Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2020.a, kohtu tsiviilkantselei kaudu Lubja 4, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-19-10526
Tsiviilasi
Verum Invest OÜ hagi Coop Pank aktsiaseltsi vastu lepingu kehtivuse tuvastamise nõudes 7000 eurot Hageja: Verum Invest OÜ (registrikood 10957176, asukoht Pronksi tn 6/Raua tn 1, 10117 Tallinn);
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rait Sarjas (e-post [email protected]); Kostja: Coop Pank aktsiaselts (registrikood 10237832, asukoht Narva mnt 4, 10117 Tallinn);
Menetluse liik
Kostja esindaja: Margit Saar (Coop Pank aktsiaselts, epost [email protected]). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahudlamata Verum Invest OÜ hagi Coop Pank aktsiaseltsi vastu, milles Verum Invest OÜ palus tuvastada, et 01.11.2018 sõlmitud arveldusleping konto nr xxxx pidamiseks pole kehtivalt üles öeldud ning milles ta palus Coop Pank aktsiaseltsi kohustada lepingut täitma.
2.Jätta rahuldamata Verum Invest OÜ hagi Coop Pank aktsiaseltsi vastu Coop Pank AS arvelduslepingu üldtingimuste p 10.3.3 tühisuse tuvatamiseks.
3.Jätta rahuldamata Verum Invest OÜ taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks võlaõigusseaduse § 720 lg 2, milles see annab makseteenuse pakkujale võimaluse tähtajatu makseteenuse lepingu korraliselt üles öelda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta Verum Invest OÜ ja Coop Pank aktsiaseltsi menetluskulud hageja kanda.
5.Jätta menetluskulude rahaline suurus nende puudumise tõttu välja mõistmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest.
Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused, seisukohad kostja vastustele
1.Verum Invest OÜ ja Coop Pank AS vahel sõlmiti 01.11.2018 arveldusleping konto nr xxxx pidamiseks. 16.05.2019 teatega ütles Kostja Lepingu erakorraliselt üles, märkides teates, et Leping lõppeb alates 17.07.2019. Lepingu ülesütlemise teates viitas Pank alates 02.10.2017 kehtivatele arvelduslepingu tüüptingimuste punktile 10.03.3, milline sätestab, et pangal on õigus leping igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 2 (kaks) kuud ette. Hageja edastas pangale 30.05.2019 vastuse ülesütlemisavaldusele, milles selgitas, et peab ülesütlemisavaldust tühiseks. 14.06.2019 kirjaga teavitas kostja, et ei nõustu hageja väitega ülesütlemise tühisuse osas ning jääb selle juurde, et pooltevaheline leping on lõppenud alates 17.07.2019.
2.Hageja on seisukohal, et VÕS § 720 lg 2, milline võimaldab krediidiasutusel makseteenuse osutajana öelda makseteenuse lepingu korraliselt üles, on vastuolus põhiseadusega. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 32 lg 2 sätestab, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Hageja hinnangul tähendab makseteenuse kui riigi poolt elutähtsaks teenuseks tunnistatud teenuse võimaluse kaotus äriühingu jaoks sisuliselt majandustegevuse lõppemist. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 89 lg 9 sätestab, et krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja nõustub, et krediidiasutusel peab olema võimalus lõpetada leping kliendiga juhul, kui klient rikub poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Krediidiasutusele piiramatu võimaluse andmine makseteenuse lepingu lõpetamiseks, mida korraline ülesütlemine iseenesest on, riivab aga ebaproportsionaalselt makseteenuse pakkuja kliendi PS § 31 esimeses lauses sätestatud ettevõtlusvabadust ning on seega vastuolus ettevõtlusvabadusega.
