Verum Invest OÜ hagi Coop Pank AS-i vastu lepingu kehtivuse tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. jaanuari 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Verum Invest OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Verum Invest OÜ (registrikood 10957176), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas esindajad ringkonnakohtus Kostja Coop Pank AS (registrikood 10237832), lepinguline esindaja Margit Saar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 24. jaanuari 2020 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Verum Invest OÜ kanda. Coop Pank AS-il puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Verum Invest OÜ (hageja) esitas 12.07.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse Coop Pank AS-i (kostja) vastu lepingu kehtivuse tuvastamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.11.2018 arvelduslepingu konto pidamiseks. 16.05.2019 teatega ütles kostja lepingu erakorraliselt üles, märkides, et leping lõpeb alates 17.07.2019. Kostja viitas arvelduslepingu tüüptingimuste punktile 10.3.3, mis sätestab, et kostjal on õigus leping igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kaks kuud ette. Erakorralise ülesütlemise materiaalseks eelduseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg 1 kohaselt lepingu rikkumine. Kostja ei ole viidanud ülesütlemise avalduses ühelegi hageja poolsele rikkumisele. Seega on ülesütlemine tühine.
3.Kui kohus leiab, et tegemist on korralise ülesütlemise avaldusega, siis tuleb VÕS § 720 lg 2 tunnistada põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks osas, millises see annab makseteenuse pakkujale võimaluse tähtajatu makseteenuse lepingu korraliselt üles öelda. Nimetatud säte on vastuolus PS §-ga 31 ja § 32 lg-ga 2. Makseteenuse võimaluse kaotus tähendab äriühingu jaoks sisuliselt majandustegevuse lõppemist. Lisaks on arvelduslepingu tüüptingimuste punkt 10.3.3 tühine.
4.Hageja palus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks VÕS § 720 lg 2 osas, milles see annab makseteenuse pakkujale võimaluse tähtajatu makseteenuse lepingu korraliselt üles öelda, alternatiivselt tuvastada kostja arvelduslepingu tüüptingimuste punkti 10.3.3 tühisus. Samuti palus hageja tuvastada, et poolte vahel 01.11.2018 sõlmitud arveldusleping ei ole kehtivalt üles öeldud ning et kostja on kohustatud lepingut täitma. Kostja vastus
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on ülesütlemise avaldust tehes järginud etteteatamistähtaega ning ülesütlemise avalduse tegemise viisi ning on VÕS § 720 lg 2 alusel lepingu kahe kuulist etteteatamistähtaega järgides üles öelnud.
6.Asjaolu, et arvelduslepingu ülesütlemise teatise tekstis on kasutatud ekslikult väljendit “ütleb erakorraliselt üles”, ei muuda arvelduslepingu ülesütlemist automaatselt erakorraliseks, kuna oma sisult on tegemist korralise ülesütlemisega. Avalduses viidati arvelduslepingu tüüptingimuste punktile 10.3.3 ehk arvelduslepingu korralise ülesütlemise tingimusele. Hagejale saab Eestis arvelduskontode haldamise ja maksete teenuseid pakkuda veel mitu krediidiasutust või selle filiaali.
Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohtu 24.01.2020 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras, et menetluskulude puudumise tõttu menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata.
8.VÕS § 720 lg 2 kohaselt võib makseteenuse pakkuja makseteenuse lepingu üles öelda juhul, kui leping on tähtajatu ja pooled on lepingu ülesütlemise õiguses kokku leppinud. Ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks kuud. Panga arvelduslepingu tüüptingimuste 10.3.3 sätestab, et pangal on õigus leping igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kaks kuud ette.
9.Maakohus asus seisukohale, et kuna erakorralise ülesütlemise eelduseid ei ole välja toodud, siis saab järeldada, et erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid kohustuse rikkumisi ei esinenud VÕS § 196 järgi. Kuigi arvelduslepingu ülesütlemise teatise tekstis on kasutatud väljendit „ütleb erakorraliselt üles“, ei tähenda see kohtu arvates seda, et arvelduslepingu ülesütlemist saaks automaatselt pidada erakorraliseks. Võttes arvesse, et võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks ning kuna pooled ei ole lepingu erakorralise ülesütlemise materiaalseid eeldusi välja toonud, leidis kohus, et kostja poolt 16.05.2019 hagejale esitatud teadet arvelduslepingu ülesütlemise kohta, tuleb pidada arvelduslepingu korralise ülesütlemise teateks ehk leping öeldi üles korraliselt.
