Putnu fabrika Ķekava AS hagi M. G. vastu 24 326,40 euro saamiseks 24 326,40 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Putnu fabrika Ķekava AS (Läti äriregistrikood 50003007411, Ķekava, Ķekava Parish, LV-2123, Läti), esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson (e-post: [email protected]) Kostja: M. G. (xxxx), esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava (e-post: [email protected])
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista M. G.ilt Putnu fabrika Ķekava AS kasuks põhivõlg 24 326,40 eurot.
3.Jätta Putnu fabrika Ķekava AS-i menetluskulud M. G.i kanda.
4.Välja mõista M. G.ilt Putnu fabrika Ķekava AS kasuks menetluskuluna 3000,75 eurot.
5.M. G.il tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Putnu fabrika Ķekava AS-ile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hagi kohaselt on Putnu fabrika Ķekava AS (hageja) ja M. G. (kostja) vahel võlasuhe (käendusleping).
2.Hageja edastas 04.11.2019 äriühingule Baltic Incorportation OÜ pankrotihoiatuse paludes võlgnevuse summas 24 326,40 eurot tasuda 10 päeva jooksul alates hoiatuse kättesaamisest. Baltic Incorportation OÜ esindaja T. N. teavitas 06.11.2019, et on hoiatuse kätte saanud ja tegi ettepaneku maksegraafiku sõlmimiseks.
3.Kostja allkirjastas 17.12.2019 Baltic Incorportation OÜ seadusliku esindajana võlatunnistuse tunnustades hageja nõuet summas 24 326,40 eurot. Muu hulgas andis võlgniku seaduslikuks esindajaks olev kostja käenduse, millega tagas põhivõlgniku kohast täitmist võlausaldajale kogu oma vara ja tulevikus tekkiva varaga summas 25 000 eurot.
4.Põhivõlgnik ei teostanud kokkuleppe alusel ühtegi makset, mistõttu esitas hageja nõude käendaja vastu. Kostja sai nõudekirja kätte ja sisuliselt tunnistas võlgnevust.
5.Hageja on seisukohal, et põhivõlgnik on välja andnud võlatunnistuse VÕS § 30 tähenduses ja kostja on soovinud seda käendada, piirates seda 25 000 euroga. Kostja ei ole rahalist kohustust täitnud ja on seega rikkunud käenduslepingut. Kostja vastuväited
6.Kostja ei tunnista hageja nõudeid ja leiab, et hagi on põhjendamatu.
7.Kostja leiab, et 17.12.2021 leping on tervikuna õigustühine ja sellel ei ole mingeid õiguslikke tagajärgi.
8.Lepingu päisest nähtuvalt on leping sõlmitud vaid kahe isiku, hageja ja Baltic Incorporation OÜ vahel. Kostjat lepingus lepingupooleks märgitud ei ole ja ei tekita kostjale seega kohustusi. Asjaolu, et lepingu tekstis sees nimetatakse veel isikuid, ei muuda neid lepingupoolteks ega tekita neile õigusi/kohustusi.
9.Leping on õigustühine ka seetõttu, et see ei ole pädevate hageja esindajate poolt allkirjastatud/sõlmitud. Mitmepoolne leping eeldab, et selle on allkirjastanud (teinud tahteavaldused) pädevad isikud. Lepingu on allkirjastanud Stig Hendrikson, kellel ei ole hageja esindamise õigust. B-kaardi kohaselt on hageja juhatuse liikmeteks C. D., P. D., P. S. ja P. A..
10.Lisaks tuleb kostja hinnangul anda lepingule õiguslik hinnang, mitte selle pealkirja, vaid selle sisu ja olemuse järgi. Vaidlusaluse lepingu punktist 4 tulenevalt ei ole tegemist käenduslepinguga, vaid garantiilepinguga, kuna punktis ei ole kasutatud käenduslepingule omast sõnastust. Samuti puudub seal käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma (VÕS § 143 lg 2). Nimetatud punktist nähtuvalt on kostja kohustus hageja ees fikseeritud 25 000 euroga, mis viitab selgelt garantiivastutusele ja seega on tegemist garantiilepinguga. Seega isegi, kui leping on kehtiv, siis kostja vastutust puudutav lepingu punkt 4 on igal juhul tühine.
11.Kuivõrd leping on sõlmitud Läti äriühingu ja kostja vahel, siis ei saa välistada, et vaidlus tuleb lahendada Läti õiguse järgi.
Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
13.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised olulised asjaolud: * hageja edastas 04.11.2019 Baltic Incorporation OÜ-le võlausaldaja nõudekirja ja hoiatuse (t.lk 5-6); * Baltic Incorportation OÜ esindaja T. N. teavitas hagejat 06.11.2019, et on hoiatuse kätte saanud ja tegi ettepaneku maksegraafiku sõlmimiseks (t.lk 7-10); * Stig Hendriksen (19.12.2019) ja kostja (17.12.2019) allkirjastasid 02.12.2019 kuupäevaga dokumendi nimetusega kokkulepe võlgnevuse ositi tasumiseks ja käendusleping (t.lk 11-12).
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas: * vaidlus tuleb lahendada Eesti või Läti õiguse üle; * 02.12.2019 kuupäevaga dokumendi on allkirjastanud ka kostja käendajana; * Stig Hendriksen oli pädev vaidlusalust kokkulepet allkirjastama; * tegemist võib olla garantiilepinguga.
15.Õigussuhtele kohalduvast õigusest
15.1.Kostja leiab, et kuivõrd leping on sõlmitud Läti äriühingu ja kostja vahel, siis ei saa välistada, et vaidlus tuleb lahendada Läti õiguse järgi.
15.2.Hageja leiab, et kuivõrd kostja elukoht on Eestis, tuleb Rooma I määruse artikkel 4 lõike 2 kohaselt antud asjas kohaldada Eesti õigust.
15.3.Kokkuleppe punktis 5 (t.lk 11) on pooled erimeelsuste lahendamise kokku lepitud Harju Maakohtus. Kohalduva õiguse osas kokkulepe puudub. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008, 17. juuni 2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I“). Artikli 4 lõike 2 kohaselt, juhul kui leping ei ole hõlmatud lõikega 1 või kui lepingu elemendid on hõlmatud rohkem kui ühe lõike 1 punktiga a kuni h, reguleeritakse lepingut selle riigi õigusega, kus on lepingule iseloomuliku soorituse täitja harilik viibimiskoht. Kuivõrd kostja harilikuks viibimiskohaks on Eesti, siis tuleb viidatud sättest tulenevalt kohaldada Eesti õigust.
16.Kas tegemist on garantii- või käenduslepinguga
16.1.Kostja leiab, et lepingu punktist 4 tulenevalt on lepingu sisuks garantii, mitte käenduse andmine, kuna selles ei ole kasutatud käenduslepingule omast sõnastust. Samuti puudub lepingus käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma, fikseeritud summa viitab garantiivastutusele.
16.2.Hageja on seisukohal, et pooled pidid läbirääkimisi võlatunnistuse ja käenduslepingu sõlmimiseks.
16.3.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et pooled soovisid garantiilepingu sõlmimist. Nii poolte vahel peetud läbirääkimistest (t.lk 59-60 pöördel) kui ka lepingu punktist 4 nähtub, et hageja ja kostja soovisid sõlmida käenduslepingu. Lepingu punktis 4 on selgelt märgitud, et kostja käendab eraisikuna võlgniku kohustust. Samuti sisaldab punkt selget märget käenduse maksimumsumma kohta. Seega soovis kostja hagejale anda Baltic Incorporation OÜ võlgniku kohustustele käenduse.
17.Kostjal tekkinud kohustusest
17.1.Kostja leiab, et kuivõrd lepingu päises on märgitud vaid kaks isikut Baltic Incorporation OÜ ja hageja, siis ei tekita see leping kohustusi kostjale ning tähtsust ei oma asjaolu, et teksti sees nimetatakse veel isikuid.
17.2.Hageja on seisukohal, et kostja on andnud nõusoleku isikliku käenduse andmiseks.
17.3.Vastavalt VÕS § 142 lg 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kooskõlas VÕS § 145 lg 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.
17.4.Kohus leiab, et 29.11.2019 e-kirjaga (t.lk 60) on tõendatud, et kokkuleppe teksti valmistas ette Baltic Incorporation OÜ esindaja T. N.. Kostja esindaja nõustus ja viis kokkuleppesse sisse hageja muudatusettepanekud, mille kohaselt kostja isiklikult käendab Baltic Incorporation OÜ võlgnevust. Seega sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, millega võlgniku seadusliku esindajana käendaja eraisikuna käendab võlgniku kohustuse summas 24 000 eurot kohast täitmist hagejale, kogu oma vara ja tulevikus tekkiva varaga, käenduse summa on 25 000 eurot.
