Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-118049
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi D Si vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 767,94 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); esindajad Hageja lepinguline esindaja: A Ž (Julianus Inkasso OÜ, Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post: xxx); Kostja: D S (isikukood xxx, xxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt D Silt (isikukood xxx) hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja 715,32 (seitsesada viisteist eurot ja 32 senti) eurot, millest 650,43 eurot on põhivõlgnevus, 25,34 eurot on sissenõutavaks muutunud intress ja 39,55 eurot on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt D Silt (isikukood xxx) hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja alates 23.07.2019 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 650,43 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt D Silt (isikukood xxx) hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks menetluskuludena välja 767,94 (seitsesada kuuskümmend seitse eurot ja 94 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt D Silt (isikukood xxx) hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja viivis menetluskuludelt 767,94 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt olid kostja ja xxx vahel sõlmitud lepingud kliendinumbriga xxx. Lepingud olid sõlmitud mobiiltelefonile numbriga xxx. 03.02.2019 sõlmiti liitumis- ja järelmaksuleping ning 12.02.2019 järelmaksuleping. Koos liitumislepinguga sõlmiti 03.02.2019 teenuse „Vabadus vestelda Eestis” osutamise kokkulepe kuutasuga 4 eurot. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi telekommunikatsiooniteenuseid. Kuutasule lisandusid paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt xxx hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms.
2.Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt hinnakirjale. 03.02.2019 järelmaksuleping sõlmiti seadme Samsung Galaxy S9 ostmiseks, mille netohind oli 579 eurot. Järelmaksu maksegraafik oli sõlmitud 18 kuu kohta intressimääriga 12,9% aastas ja krediidi kulukuse määraga 16,3% aastas. Igakuine seadme tagasimakse oli 35,55 eurot kuus ja krediidikulukuse kogusumma 649,90 eurot.
3.12.02.2019 järelmaksuleping sõlmiti seadme Nokia 5.1 Plus ostmiseks, mille netohind oli 189 eurot. Järelmaksu maksegraafik oli sõlmitud 18 kuu kohta, intressimääraga 12,9% aastas ja krediidi kulukuse määraga 22,04% aastas. Igakuine seadme tagasimakse oli 11,60 eurot kuus, krediidikulukuse kogusumma oli 208,80 eurot. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi ja järelmaksu tingimusi.
4.Ajavahemikul 01.06.2019-01.11.2019 esitas xxx kostjale arveid, mida kostja ei tasunud. xxx on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas xxx teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas xxx arvetel.
5.xxx esitas kostjale tasumata jäänud arved teenuste eest summas 13,42 eurot. Kostjale esitati 18.06.2019 arve nr 15106306483 8 euro eest, 18.07.2019 arve nr 15106523640 4 euro eest ja 18.08.2019 arve nr 15106741120 1,42 euro eest. Hageja ei ole arvestanud põhinõude hulka arvel nr 15107397616 kajastuvat võlgnevuse teatise saatmise tasu summas 12 eurot.
6.Järelmaksulepingutest tulenev kostja võlgnevus on 662,35 eurot, sealhulgas põhiosamaksed 637,01 eurot ja intressi maksed 25,34 eurot. 18.06.2019 esitati kostjale arve nr 15106306483, kus järelmaksu põhiosa oli 40,16 eurot, tasumata intress 6,99 eurot ja seadme järelmaks kokku 47,15 eurot. 18.07.2019 esitati kostjale arve nr 15106523640, kus järelmaksu põhiosa oli 40,60 eurot, tasumata intress 6,55 eurot ja seadme järelmaks kokku 47,15 eurot. 18.08.2019 esitati kostjale arve nr 15106741120, kus järelmaksu põhiosa oli 41,03 eurot, tasumata intress 6,12 eurot ja seadme järelmaks kokku 47,15 eurot. 18.09.2019 esitati kostjale arve nr 15106959694, kus järelmaksu põhiosa oli 41,47 eurot, tasumata intress oli 5,68 eurot ja seadme järelmaks kokku 47,15 eurot. 18.10.2019 esitati kostjale arve nr 15107178140, kus järelmaksu põhiosa oli 473,75 eurot.