10.Üldtingimuste p 10.3.3 näol on tegemist tüüptingimusega. VÕS § 195 lg 3 sätestab, et püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Arvelduslepingu tüüptingimustest nähtub, et p 10.3.3 kohaselt on pangal õigus leping igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 2 kuud ette. Seega on lepingus sätestatud tähtaeg lepingu korraliseks ülesütlemiseks VÕS § 195 lg 3 järgi.
11.Hagejal ei kao peale kostja poolt makseteenuse lepingu lõpetamist võimalus makseteenuseid kasutada. Kostja tõi esile, et Eesti turul tegutseb mitmeid krediidiasutusi. Ehkki kõik neist ei paku arvelduskontode haldamise ja muid makseteenuseid, pakub seda võimalust siiski piisavalt palju krediidiasutusi. Seda, et nende krediidiasutuste kasutamine oleks võimatu, ei ole usutav. Krediidiasutuste seadus (KAS) § 89 lg 9 annab krediidiasutustele õiguse otsustada, keda teenindada ning keda mitte, seega on üldtingimuste p 10.3.3 kooskõlas ka eelnimetatud sätte mõttega ning krediidiasutuste tegutsemise vabadusega. Kohtu hinnangul muudaks oluliselt lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu olukord, kui vastaspoolel puuduks õigus lepingu korraliseks ülesütlemiseks. Antud juhul annab aga üldtingimuste p 10.3.1 kliendile õiguse igal ajal leping üles öelda, esitades selleks pangale vastavasisuline avalduse. Seega ei esine kohtu hinnangul alust tunnistada üldtingimuste p 10.3.3 kui tüüptingimust tühiseks.
12.Üldtingimuste p 10.3.3 tugineb VÕS § 720 lg-le 2. Nimetatud sätte näol ei esine sellist põhiseaduslikku riivet hageja kui ettevõtja tegevusele, et oleks alust algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust.
13.Ülaltoodule tuginedes oli kostjal õigus vaidlusalune arveldusleping korraliselt üles öelda ja lepingu ülesütlemine on kehtiv.
Apellatsioonkaebus
14.Maakohtu otsusele esitas 28.02.2020 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tuvastada, et 01.11.2018 sõlmitud arveldusleping ei ole kehtivalt üles öeldud ning et kostja on kohustatud lepingut täitma.
15.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja sellega, et kostja on lepingu korraliselt üles öelnud. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostja teate kohaselt on leping üles öeldud erakorraliselt. Ülesütlemist ei muuda korraliseks asjaolu, et lepingu ülesütlemise ja selle lõppemise vahele jääb ülesütlemist sooviva poole poolt määratud tähtaeg.
16.Maakohtu järeldus selle kohta, et tüüptingimuste p 10.3.3 ei ole tühine tüüptingimus, on ebaõige. Hageja osutab, et juhul, kui tal olnuks võimalus enne makseteenuse lepingu sõlmimist kostjaga välistada lepingu korralise ülesütlemise võimalus, oleks hageja seda ka teinud. Kohtu arvamus selle kohta, et hageja oleks võinud sõlmida uue lepingu mõne teise krediidiasutusega, ei ole põhjendatud, kuna reaalsuses ei ole see võimalik.
17.Võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt annab KAS § 89 lg 9 krediidiasutustele õiguse otsustada, keda teenindamisele võtta või mitte võtta. Eelnõu seletuskirja kohaselt on sisuliselt tegu lepinguvabaduse põhimõtte rakendamisega, mis on vaba ettevõtluse aluseks. Kui krediidiasutus on aga otsustanud lepingu sõlmida, ei ole KAS § 89 lg-le 9 toetudes võimalik lepingut lõpetada, kuna lepingu sõlmimise järgselt rakenduvad konkreetse lepingu liigi kohta sätestatud normid, sh sõlmitud lepingu lõpetamist käsitlevad normid. Konkreetset juhtu käsitleb VÕS § 720 lg 2. VÕS § 720 lg-st 2 tuleneb kaks tingimust, mille puhul on korraline ülesütlemine makseteenuse osutaja poolt lubatud – leping peab olema tähtajatu ning pooled peavad olema lepingu ülesütlemise õiguses kokku leppinud. Kuna tüüptingimuste punkt 10.3.3 on tühine tüüptingimus, siis ei ole VÕS § 720 lg 2 teine eeldus täidetud – puudub pooltevaheline kokkulepe.