3.Hageja palub (12.07.19, 06.01.20): 1) tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks võlaõigusseaduse § 720 lg 2 osas, millises see annab makseteenuse pakkujale võimaluse tähtajatu makseteenuse lepingu korraliselt üles öelda; alternatiivselt tuvastada, et arvelduslepingu tüüptingimuste p 10.3.3 on tühine, 2) tuvastada, et Coop Pank AS-i ja Verum Invest OÜ vahel 01.11.2018 sõlmitud arveldusleping konto nr xxxx pidamiseks ei ole kehtivalt üles öeldud ning et Coop Pank AS on kohustatud lepingut täitma;
3) jätta menetluskulud Coop Pank AS-i kanda ja märkida menetluskulusid kindlaksmääravas lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited ja põhjendused
4.Kostja ei tunnista hagi ning palub jätta hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata. Kostja on arvelduslepingu ülesütlemise teates viidanud arvelduslepingu tüüptingimuste punktile 10.3.3 ehk arvelduslepingu korralise ülesütlemise tingimusele, mille kohaselt on Pangal õigus leping igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 2 (kaks) kuud ette. Viidates arvelduslepingu korralise ülesütlemise tingimusele arvelduslepingu tüüptingimuste punktis 10.3.3, teataski Kostja Hagejale arvelduslepingu ülesütlemisest kaks kuud ette ja luges seejärel arvelduslepingu pärast ülesütlemise tähtaja möödumist lõppenuks.
5.Kostja on ülesütlemisavaldust tehes järginud etteteatamistähtaega ning ülesütlemisavalduse tegemise viisi. Kostja tugineb arvelduslepingu ülesütlemisel võlaõigusseaduse § 720 lg-le 2, mille kohaselt võib makseteenuse pakkuja tähtajatult sõlmitud makseteenuse lepingu üles öelda, kui lepingu ülesütlemise õiguses on kokku lepitud ning etteteatamise tähtaeg ei ole lühem kui 2 kuud. VÕS viidatud säte tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 25.11.2015 direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, artiklist 55, millega sätestatakse, et juhul, kui raamlepingus on nii kokku lepitud, võib makseteenuse pakkuja lõpetada tähtajatult sõlmitud raamlepingu, teatades sellest vähemalt 2 kuud ette artikli 51 lõikes 1 ettenähtud viisil. Asjaolu, et arvelduslepingu ülesütlemise teatise tekstis on kasutatud ekslikult väljendit “ütleb erakorraliselt üles”, ei muuda arvelduslepingu ülesütlemist automaatselt erakorraliseks, kuna oma sisult on tegemist korralise ülesütlemisega, mille nõuetest tulenevalt teatati Hagejale arvelduslepingu ülesütlemisest kaks kuud ette, viidates seejuures arvelduslepingu tüüptingimuste punktile 10.3.3 ehk arvelduslepingu korralise ülesütlemise tingimusele. Seetõttu peab Kostja põhjendamatuks Hageja seisukohta, et tegemist on arvelduslepingu erakorralise ülesütlemisega, mille materiaalsed eeldused on täitmata ja seetõttu on arvelduslepingu ülesütlemine tühine. Kostja soov oli just nimelt öelda arveldusleping korraliselt üles ja ühe eksliku termini kasutamine teatise teksti sees ei muuda arvelduslepingu ülesütlemise juriidilist alust, millele on teatise tekstis viidatud ning millele vastavalt on Kostja toiminud.
6.Krediidiasutuste seaduse § 89 lg 9 kohaselt on krediidiasutus vaba otsustama, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses ei ole sätestatud krediidiasutuse kohustust sõlmida juriidilise isikuga makseteenuse lepingut arvelduskonto pidamiseks. Juhul, kui makseteenuse leping on juba sõlmitud, annab seadus krediidiasutusele võimaluse makseteenuse leping lõpetada kas korralise (VÕS § 720) või erakorralise (VÕS § 196) ülesütlemise läbi.
