alguses hageja ise kinnitas, et valdav osa paigaldustöid on võimalik teha alles maikuus.
11.Kostja ütles lepingu üles 27. aprillil 2020. a, kuna hageja ei taganud teise korruse paigaldustöödeks vajaminevat tööfronti ning keeldus arvet nr 4 tasumast. Kostja märkis, et tal on õigus nõuda hagejalt õigusabikulude hüvitamist 2112 eurot, sest vajadus õigusabiteenuse kasutamise järele tekkis hageja käitumise tõttu. VÕS § 115 lg 1 kohaselt on kostjal õigus nõuda hageja lepingu rikkumise tagajärjel talle tekkinud kahju hüvitamist, kahju oli hagejale ettenähtav. Samuti on kostjal õigus nõuda tarnitud materjalide eest tasu summas 6609 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohus jättis 1. märtsi 2021. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus täies ulatuses hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4077.08 eurot.
13.Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 22. aprillil 2019. a töövõtulepingu objektile asukohaga Tartu mnt 80D/80E klaasseinte ja -uste tarnimiseks ning paigaldamiseks. Lepingu p 3.1 kohaselt töövõtja pidi töid alustama hiljemalt 6. mail 2019. a ja lõpetama hiljemalt 15. mail 2019. a. Lepingu p 2.1 järgi tellija pidi tasuma töövõtjale 35 990 eurot. Hageja tasus kostjale
24.aprillil 2019. a arve nr MA1900015 alusel 17 275.20 eurot, 26. juunil 2019. a arve nr MA1900023 alusel 8637.60 eurot ja 6. augustil 2019. a arve nr MA1900034 alusel 5823 eurot.
26.märtsil 2020. a väljastatud arvet nr MA2000015 summas 5726.10 eurot hageja kostjale ei tasunud.
14.Maakohus asus seisukohale, et hageja 3. aprilli 2020. a nõue, millega viimane kohustas kostjat täitma lepingut kokkulepitud viisil, oli alusetu, sest lepingu kohaselt pidid paigaldustööd
2-20-6510 toimuma perioodil 6. mai 2019. a kuni 15. mai 2019. a. Samas lepingus kokkulepitud perioodil paigaldustööd võimalikud ei olnud ning hageja on paigaldustähtaegasid edasi lükanud. Maakohtu hinnangul ei tulene lepingu punktist 1.2, et kostja kohustus oli tagada avade paigaldusvalmidus. Klaaspaketi paigaldusega olemuslikult seotud tööfrondi ettevalmistamine tähendab kohtu hinnangul tegevusi, mis tagavad klaaspaketi püsimise selleks mõeldud avas, mitte selle ava tekitamist või ava ja selle ümbruse viimistlemist. Eeltoodust tulenevalt ei saanud hageja eeldada, et kostja asub klaasvaheseinte avasid paigaldusvalmis ehitama. 26. märtsi 2020. a e-kirjas on ka hageja lepingu p 1.2 selliselt mõistnud, et avade ettevalmistamine on hageja ülesanne ning 26. märtsi 2020. a seisuga see ülesanne veel täidetud ei olnud.
15.Maakohus leidis, et nii hageja kui ka kostja mõistsid hageja tahteavaldust lepingu muutmiseks sarnaselt ning hageja väited selle kohta, et kostja on tasumise kokkulepet eirates pannud toime olulise lepingurikkumise, on jäänud käesolevas menetluses paljasõnalisteks ning tõendamata. Hageja on asunud seisukohale, et kostja vastutab objektil olnud materjalide kahjustumise eest. Kohtuistungil tunnistas hageja, et kahjustuse tekitas ja ka likvideeris siiski kolmas isik. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hagejal ei olnud õiguslikku alust töövõtulepingut 20. aprillil 2020. a üles öelda. Maakohus selgitas, et kui töövõtulepingut on töövõtja poolt oluliselt rikutud, on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda. Maakohtu hinnangul käesoleval juhul ei olnud täidetud materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks ning leppetrahvi nõudmiseks, kuivõrd kostja ei olnud lepingut oluliselt rikkunud.