17.5.Kohtu hinnangul on tõendamata kostja vastuväide, et kostja ei ole tema poolt 17.12.2019 käenduslepingut sõlminud. Ainuüksi päises kostja märkimata jätmine ei tähenda, et lepingust ei tuleneks kostjale kohustusi. Samuti on asjakohatud kostja vastuväited selle kohta, et ta emakeel on vene keel ja eesti keele oskused on puudulikud. Lepingu koostas kostja esindaja T. N., kes viis sisse ka käendust puudutavad muudatused. Seega pidi kostja esindaja vajadusel kostjale kokkuleppe sisu tema emakeeles selgitama ja kostja pidi lepingu sõlmimisel saama aru, et käendab Baltic Incorporation OÜ kohustusi. Kostja eesti keelest arusaamist tõendab ka asjaolu, et kostja on hagejale vastanud e-kirjas eesti keeles (t.lk 15).
17.6.Põhivõlgniku esindajana on kostja sama kokkuleppega (võlatunnistusega) hageja nõuet tunnustatud, kuid võlga ei ole tasunud. Seega on hageja õigustatud nõudma võla tasumist käendajalt. Hageja pöördus kohtuväliselt kostja poole 19.05.2020 (t.lk 15 pöördel-16). Kostja sai nõudekirja kätte ja vastas sellele 20.05.2020 (t.lk 15), paludes teha maksegraafiku. Käenduslepingus on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks kokku lepitud 25 000 eurot. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista käenduskohustuse täitmisena põhivõlg 24 326,40 eurot.
18.Stig Hendrikseni poolt kokkuleppe allkirjastamisest
18.1.Kostja leiab, et leping on õigustühine, kuna see ei ole allkirjastatud hageja pädeva isiku poolt, seega pole hageja teinud tahteavaldust. Kokkuleppe allkirjastanud Stig Hendrikson ei ole hageja juhatuse liikmeks.
18.2.Hageja leiab, et võlatunnistuse ja käenduse andmisel ei ole tähtsust selles, kas võlausaldaja selle allkirjastab või mitte.
18.3.VÕS § 144 lg 1 kohaselt võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse. Riigikohus on 23.03.2011 lahendi nr 3-2-1-177-10 punktis 7 selgitanud, et see tähendab, et käenduslepingu sõlmimiseks piisab käendaja ühepoolsest avaldusest. Seadus ei keela, et põhileping ning käendaja tahteavaldus, millega käendaja võtab endale kohustuse käendada põhivõlgniku kohustust, on ühes ja samas lepingudokumendis.
18.4.Kohus leiab, et lepingu punkt 4 sisaldab selget kostja tahteavaldust tagada Baltic Incorporation OÜ võlgnevust. Seega on olemas selge käendaja tahteavaldus hageja ees võlgniku võla tagamiseks ning hageja tahteavalduse olemasolu ei oma käesoleva vaidluse seisukohast tähtsust.
19.Osundatust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista käenduskohustuse täitmisena põhivõlg 24 326,40 eurot.
20.Menetluskulud
20.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagi rahuldamise tõttu hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
20.2.Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 900 eurot ja kandnud kulusid õigusabile summas 2012,50 eurot ja tõlkekulusid 95 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 15 tundi, hinnaga 150 eurot tund + km.
20.3.Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
20.4.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuludeks on mh riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Vastavalt TsMS § 143 lõikele 1 on tõlgikulud asja läbivaatamise kulud. Elltoodust tulenevalt tuleb riigilõiv ja tõlkekulud (kokku 995 eurot) kui menetluskulud jätta kostja kanda.
20.5.Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Seega esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14) asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi.
20.6.Kohus leiab, et hagejale on osutatud maakohtu menetluses põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 15 tundi. Hageja menetluskulud on kohtu hinnangul olnud vajalikud ja õigusabile osutatud aeg ei ole olnud ülemäärane. Hagejal on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ja selle õiguse kasutamine ei saa olla põhjus menetluskulude välja mõistmata jätmiseks. Kostja on vaielnud hagile vastu.
20.7.Hageja lepingulise esindaja õigusabi tasu määr on mõnevõrra keskmisest kõrgem, so 150 eurot tund ilma käibemaksuta, mida antud tsiviilasja keerukust ja mahukust ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades saab mõistlikuks pidada. Riigikohus on pidanud mõistlikuks
tunnihinda 153 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (3-2-1-115-14 p 14). Hageja palub menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
20.8.Kokku tuleb kostjalt hagejale menetluskuludena välja mõista 3000,75 eurot.
20.9.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.