7.Kostja ei nõustu Hageja seisukohaga, et VÕS § 720 lg 2, milline võimaldab krediidiasutusel makseteenuse osutajana öelda makseteenuse lepingu korraliselt üles, on vastuolus põhiseadusega. Ühtlasi on vale on hageja väide, et makseteenuse lepingu
lõpetamine ühe krediidiasutuse poolt tähendab äriühingu jaoks sisuliselt majandustegevuse lõppemist, mis riivab ebaproportsionaalselt kliendi ettevõtlusvabadust ning on seega vastuolus ettevõtlusvabadusega. Kostja nõustub, et kõik krediidiasutused ei paku Eesti turul arvelduskontode haldamise ja muid makseteenuseid, kuid seda teeb kostjale teadaolevalt siiski rohkem kui viis krediidiasutust või krediidiasutuse filiaali (sh kolm elutähtsa teenuse osutajat, kelle hulka kostja ei kuulu). Kohtu põhjendused Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: - Coop Pank AS-i ja Verum Invest OÜ vahel 01.11.2018 sõlmitud arveldusleping konto nr xxxx, - 16.05.2019 teatega ütles Kostja Lepingu erakorraliselt üles, märkides teates, et Leping lõppeb alates 17.07.2019. Lepingu ülesütlemise teates viitas Pank alates 02.10.2017 kehtivatele arvelduslepingu tüüptingimuste punktile 10.03.3, milline sätestab, et pangal on õigus leping igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 2 (kaks) kuud ette, - Hageja edastas pangale 30.05.2019 vastuse ülesütlemisavaldusele, milles selgitas, et peab ülesütlemisavaldus tühiseks, - 14.06.2019 kirjaga teavitas kostja, et ei nõustu hageja väitega ülesütlemise tühisuse osas ning jäi selle juurde, et pooltevaheline leping on lõppenud alates 17.07.2019.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 720 lg 2 kohaselt makseteenuse pakkuja võib makseteenuse lepingu üles öelda juhul, kui leping on tähtajatu ja pooled on lepingu ülesütlemise õiguses kokku leppinud. Ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks kuud. Ülesütlemisavaldus tuleb teha käesoleva seaduse § 711 lõikes 2 sätestatud viisil. VÕS 711 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave tuleb esitada makseteenuse pakkuja kliendile paberkandjal või muul püsival andmekandjal. Teave tuleb esitada selgelt ja arusaadavalt ning eesti keeles või muus poolte vahel kokkulepitud keeles. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 lg 2 sätestab, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 89 lg 9 sätestab, et krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas: - Coop Pank AS-i ja Verum Invest OÜ vahel 01.11.2018 sõlmitud arveldusleping konto nr xxxx pidamiseks on kehtivalt üles öeldud, - Tüüptingimuste punkt 10.3.3, mis sätestab, et pangal on õigus leping igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 2 (kaks) kuud ette, on tühine ning kas VÕS § 720 lg 2, milles see annab makseteenuse pakkujale võimaluse tähtajatu makseteenuse lepingu korraliselt üles öelda, on vastuolus põhiseadusega.
10.Hageja ei vaidlustanud mitte seda, et rikututud oleks korralise ülesütlemise eelduseid), vaid leidis, et kuna esitatud ülesütlemisavalduses oli märgitud, et lepingu ülesütlemine oli erakorraline, siis ei ole täidetud erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused ja
seega on hageja hinnangul ülesütlemine tühine. Kostja on esile toonud, et ehkki Coop Pank AS-i poolt 16.05.2019.a. esitatud teade nr 15-1/693 arvelduslepingu ülesütlemise kohta on märgitud, et pank ütleb lepingu üles erakorraliselt, on nimetatud teates viidatud panga lepingu tüüptingimuste punktile 10.3.3, mis reguleerib pooltevahelise lepingu korralist ülesütlemist ning sellest ette teatamist kaks kuud ning sõna „erakorraliselt“ on teatises üksnes ekslikult märgitud, kuna puudus alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kohtule esitatud arvelduslepingu tüüptingimustest nähtub, et p 10.3.3 kohaselt on pangal (kostjal) õigus leping igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 2 (kaks) kuud ette. Erakorraline lepingu ülesütlemine eeldab teatavaid materiaalseid eeldusi (lepingu rikkumist). Nimetatud eeldusi aga ei ole välja toonud ei hageja ega kostja, seega saab järeldada, et erakorralise ülesütlemise eelduseks olevaid kohustuse rikkumise eeldusi ei ole esinenud (VÕS § 196). Arvestades asjaolu, et arvelduslepingu ülesütlemise teatise tekstis on kasutatud väljendit „ütleb erakorraliselt üles“, ei tähenda kohtu arvates seda, et arvelduslepingu ülesütlemist saaks automaatselt pidada erakorraliseks. Võttes arvesse, et võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks VÕS § 7 lg 1 järgi ning kuna pooled ei ole lepingu erakorralise ülesütlemise materiaalseid eeldusi välja toonud ja neid ei ole ka esinenud, leiab kohus, et Coop Pank AS-i poolt 16.05.2019.a. hagejale esitatud teadet nr 15-1/693 arvelduslepingu ülesütlemise kohta, tuleb pidada arvelduslepingu korralise ülesütlemise teateks ehk et see leping öeldi hagejale üles korraliselt. Nimelt võib tähtajatu lepingu pool teisele poolele korraliselt üles öelda VÕS § 195 lg 1, 3 järgi.