7.Kostja oli võlgnevuses alates järelmaksulepingute neljandast maksegraafikujärgsest osamaksest ning hilines kokku nelja üksteisele järgneva tagasimaksega, mistõttu muutusid täiendavalt sissenõutavaks kõik tasumata järelmaksu põhiosamaksed 473,75 eurot, nagu kajastub arvel nr 15107178140. Nimetatud summad lisandusid juba võlgnevuses olevatele järelmaksulepingutest tulenevatele osamaksetele 188,60 eurot ehk kokku oli järelmaksulepingutest tulenev sissenõutavaks muutunud võlgnevus 662,35 eurot (473,75+188,60).
8.Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1. Kostja võttis endale telekommunikatsiooniteenuse lepingu ja järelmaksulepingu sõlmimisega kohustuse xxx osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele ning maksegraafikutele. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhetest tulenevad kohustused täitmata. Hagi esitamise ajaks oli kostjal tekkinud võlgnevus osutatud teenuste eest summas 13,42 eurot ning järelmaksulepingutest tulenev võlgnevus summas 662,35 eurot, kokku võlgnevus 675,77 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevuse põhisumma 650,43 (13,42+637,01) eurot.
9.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt xxx järelmaksulepingute lahutamatuks lisaks olevatele järelmaksu tingimuste punktile 3.4 tuli kostjal tasuda viivist. Hageja arvestas sissenõutavaks muutunud viivist arve nr 15107178140 maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 19.10.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.07.2020 valemi abil: põhivõlgnevus 650,43 eurot x viivitatud päevade arv 278 x seadusjärgne viivisemäär 8% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 39,55 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. xxx loovutas oma nõude hagejale.
10.Kogumis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 650,43 eurot, intressi 25,34 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 39,55 eurot, alates 23.07.2020 sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 650,43 eurolt seadusjärgses määras ning menetluskulud, sealhulgas riigilõivu 175 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Menetluskuludelt palus hageja välja mõista viivise seadusjärgses määras.
11.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja väited, et tema pangakontod olid arestitud ning ta ei olnud krediidivõimeline, on paljasõnalised. xxx-l puudus ligipääs infole, kas isiku suhtes on algatatud täitemenetlusi või mitte ning ligipääs töötamise registrile. Kostja esitas xxxle järelmaksutaotluse, kus ta märkis enda töökohaks xxx ning ametiks juhatuse liige. Maksehäire registri taust.ee andmetel ei olnud kostjal lepingute sõlmimise hetkel kehtivaid maksehäireid.
12.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 45 eurot, täiendava riigilõivu 130 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 690 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 120 eurot tunnis. Nõude alusdokumentidega tutvumiseks kulus 0,5 tundi. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks kulus 0,5 tundi.
Hagi koostamisele kulus 2,5 tundi. Kostja seisukohaga tutvumisele kulus 0,5 tundi. Kostja kohta päringute tegemisele äriregistrisse ja maksehäirete registrisse kulus 1 tund. Kostja seisukohtadele vastuse kootamiseks kulus 0,5 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulus 15 min. Kokku kulus 5,75 tundi ja 690,00 eurot. Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta. Kokku on hageja menetluskulud 865 eurot. Kostja vastuväited
13.Kostja vaidles hagile vastu. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Neid nõudeid eirati, sest kostjale anti laenu, kuigi kostja oli laenu võtmise ajal töötu, tal puudus püsiv sissetulek ning tema kontod olid kohtutäituri poolt mitu aastat arestitud. Kostja soovis nõutavat summat vähendada. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
15.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja sõlmis xxx-ga liitumislepingu ning 03.02.2019 ja 12.02.2019 järelmaksulepingud kahe telefoni soetamiseks; 2) 01.06.2019 kuni 01.11.2019 esitas xxx kostjale arveid osutatud teenuste ja telefonide järelmaksude tasumiseks, kuid kostja arveid ei tasunud; 3) xxx loovutas hagejale nõude kostja vastu.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb tasuda xxx-ga sõlmitud lepingutest tulenev võlgnevus ja maksete tasumisega viivitamisest tulev viivis. Hageja palus kostjalt välja mõista teenuste osutamisest tuleneva võlgnevuse 13,42 eurot ja järelmaksulepingutest tuleneva võlgnevuse 637,01 eurot ehk kokku 650,43 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi 25,34 eurot ja sisenõutavaks muutunud viivise 39,55 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise.