16.Maakohtu hinnangul, kuivõrd kostja ülesütlemise avaldus on esitatud vastuseks hageja 20. aprilli 2020. a ülesütlemise avaldusele ei saa kahtlust olla selles, et hageja on saanud kostja 27. aprilli 2020. a tahteavalduse kätte. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja ei tasunud kostjale hiljemalt 2. aprillil 2020. a 5726.10 eurot. Kuivõrd hageja jättis täitmata enda põhikohustuse, s.o maksta tasu vastavalt kokkuleppele ning 365 päeva jooksul viivitas tööfrondi kostjale üleandmisega, on hageja kohtu hinnangul töövõtulepingut oluliselt rikkunud. Maakohus leidis, et käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostja ülesütlemisõiguse tekkimise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Kostja lisas lepingu ülesütlemise avaldusele ka kalkulatsiooni, mille kohaselt on ta hagejale töid üle andnud 38 344.80 euro väärtuses. Seega ei ole kostja midagi kokku hoidnud või omandanud ning kostjal on õigus saada kokkulepitud tasu.
17.Seoses hageja kahju hüvitamise nõudega asus maakohus seisukohale, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Hageja võimalik kahju tekkis hageja enda tegevuse tulemusel. Oma väidetava kahju tõendamiseks hageja tõendeid kohtule esitanud ei ole, OÜ Kaldram väidetavat hinnapakkumist samuti kohtule esitatud ei ole. Kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et tööd lõpetas peatöövõtja, Lasten Ehitus OÜ projektijuhtimise meetodil. Tööde lõpetamisega seotud kulutuste kohta hageja kohtule tõendeid esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks 4077.08 eurot. Apellatsioonkaebus
19.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse, teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 27 811.56 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2-20-6510
20.Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti tuvastanud hageja leppetrahvinõude puudumise. Hageja tõi välja, et hagejal ja kostjal on töövõtulepingus punktist 4.4 tulenev kehtiv leppetrahvikokkulepe. Hageja ei nõustunud maakohtu järeldusega, et kostjal puudus kohustus lepingut täita. Hageja kordas, et kostja rikkus oluliselt lepingut jättes lepingus kokku lepitud tööd tegemata ja keeldudes tööde tegemisest kuni kostja poolt nõutud ettemaksu tasumiseni. Hageja märkis, et tema leppetrahvinõue ei põhine sellel, et kostja on ületanud lepingus algselt kokku lepitud tööde tegemise aega, ega muudel maakohtu otsuses käsitletud ebaolulistel asjaoludel. Hageja on esitanud leppetrahvinõude põhjusel, et kostja keeldus lepingu täitmisest nõudes tööde tegemisele eelnevalt ettemaksu. Muuhulgas asus hageja erinevalt maakohtust seisukohale, et poolte vahel oli kokkulepe enne tööde tegemist ettemaksu tasumiseks: pooled ei ole kokkulepet elektrooniliselt allkirjastanud, mistõttu ei ole vaidlusalune lepingu muudatus lepingu p 7.4 teise lause järgi kehtiv. Isegi kui 26. juuni 2019. a e-kirja alusel lugeda lepingus sätestatud tasumise kord muudetuks, siis sellisel juhul on pooled uuesti kokku leppinud algses tasu maksmise regulatsioonis 6. aprillil 2020. a. Maakohus on jätnud kostja 6. aprilli 2020. a kirja tähelepanuta ning jõudnud seetõttu ebaõige järelduseni.
21.Hageja leidis, et maakohtu poolt arvesse võetud asjaolu, kas tööde tegemiseks esines takistusi mingisugusel varasemal perioodil enne seda, kui hageja esitas nõude lepingu täitmiseks, ei oma tähtsust. Maakohus ei ole tööfrondi olukorda lepingu täitmise nõudmise ja sellest keeldumise ajal kindlaks teinud. Kui tööfront oli tagatud kas või osaliselt lepingu täitmise nõude ajaks ja lepingu täitmisest keeldumise ajaks, siis puudus kostjal õigus lepingu täitmisest keelduda. Lisaks heitis hageja ette, et maakohus on jätnud poolte tõendamiskoormise selgitamata. Kostja kohustuseks on tõendada, et tööfront ei olnud tööde tegemisest keeldumise ajal kas või osaliselt tagatud. Kuna maakohus ei ole lepingu täitmisest keeldumise aja seisuga tööfrondi seisukorda analüüsinud ega tuvastanud, siis kehtib eeldus, et tööfront oli sellel ajal tagatud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tööfront oli lepingu täitmisest keeldumise ajal puudu. Asjaolu, et tööde tegemiseks vajalikud eeltööd olid leppetrahvinõude esitamise ajaks vähemalt osaliselt (suuremas osas) tehtud, on kohtumenetluses tõendatud, kuid maakohus on vastavad tõendid jätnud tähelepanuta.