11.Kuna hageja on tõstatanud küsimuse, et üldtingimuste p 10.3.3 võib olla ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, siis kontrollib kohus selle puntki kehtivust ning seda, kas VÕS § 720 lg 2, milline võimaldab krediidiasutusel makseteenuse osutajana öelda makseteenuse lepingu korraliselt üles teatades vähemalt kaks kuud ette, on vastuolus põhiseadusega.
12.Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 89 lg 6 kohaselt, üldtingimused käesoleva seaduse mõistes on kõigi krediidiasutuse klientide suhtes rakendatavaid standardseid tingimusi sisaldav dokument, mis sätestab krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete põhialused, krediidiasutuse ja kliendi vahelise suhtlemise korra ja üldised tingimused kliendi ja krediidiasutuse vaheliste tehingute teostamisel. Üldtingimustes tuleb muu hulgas ette näha krediidiasutuse ja tema kliendi vahel vaidluste lahendamise kord ja tähtajad ning nimetada selle pädeva järelevalveasutuse kontaktandmed, kellele klient võib esitada kaebuse krediidiasutuse tegevuse peale. VÕS § 35 lg 1 kohaselt, tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 2 kohaselt, eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Lähtudes eeltoodust ja poolte esitatust ei ole vaidlust selles, et üldtingimuste p 10.3.3 näol on tegemist tüüptingimusega.
13.VÕS § 42 lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.
Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
14.VÕS § 720 võeti Eesti õigusesse üle Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse, võlaõigusseaduse, krediidiasutuste seaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seadusega, mille peamiseks eesmärgiks oli harmoneerida uus maksete valdkonna direktiiv – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2015/2366, makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, mis on osaks nn makseteenuste muutmise paketist ühes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/751, kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta, mis jõustus 9. juunil 2015. aastal.
15.Eelnõu seletuskirjas on mh märgitud, et muudatused on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste seadustega. Makseteenuste direktiivi regulatsioon parandab inimeste omandi kasutamise põhiõigust seeläbi, et eelnõuga tagatakse tarbijale parem juurdepääs maksekontole (muuhulgas läbi kontoteabe ja makse algatamise teenuse) ja sellel olevale rahale. Paraneb makseteenuste kättesaadavus ja tarbija võimalus kasutada tänapäevaseid elektroonseid maksevõimalusi. Seletuskirja kohaselt paraneb samuti sätestatava regulatsiooni tulemusena erinevate makseteenuste ja makseteenuste hindade ning muu makseteenuste kohta esitatava teabe võrreldavus ja makseteenuste valik.
16.VÕS § 195 lg 3 sätestab, et püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Arvelduslepingu tüüptingimustest nähtub, et p 10.3.3 kohaselt on pangal õigus leping igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 2 (kaks) kuud ette. Seega on lepingus sätestatud tähtaeg lepingu korraliseks ülesütlemiseks § 195 lg 3 järgi.