17.Hageja osundas, et kuna kostja jättis tasumata nelja üksteisele järgneva lepingulise maksega, muutusid sissenõutavateks kõik tasumata järelmaksu põhiosamaksed. Kostja väited, et juba lepingute sõlmimise ajal ei olnud ta krediidivõimeline ning kõik kontod olid arestitud, on paljasõnalised. Kostja esitas xxx-le järelmaksutaotluse, kus ta neid asjaolusid esile ei toonud, vaid märkis enda igakuise sissetuleku suuruseks 1500 eurot. Kostja leidis hagile vastu vaieldes, et krediidiandja rikkus temaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja oli laenu võtmise ajal töötu, tal puudus sissetulek ja tema kontod olid arestitud. Kostja leidis, et temalt väljamõistetavat summat tuleb vähendada, kuid ei avaldanud, kuni millise summani ning millisel põhjusel.
18.VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sisuliselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja sõlmis xxx-ga kaks lepingut. Ühe lepingu alusel osutati kostjale teenust ning kahe järelmaksulepingu alusel ostis kostja kaks telefoni. VÕS § 619 sätestab, et
käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lõikest 1 tuleneb, et kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Eeltoodust tulenevalt peab teenuse osutamisel teenuse saaja maksma kokku lepitud tasu lepingus märgitud ajavahemike möödumisel. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu või õiguslikku alust, milliste tõttu ta võis osutatud teenuste eest jätta osaliselt või täielikult maksmata.
19.VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi loetakse tarbijakrediidilepinguks sellist krediidilepingut, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
20.VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab sama sätte kohaselt esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Samas ei tulene võlaõigusseaduse sätetest, et kui krediidiandja ei hinda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt, ei pea tarbija sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi üldse täitma.
21.Kohus selgitas kostjale 22.12.2020 pöördumises (toimiku lk 67), et viimasel tuleb oma vastuväiteid tõendada. Kohus selgitas, et kostja vastusest ei nähtu, millisel põhjusel peaks kohus jätma hagi rahuldamata või rahuldama selle osaliselt. Kohus selgitas, et kostja on jätnud tasumata ka talle osutatud teenuste eest, millisel puhul ei pidanud teenuse osutaja tema krediidivõimekust hindama. Samuti selgitas kohus, et isegi juhul, kui vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, ei tulene sellest kostja õigus jätta lepinguga võetud kohustused täitmata. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
22.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et xxx ja kostja sõlmisid 03.02.2019 lepingu (toimiku lk 1618), mille alusel pidi xxx osutama kostjale mobiiltelefoniga seotud teenuseid ning kostja omandas järelmaksuga telefoni Samsung Galaxy S9. Lepingus märgitu kohaselt pidi kostja ostetud telefoni eest tasuma järelmaksuga ning tema võetud krediidi kulukuse kogusumma oli 649,90 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 16,30%. Lepingu punktis 1 kinnitas kostja, et tema esitatud andmed on õiged ja terviklikud. Lepingu punktis 6 selgitati kostjale kui tarbijale tema õigust lepingust taganeda. Lepingule oli lisatud tarbijakrediidilepingu maksegraafik.