22.Hageja selgitas, et kuivõrd kostja kohustuste rikkumine seisneb kohustuse mittetäitmises, kohaldub üldine vastutusstandard ning vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutust eeldatakse. Kostja rikkumine ei ole vabandatav, kuna seda ei põhjustanud vääramatu jõud. Kostja ei vabane vastutusest ka VÕS § 101 lg 3 ja VÕS § 641 lg 3 alusel nagu on leidnud maakohus seonduvalt hageja kahju hüvitamise nõudega. Hageja märkis, et ei ole kahtlust, et leppetrahvi nõudmisest on kostjat teavitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teadasaamist. Leppetrahvinõue esitati 20. aprillil 2020. a, st natuke rohkem kui kaks nädalat pärast leppetrahvihoiatuse edastamist. Hageja on seega esitanud ka leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul rikkumise avastamisest. Hageja on järginud lepingu p-s 4.4.1. kokku lepitud korda.
23.Hageja hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et kahju tekkimine hagejale ei ole tõendatud. Hageja on hagiavalduse punktis 2.4 selgitanud, et kahju seisneb VÕS § 128 lg 3 mõttes kulutustes, millised on vajalikud selleks, et lõpetada lepingu alusel ette nähtud tööd, milliste teostamisest kostja on keeldunud. 7. juuli 2020. a menetlusdokumendis täpsustas hageja, et kuna kostja poolt lõpetamata jäetud tööd olid selleks hetkeks saanud teostatud, siis selgus reaalne tööde kulu. Kostjal kulus vastavalt menetlusdokumendi lisale 3 (Lasten Ehitus OÜ teostatud tööde akt) lõpetamata tööde teostamiseks 32 785.56 eurot, st kostja nõue vähenes 1210.44 euro võrra. Täiendavalt märkis hageja, et kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav VÕS § 127 lg 3 ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
2-20-6510
24.Viimaseks märkis hageja, et maakohus on otsuses analüüsinud kostja ülesütlemisavalduse kehtivust ja kostja nõudeid hageja vastu, kuigi kostja ei ole esitanud vastuhagi, mistõttu puudub vastavate nõuete käsitlemiseks igasugune alus. Samas leidis hageja, et kostjal puuduvad mistahes nõuded. Vastustaja seisukoht
25.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja kordas maakohtumenetluses väljendatud seisukohti ja leidis, et maakohus ei ole menetlusnorme rikkunud ning on kohaldanud materiaalõigust õigesti, maakohus hindas tõendeid ja tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti.
26.Kostja tõi välja, et lepingu p 7.4 muutmine e-kirja teel vastas vorminõuetele. Samas on kostja 6. aprilli 2020. a e-kiri lepingu muutmise seisukohast asjassepuutumatu: kostja 6. aprilli 2020. a e-kiri ei sisalda mistahes tahteavaldusi 26. juuni 2019. a e-kirjavahetuses kokkulepitud lepingu muudatuse kehtetuks tunnistamiseks ega muude kokkulepete sõlmimiseks. Kostja kõnealune e-kiri ei toonud kaasa hageja väidetud õiguslikke tagajärgi. Ühtlasi, hageja ei ole ka senise menetluse käigus varasemalt sellist väidet esitanud, et kostja kõnealune e-kiri toonuks kaasa hageja arusaamise kohase tagajärje muuta uuesti lepingut tasumise regulatsiooni osas. Seetõttu on ka põhjendamatu hageja väide, et maakohus jättis kostja 6. aprilli 2021 e-kirja kui olulise tõendi tähelepanuta.
27.Seoses hageja kahjunõudega märkis kostja, et hageja ei tõendanud algselt hagiavalduses väidetud kahju tekkimist ja suurust ega ka muudetud väidet kahju tekkimise ja suuruse kohta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
29.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi leppetrahvi 6478.20 euro ja kahjuhüvitise 21 333.36 euro saamiseks rahuldamata, st otsust ei vaidlustatud osas, milles ülejäänud kahjunõue summas 1210.44 eurot jäeti rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud TsMS § 449 lg 3 esimese lause ning § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel edasi kaebamata.
30.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti hagi rahuldamata, kuid tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimused parandada ning muudab ja täiendab kohtuotsuse põhjendusi alljärgnevalt.
31.Pooled vaidlevad asjas eelkõige selle üle, kas kostja rikkus poolte 22. aprilli 2019. a töövõtulepingut ning kas hagejal on sellest tulenevalt õigus nõuda lepingu rikkumisega põhjustatud asendustehingu hinnavahe kui kahju hüvitamist ja leppetrahvi väljamõistmist.