18.Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et VÕS § 720 lg-st 2 tulenevaks makseteenuse lepingu korralise ülesütlemise eelduseks olevaks nõusolekuks saab lugeda lepingu sõlmimisel tüüptingimustega nõustumist, palub hageja jätta kohaldamata VÕS § 720 lg 2 kui põhiseadusvastase normi. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
21.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas kostja 16.05.2019 hagejale avalduse arvelduslepingu ülesütlemiseks. Avalduse kohaselt on lepingu tüüptingimuste punkti 10.3.3 järgi pangal õigus leping igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 2 kuud ette. Avalduses märgiti, et arvestades ülaltoodut ütleb pank lepingu erakorraliselt üles ja loeb selle lõppenuks alates 17.07.2019. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et
hoolimata viitest lepingu erakorralisele ülesütlemisele, on tegemist lepingu korralise ülesütlemisega. Kolleegiumi arvates on viite puhul erakorralisele ülesütlemisele tegemist sõnastusliku eksimusega. Ülesütlemise avalduses on tuginetud arvelduslepingu tüüptingimuste punktile 10.3.3, mis käsitleb lepingu korralist ülesütlemist, mitte erakorralist ülesütlemist. Arvelduslepingu tüüptingimuste punkt 10.3.3 annab pangale õiguse leping ühepoolselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 2 kuud ette. Selliselt on pank ka toiminud. Ka vastuses hageja 30.05.2019 kirjale on pank 14.06.2019 selgitanud, et viide erakorralisele ülesütlemisele on eksitus, ning et 16.05.2019 avalduse puhul on tegemist korralise ülesütlemisega. See kinnitab, et panga tahe oli suunatud lepingu korralisele ülesütlemisele. Kolleegium märgib, et lepingu erakorralist ülesütlemist reguleerib tüüptingimuste punkt 10.3.4, mille kohaselt on pangal õigus leping erakorraliselt, st ilma etteteatamistähtajata üles öelda, kui klient rikub oluliselt lepingust või panga üldtingimustest tulenevat kohustust. Kostja ei ole sellele lepingupunktile tuginenud ega ka viidanud ühelegi lepingu rikkumisele. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et 16.05.2019 avalduse puhul on tegemist lepingu korralise ülesütlemise avaldusega.
22.Krediidiasutuste seaduse § 89 lg 9 sätestab, et krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 720 lg 2 kohaselt võib makseteenuse pakkuja makseteenuse lepingu üles öelda juhul, kui leping on tähtajatu ja pooled on lepingu ülesütlemise õiguses kokku leppinud. Ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks kuud. Vaidlus puudub, et poolte vahel sõlmitud leping oli tähtajatu. Samuti on pooled tüüptingimuste punktis 10.3.3 leppinud kokku panga õiguses leping kahe kuulise etteteatamise tähtajaga ühepoolselt üles öelda. Seega oli pangal VÕS § 720 lg 2 alusel õigus leping üles öelda.
23.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tüüptingimuste punkt 10.3.3 on tühine. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Riigikohtu 26.01.2017 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-177-16 (p 25) järeldub, et küsimus, kas tüüptingimust saab lugeda ebamõistlikult kahjustavaks ja seega tühiseks, sõltub eelkõige sellest, mil määral kaldub tüüptingimus kõrvale seaduses sätestatust. Ringkonnakohtu hinnangul ei kaldu tüüptingimuste punkt 10.3.3 kõrvale seaduses sätestatust, kuna VÕS § 720 lg 2 võimaldab makseteenuse lepingu korraliselt üles öelda.
24.Samuti on tõendamata hageja väide, et kostja poolt lepingu ülesütlemise tagajärjel kaob hagejal üldse arvelduskonto teenuse kasutamise võimalus. Hageja on esitanud AS-i LHV Pank 19.10.2018 avalduse hagejaga sõlmitud makseteenuse lepingu ülesütlemise kohta. Samas ei ole kostja ja AS-i LHV Pank puhul tegemist ainsate krediidiasutustega, mis pakuvad arvelduskonto teenust. Hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole mõistlikku võimalust saada arvelduskonto teenust teistelt seda pakkuvatelt krediidiasutustelt. Lisaks viitab ringkonnakohus, et makseteenuse pakkujal on VÕS § 7101 sätestatud eeldustel kohustus sõlmida kliendiga makseteenuse leping.
25.Eeltoodule tuginedes ei saa tüüptingimuste punkti 10.3.3 pidada tühiseks tüüptingimuseks. Samuti ei ole tsiviilasjas esitatud argumente, mis võimaldaks VÕS § 720 lõiget 2 pidada põhiseadusega vastuolus olevaks. Ülaltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostjal oli õigus leping korraliselt üles öelda. Maakohus jättis hagi põhjendatult rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Seega puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.