23.12.02.2019 sõlmisid xxx ja kostja teise järelmaksu lepingu (toimiku lk 19-21) telefoni Nokia 5.1 Plus ostmiseks. Krediidi kulukuse määr oli seekord lepingu järgi 208,80 eurot ning kuumaks 18 kuu jooksul 11,60 eurot. Lepingu punktis 1 kinnitas kostja taas, et on esitanud õiged ja terviklikud andmed.
24.Lepingute juurde kuulusid erakliendi teenuste kasutamise üldtingimused (toimiku lk 22-23), mille punkti 3.1 järgi oli arveldusperioodi pikkuseks 1 kuu. Tingimuste punkt 3.5. nägi ette, et kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on xxxl õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivis 0,05% päevas iga viivituses oldud päeva eest. Samuti olid lepingutele lisatud järelmaksu tingimused (toimiku lk 24-25), mille punkti 3.2. järgi pidi kostja kliendina tasuma igakuiseid osamakseid Xxx esitatud arve alusel hiljemalt sellel näidatud kuupäevaks. Tingimuste punkt 3.4. nägi ette, et maksetähtpäevaks tasumata summadest võib Xxx nõuda kliendilt viivist. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast
kalendripäevast EKP võlasuhete intressimäära + 8% aastas ehk 0,02% päevas tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.
25.Järelmaksu tingimuste punkti 5.1. alusel oli Xxx õigus leping üles öelda, et kui kliendi krediidivõimelisust ei ole olnud võimalik õigesti hinnata, sest klient jättis teadlikult esitamata lepingu sõlmimisel nõutud teabe või võltsis krediidiandjale esitatud teavet. Tingimuste punkt 5.2 järgi oli xxx-l õigus järelmaksuleping üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Tingimuste punkt 5.4 nägi ette, et järelmaksulepingu ülesütlemisel on klient kohustatud tasuma koheselt, kuid mitte hiljem kui 14 kalendripäeva jooksul lisaks võlgnevusele ülesütlemise hetkeks tasumata järelmaksu põhiosa maksed kuni järelmaksulepingu tähtaja lõpuni.
26.2019. a juunis esitas xxx kostjale arve 01.05.2019 kuni 31.05.2019 osutatud teenuste ning telefonide järelmaksude eest kokku summas 55,62 eurot (toimiku lk 26-27). Juulis 2019 esitati kostjale arve 01.06.2019 kuni 30.06.2019 osutatud teenuste eest ning telefonide järelmaksude eest summas 107,08 eurot (toimiku lk 27 pöördel – 28). Arve sisaldas varasemat võlgnevust 55,62 eurot, sest kostja ei olnud eelmist arvet tasunud. Augustis 2019 esitas xxx kostjale arve 01.07.2019 kuni 31.07.2019 osutatud teenuste ja telefonide järelmaksude eest summas 155,65 eurot (toimiku lk 29). Arve sisaldas varasemat võlgnevust summas 107.08 eurot, sest kostja ei olnud eelmisi arveid tasunud. Septembris 2019 esitas xx kostjale 01.08.2019 kuni 31.08.2019 osutatud teenuste ning telefonide järelmaksude eest arve summas 206,80 eurot (toimiku lk 30), mis sisaldas varasemat võlgnevust 155,65 eurot.
27.Oktoobris 2019 esitas xxx kostjale arve osutatud teenuste ja telefonide järelmaksude eest summas 680,55 eurot (toimiku lk 31), mis sisaldas varasemat võlgnevust 206,80 eurot ja mõlema telefoni järelmaksu osamakseid tähtaja lõpuni. Novembris 2019 esitas xxx kostjale arve (toimiku lk 32) võlgnevuse meeldetuletuse saatmise ja varasema võlgnevuse 680,55 euro eest. Eeltoodud tõenditest kogumis nähtub, et kostja jättis alates juunist 2019 kuni novembrini esitatud arved tasumata. Kuna kostjal tekkis järjestikune võlgnevus üle kolme maksega, oli xxx-l lepingu tingimuste alusel õigus leping üles öelda ja nõuda ülesütlemise hetkeks tasumata järelmaksu põhiosa maksete tasumist kuni järelmaksulepingu tähtaja lõpuni, mida ka tehti.