31.1.Arvestades, et hageja nõuab põhinõudena kostjalt esiteks leppetrahvi (VÕS § 158 lg 1), märgib hageja õigesti, et leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: 1) poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe);
2-20-6510 2) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); 3) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); 4) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Pooled ei vaidle, et vaidlusaluses töövõtulepingus sisaldus kehtiv leppetrahvikokkulepe.
31.2.Kahju hüvitamise nõude aluse annab tellijale VÕS § 115 lg 1, mille järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Lepingu rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15 ja 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20). Seega on mõlema rahalise nõude eelduseks töövõtja lepingust tulenevate kohustuste rikkumine.
31.3.Hageja väitel rikkus kostja lepingut, sest jättis täitmata põhikohustuse teha tööd seni kuni hageja on tasunud töövõtutasu kokkulepitud osas ettemaksuna. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Pooled vaidlevad jätkuvalt aga selle üle, kas pooltevahelist 22. aprilli 2019. a töövõtulepingut muudeti maksetingimuste osas. Seega tuli kindlaks teha, milles pooled kokku leppisid ja kas kostjal oli sissenõutav tasunõue, mille täitmata jätmisel oli tal õigus oma kohustuse täitmisest keelduda (VÕS § 111). Kolleegium märgib, et kokkuleppel lepingu muutmiseks on vaja sellekohaseid tahteavaldusi, mida saab TsÜS-i § 68 lg 3 järgi väljendada ka tegudega. Kolleegiumi hinnangul on maakohus hageja 26. juuni 2019. a e-kirjas avaldatule viidates õigesti järeldanud, et pooled olid kokku leppinud, et töömaa jagatakse kolmeks ning iga töömaa alustamisel akteeritakse 90% selle töömaa lepingulisest hinnast ning antud töömaa lõpetamisel 100% antud töömaa lepingulisest hinnast (I kd, tl 85). Seega saab järeldada, et pooled muutsid 22. aprilli 2019. a töövõtulepingu p-is 2 sätestatud töövõtutasu maksmise tingimusi selliselt, et töövõtjal oli õigus iga töömaa alustamisel nõuda 90% töövõtutasu ettemaksuna selle töömaa lepingulisest hinnast. Kolleegium nõustub hagejaga, et praegusel juhul ei saa muudetud kokkulepet lugeda kehtivaks TsÜS § 80 lg 1 alusel, vaid kohaldada tuleb VÕS § 13 lg-t 3, mis ei muuda aga järeldust, et lepingut muudeti kehtivalt. VÕS § 13 lg 3 kohaselt, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Arvestades, et 26. juuni 2019. a hageja e-kirjas avaldatust nähtub selgelt, et pooled on väljendanud tahet muuta lepingut muus vormis, kui nad olid kokku leppinud (praegu kirjalik vorm) ning vaidlust ei ole, et kostjale ettemaksu ka maksti, oli hageja avaldusest ja käitumisest aru saada, et ta on nõus maksetingimuste osas lepingu muutmisega, mistõttu ei saa hageja kolleegiumi arvates kirjaliku vormi nõudele tugineda. Seejuures ei oma kolleegiumi arvates tähtsust, mis motiividel ettemaksu hageja hinnangul maksti või milleks kostja pidi seda kasutama. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et ka juhul, kui pooled on tasukokkuleppeid kehtivalt muutnud, on kostja 6. aprilli 2020. a e-kirjas avaldanud tahet pöörduda tagasi 22. aprilli 2019.
2-20-6510 a töövõtulepingu tasuregulatsiooni juurde (I kd, tl 41). Kostja esindaja 6. aprilli 2020. a e-kirjas kinnitatakse vaid, et kostja jätkab lepingu täitmist 22. aprillil 2019. a sõlmitud töövõtulepingus kokku lepitud viisil, mis sisaldas ülalmärgitust tulenevalt ka kehtivalt muudetud tasukokkulepet ning kirja ei saa kolleegiumi arvates pidada TsÜS § 67 lg 1 mõttes tahteavalduseks muuta lepingut. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud asjaolusid, et kostja tegi hagejale 27. märtsil 2020. a ettepaneku tasuda enne paigaldustööde jätkamist lepingujärgselt tasumata osalt 90% asemel 50% ja esitas arve nr MA2000015 maksetähtajaga 2. aprill 2020. a (I kd, tl 99), mida hageja ei tasunud. Seega ei ole kostja oma töö tegemise kohustust rikkunud, sest kostjal oli sissenõutav töövõtutasu nõue ja kuna hageja jättis selle täitmata, oli tal õigus oma kohustuse täitmisest tulenevalt VÕS § 111 lg-st 1 keelduda.
