Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-20-132002 ndaks kuupäevaks eeldusel, et kohustus saab täidetud hiljemalt 20.06.2026. 1.3 Kostjal on õigus maksegraafikus toodud summad tagastada hagejale ennetähtaegselt. 1.4 Punktis 1.2 toodud maksete teostamisega loetakse kõik hageja ja hageja õiguseellase nõuded tulenevalt lepingust S17860351 ja S171172200 kostja vastu täielikult ja ammendatult täidetuks ja hageja ei oma kostja vastu ei juriidilisi, majanduslikke ega ka muid nõudeid ega pretensioone. 1.5 Kui kompromissi punktide 1.2.1 ja 1.2.2 kohaselt maksmisele kuuluv summa ei ole tähtajaks tasutud kompromissi punktides 1.2.1 ja 1.2.2 nimetatud hageja arvelduskontole, siis kohustub kostja tasuma hagejale iga maksmise tähtpäevast möödunud päeva eest tasumata Võlgnevuse summalt viivist arvestusega 0,1% päevas. Viivise arvestamine lõpeb vastava makse täieliku tasumise päeval. 1.6 Juhul kui kostja hilineb kompromissil punktides 1.2.1 ja 1.2.2 toodud mõne igakuise makse tasumisega rohkem kui viis kalendripäeva, siis muutub kogu tasumata Võlgnevuse summa koheselt sissenõutavaks ja hagejal on sel juhul õigus nõuda kogu tasumata Võlgnevuse kohest tasumist ning õigus esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kostja varale. Kostja eelnev informeerimine käesoleva kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik. Tasumisega viivitamisel kehtib viivise osas kompromissi punktis 1.5 kokkulepitu (viivis 0,1% päevas).

2-20-132002 Pooled esitasid kohtule 22.02.2021 kirjalikult sõlmitud kompromissi, mille palusid kinnitada ja menetluse lõpetada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et määruskaebuse võib esitada 1 päeva jooksul määruse kättesaamisest. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku menetluskulude hüvitises, mille kohus kompromissiga kinnitas. Hüvitist ületavas osas leppisid pooled kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega määrab kohus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist kompromissi sõlmimise alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna kohus kinnitab kompromissi, on hagejal õigus saada tagasi pool riigilõivu. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas kahe hagi esitamisel tasunud riigilõivu 575 eurot. Riigilõivu puhul on aga oluline arvestada tsiviilasjade liitmist, mille tulemusena oleks hageja pidanud nõuete esitamisel tasuma riigilõivu 425 eurot. Seega on hageja tasunud

2-20-132002 riigilõivu 150 eurot rohkem. Kohtu hinnangul tuleb hageja taotlusel hageja märgitud isikule tagastada pool sellest riigilõivust, mis on lõpliku hagihinna alusel õige: 425 eurost, s.o 212,50 eurot. Enamtasutud riigilõivu 150 eurot saab kohus tagastada TsMS § 150 lg 1 p-st 1 ja lg-st 4 lähtuvalt, siis kui hageja esitab kohtule vastava taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.