28.Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et juba lepingute sõlmimise ajal puudus tal sissetulek, ta oli töötu ning tema kontod olid arestitud seoses varasemate võlgnevustega. Hageja esitas kohtule kostja allkirjastatud järelmaksu taotlused xxx-le 02.12.2019 ja 03.02.2019 (toimiku lk 60-61), kus kostja on avaldanud, et ta on xxx ning tema igakuine töötasu on 1500 eurot. Igakuiste kulude suuruseks on kostja avaldanud 1035,55 eurot, millest 35,55 eurot oli igakuised järelmaksu ja krediidimaksed ning 1000 eurot muud igakuised kulutused, sh majapidamiskulud. Taotlustel kinnitas kostja, et tema esitatud andmed on õiged. Kostja ei ole selgitanud, miks ta esitas xxxle ebaõigeid andmeid oma krediidivõimelisuse kohta. Kostja ei ole põhistanud, kuidas või milliste avalikult kättesaadavate andmete alusel oleks xxx pidanud tuvastama, et kostja esitas talle ebaõigeid andmeid, mistõttu ei saa kostjaga sõlmida tarbijakrediidilepingut.
29.Samuti esitas hageja väljavõtte kostja kohta veebilehelt taust.ee (toimiku lk 62) seisuga 25.11.2020, millest nähtuvalt olid kostjal erinevad kohustused, kuid neist varasem pärines 12.06.2019. 2019. a veebruaris ei olnud avaldatud teateid kostja võlgnevuste kohta. Seega kokkuvõttes ei nähtu esitatud tõenditest, et xxx oleks kostja esitatud ja avalikult kättesaadavate andmete alusel pidanud tuvastama, et kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmida ei saa. Kostja ei ole tõendanud väiteid selle kohta, et xxx ei hinnanud tema krediidivõimekust õigesti ja rikkus seetõttu vastutustundliku laenamise põhimõtet. Muid sisulisi vastuväiteid kostja hageja nõudele ei esitanud. Kuna kostja ei ole vastuväiteid hageja nõudele põhistanud ega toonud välja, millisel alusel ja kuni millise summani peaks temalt väljamõistetavat summat vähendama, kuulub hageja põhinõue täielikule rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista
põhivõlgnevusena 650,43 eurot ning lepingute alusel tasumisele kuulunud intress 25,34 eurot.
30.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 39,55 eurot ja alates 23.07.2019 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 650,43 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
31.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
32.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 45 eurot, täiendava riigilõivu 130 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 690 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 120 eurot tunnis. Nõude alusdokumentidega tutvumiseks kulus 0,5 tundi. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks kulus 0,5 tundi. Hagi koostamisele kulus 2,5 tundi. Kostja seisukohaga tutvumisele kulus 0,5 tundi. Kostja kohta päringute tegemisele äriregistrisse ja maksehäirete registrisse kulus 1 tund. Kostja seisukohtadele vastuse kootamiseks kulus 0,5 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulus 15 min. Kokku kulus 5,75 tundi ja 690,00 eurot. Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta. Kokku on hageja menetluskulud 865 eurot.
33.Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasu mõistlik ning esindaja ajakulu kohtumenetluses tehtud toimingutele ja esitatud menetlusdokumentide koostamisele on samuti mõistlik ning põhjendatud. Samas oli käesoleva tsiviilasja hinnaks 767,94 eurot ning hageja menetluskulud ületavad tsiviilasja hinda. Kohus leiab, et arvestades vaidluse sisu ja keerukust ei ole põhjendatud mõista kostjalt menetluskulusid välja tsiviilasja hinda ületavas summas. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulud välja summas 767,94 eurot.
34.Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 767,94 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.