32.Kolleegiumi hinnangul ka juhul kui leida, et kostjal ei ole hagejale kohustuse täitmisest keeldumise õigust (VÕS § 111), ei vastuta kostja rikkumise eest, sest hageja oli VÕS § 119 lg 1 mõttes vastuvõtuviivituses. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.
32.1.Kostja on menetluses läbivalt tuginenud nii vastuväitena hageja esitatud nõuetele kui ka viidanud temapoolse töövõtulepingu ülesütlemise kontekstis lepingurikkumisele, et hageja ei suutnud pea 1-aastase viivituse järel kostjale mh lepingu objektiks olnud teise korruse paigaldustööde jätkamiseks tööfronti üle anda. Maakohus on õigesti järeldanud, et klaasseinte paigaldamiseks vajalike avade ettevalmistamine oli hageja ülesanne ning apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, mis võimaldaks teha maakohtust erineva järelduse. Vaidlust ei ole, et lepingu kohaselt pidid paigaldustööd toimuma perioodil 6. mai 2019. a - 15. mai 2019. a. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud asjaolusid, et lepingus kokkulepitud perioodil paigaldustööd võimalikud ei olnud ning hageja ise lükkas paigaldustähtajad edasi ning 10. juuli 2019. a seisuga oli kostjal võimalik teostada paigaldustööd osaliselt esimesel korrusel, kuna ülejäänud osas ei olnud avad paigaldusvalmis või olid vales mõõdus, 13. augusti 2019. a seisuga ei olnud avad paigaldusvalmis, 20. septembri 2019. a seisuga ei olnud avad paigaldusvalmis ning kostja poolt tarnitud materjalid olid saanud niiskuskahjustusi, ka 16. oktoobri 2019. a, 22. jaanuari 2020. a ja 26. märtsi 2020. a seisuga ei olnud avad paigaldusvalmis. Vastuseks hageja esindaja 26. märtsi 2020. a e-kirjas väljendatud palvele saata tööde lõpetamise takistuste nimekiri koos fotodega (I kd, tl 98), esitas kostja esindaja 1. aprilli 2020. a e-kirja, kust nähtub, millistel paigaldust vajavate objekti osadel avad puuduvad, mis takistab tööde tegemist, ning millistel on küll avad, aga tegemata viimistlustööd, mis takistab tööde tegemist (I kd, tl 100 101). E-kirjale lisatud fotodelt nähtuvad viited vastava objekti osale, millel takistus esineb (I kd, tl 152 - 168). Kolleegium nõustub maakohtuga, et klaaspaketi paigaldusega olemuslikult seotud tööfrondi ettevalmistamine tähendab tegevusi, mis tagavad klaaspaketi püsimise selleks mõeldud avas, mitte selle ava tekitamist või ava ja selle ümbruse viimistlemist. Seega saab järeldada, et ka hageja täitmisnõude (I kd, tl 39) esitamise ajal s.o 3. aprilli 2020. a seisuga ei olnud hageja taganud vaidlusaluse lepingu esemeks olnud tööde lõpetamiseks vajalikku tööfronti, mistõttu oli ta tellijana viivituses (VÕS § 652). Asjaolu, et tööde lõpetamiseks vajalik tööfront puudus, ei kummuta kolleegiumi arvates hageja esindaja 2. aprilli 2020. a e-kirjale lisatud kolmanda isiku koostatud tabel (I kd, tl 170), sest tabelist nähtuvatest andmetest ei ole võimalik järeldada positsioonide tegelikku olukorda. Arvestades, et hagejal oli kohustus tagada tööfront kõigi tegemata tööde lõpetamiseks, oli ta viivituses vaatamata sellele, et kostja on oma
1.aprilli 2020. a kirjas loetlenud teatud tooteid, mida saanuks paigaldada. Kostjalt ei ole mõistlik nõuda, et pärast pea aastapikkust tööde edasilükkamist peaks ta jätkuvalt oma kohustuse töö valmis teha määramata viisil ositi täitma, saamata täpselt oma ressursse
2-20-6510 planeerida, mistõttu ei nõustu ringkonnakohus esitatud asjaoludel hagejaga, et piisavaks saanud lugeda tööfrondi mingiski osas tagamise. Asjaolust, et kostja avaldas 8. aprilli 2020. a kirjas probleemi objektil paigaldatud ja ladustatud puitprofiilidega, ei saa järeldada, et kostja ei pidanud tööfrondi puudujääke jätkuvalt tööde lõpetamise takistuseks.