17.Asjaolu, et seadusandja on liigitanud makseteenused elutähtsate teenuste hulka ning asjaolu, et hageja on kasutanud makseteenuseid vastavalt pooltevahelisele lepingule ja seda märkimisväärsetes summades, mida kinnitavad hageja esitatud hagi lisa 5 hageja pangakonto väljavõtted, ei tähenda, et hagejal kaoks peale kostja poolt makseteenuste lepingu lõpetamist võimalus üldse makseteenuseid kasutada. Kostja tõi esile, et Eesti turul tegutseb mitmeid nii Eesti krediidiasutusi ning välisriikide krediidiasutusi ning ehkki kõik neist ei paku Eesti turul arvelduskontode haldamise ja muid makseteenuseid, pakub seda võimalust siiski piisavalt palju, et tagada ühe krediidiasutuse juures lepingu lõppemisel ka elutähtsa makseteenuse edasine kasutamine. Seda, et nende krediidiasutuste kasutamine oleks võimatu, ei ole usutav. Kohus ei kahtle hageja põhiseaduslikus õiguses ettevõtlusega tegeleda, kuid eeltoodule tuginedes ei saa kohtu hinnangul pidada ei VÕS § 720 lg 2 ega tüüptingimuste p 10.3.3 sätestatud kahekuulist etteteatamistähtaega ebamõislikult lühikeseks, selleks, et ettevõtja, antud juhul hageja, jaoks tekiks ettevõtlust halvavad tagajärjed. KAS § 89 lg 9 annab krediidiasutustele õiguse otsustada, keda teenindada ning keda mitte, seega on üldtingimuste p 10.3.3 kooskõlas ka eelnimetatud sätte mõttega ning krediidiasutuste tegutsemise vabadusega. Kohtu hinnangul muudaks oluliselt lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu
olukord, kui vastaspoolel puuduks õigus lepingu korraliseks ülesütlemiseks. Antud juhul annab aga kohtule esitatud üldtingimuste p 10.3.1 näiteks kliendile (kelleks tuleb pidada hagejat) õiguse igal ajal leping üles öelda, esitades selleks pangale vastavasisuline avaldus. Seega ei esine kohtu hinnangul alust tunnistada üldtingimuste p 10.3.3 kui tüüptingimust tühiseks. Selles osas jääb hagi rahuldamata.
18.Kuna üldtingimuste p 10.3.3 tugineb VÕS § 720 lg 2, siis eeltooduga tõttu leiab kohus, et ei nimetatud sätte näol ei esine sellist põhiseaduslikku riivet hageja kui ettevõtja tegevusele, et esineks alus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ja selles osas jääb hageja taotlus rahuldamata.
19.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjal oli õigus vaidlusalune arveldusleping tüüptingimuste p 10.3.3 alusel hagejale üles korraliselt öelda ning lepingu ülesütlemine on kehtiv ning kooskõlas VÕS § 720 lg 2 ja VÕS § 195 lg 1, 3 ning seega on kostja poolt vaidlusalune leping hagejale üles öeldud. Nii ei saa hageja nõuda ka VÕS § 8 lg 1,2 ja § 76 lg 1, 2, 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel, et kostja ülesöeldud lepingut täidaks ja kohustada teda lepingut täitma. Seega nõue, milles hageja palus tuvastada, et leping pole kehtivalt üles öeldud ja kostja on kohustatud lepingut täitma, jääb rahuldamata.
20.Lähtudes eeltoodust ja tulenevalt VÕS § 195 lg 1, 3, 720 lg 2, tüüptingimuste p 10.3.3, KAS § 89 lg 9, PS § 32, VÕS § 8 lg 1,2 ja § 76 lg 1, 2, 101 lg 1 p1, § 108 lg 1 tuleb - jätta rahuldamata Verum Invest OÜ hagi Coop Pank aktsiaseltsi vastu, milles Verum Invest OÜ palus tuvastada, et 01.11.2018 sõlmitud arveldusleping konto nr xxxx pidamises pole kehtivalt üles öeldud ning milles ta palus Coop Pank aktsiaseltsi kohustada lepingut täitma, - jätta rahuldamata Verum Invest OÜ hagi Coop Pank aktsiaseltsi vastu Coop Pank AS arvelduslepingu üldtingimuste p 10.3.3 tühisuse tuvastamiseks, - jätta rahuldamata Verum Invest OÜ taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks võlaõigusseaduse § 720 lg 2, milles see annab makseteenuse pakkujale võimaluse tähtajatu makseteenuse lepingu korraliselt üles öelda.
21.Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
22.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 132 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 7000 eurot. Menetluskulude jaotamine
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas jättis kohus hagi rahuldamata ja seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
25.Kuivõrd kostja ei ole kohtule esitanud enda käesoleva tsiviilasja menetluskulusid, määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtutoimiku materjalide pinnalt TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et kostjat on käesolevas tsiviilasjas esindanud kostja töötaja. Samuti nähtub, et kostjal ei ole tekkinud ka muid menetluskulusid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesolevas tsiviilasjas kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata kostjal menetluskulude puudumise tõttu.
26.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.