32.2.Õige on hageja arusaam, et kostja kohustus oli tõendada hagejast tulenevat takistust kohustuste täitmiseks ning kostja on seda ka teinud. Seega on asjakohatu hageja apellatsioonkaebuse viide maakohtu selgitamiskohustuse rikkumisele olukorras, kus hagejale oli tõendamiskoormis teada ning esile ei toodud, kuidas võimalik rikkumine hageja õigusi praegusel juhul mõjutas.
33.Arvestades, et hageja nõuete aluseks olev lepingurikkumine ei leidnud tuvastamist, puudub vajadus kontrollida ülejäänud leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude eeldusi, mistõttu ei analüüsi ringkonnakohus poolte vastavaid väiteid ja kogutud tõendeid. Kuna kostja ei ole praeguses menetluses hageja vastu mingit nõuet maksma pannud, puudus vajadus hinnata kostja ülesütlemisavalduse kehtivust ja kostja võimalikke nõudeid hageja vastu, mistõttu tuleb vastavad põhjendused maakohtu otsusest välja jätta.
34.Ülaltoodud põhjendustel jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti hagi rahuldamata ning hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kohtuistungi protokolli parandamise taotlus
35.Hageja esitas 22. aprillil 2022. a taotluse 13. aprillil 2022. a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks, millega soovis täpsustada protokollis kajastuvat hageja esindaja seisukohta. Kostja taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Kolleegium märgib, et TsMS § 50 lg 1 järgi peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Seejuures ei pea istungiprotokoll olema stenogramm ega kajastama poolte avaldatud seisukohti sõna-sõnalt. Arvestades, et hageja on enda seisukohta väljendanud varasemates menetlusdokumentides, ei pidanud ringkonnakohus hageja kohtuistungil antud selgituste kohta koostama stenogrammi, vaid võis piirduda üksnes olulisema välja toomisega. Hageja ei ole näidanud, mis tähtsust omab protokolli parandamine edasikaebamise seisukohalt. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus hageja taotluse rahuldamata. Menetluskulud
36.Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
37.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
38.Kostja 13. aprilli 2022. a menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks esindajakulu 2013.33 eurot (käibemaksuta): 26. aprillil 2021. a apellatsioonkaebuse läbivaatus ja analüüs, info ja selgitused kliendile 50 min, 133.33 eurot; 29. ja 30. aprillil 2021. a apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 9 tundi, 1440 eurot; 13. aprillil 2022. a ettevalmistus kohtuistungiks, sh kohtumine kliendiga ja menetluskulude nimekirja koostamine
2-20-6510 2 tundi 45 minutit, 440 eurot. 13. aprillil 2022. a toimunud istungil palus kostja esindaja arvestada menetluskulud vastavalt istungi toimumise ajale. Nimetatud istung toimus 13:03 kuni 13:47, seega 44 minutit. Kostja esindaja tunnihinnaks on 160 eurot (käibemaksuta). Seega kulus kostja esindajal nimetatud toimingutele kokku 13 tundi 19 minutit. Hageja kostja menetluskulude nimekirja osas seisukohta ei esitanud.
39.Kolleegium leiab, et kostja menetlustoimingutele kulunud aeg on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestades asja olemust ning apellatsioonkaebuse ja apellatsioonkaebusele esitatud vastuse sisu, eelkõige korduvusi võrreldes maakohtumenetlusega, vähendada 26. aprillil 2021. ning 29. ja 30. aprillil 2021. a apellatsioonkaebuse analüüsimisele, kliendile info ja selgituste edastamise ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kulunud aega 3 tunni ja 50 minuti võrra. Seega peab ringkonnakohus nimetatud toimingutele kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks 6 tunni ulatuses. Ülejäänud menetlustoimingutele kulunud aeg on ringkonnakohtu arvates vajalik ja põhjendatud täies ulatuses. Seega kokku peab ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks menetlustoimingutele kulunud ajaks 9 tundi 29 minutit (6 tundi + 2 tundi 45 minutit + 44 minutit).
40.Arvestades kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni peab kolleegium kostja lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot (käibemaksuta) suurust mõistlikuks ja põhjendatuks.
41.Eelnevat arvestades on kostja esindaja põhjendatud tasu kokku 1517.33 eurot (9 tundi 29 minutit x 160 eurot, käibemaksuta), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.