Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (TsMS § 191 lg 1). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD

29.10.2020 esitasid I L ja J Vu avalduse T Ja pankroti väljakuulutamiseks. 11.01.2021 kohtumäärusega nimetas kohus ajutiseks halduriks Martin Krupi. Ajutine haldur esitas 01.02.2021 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku varaks on Osaühing x(registrikood x) 100%line osalus (osamaks 10 225 eurot) ja x OÜ (registrikood x) 100%-line osalus (osamaks 2 556 eurot). Muud vara võlgnikul puudub. Rahalisi kohustusi on ajutine haldur tuvastanud vähemalt 394 322,89 euro ulatuses. Võlgnikule on kuulunud ühisomandina R J ́ga (isikukood x) kinnistu registriosa nr x, asukohaga x, 100% elamumaa, pindalaga 1270 m2 ning kinnistu registriosa nr x, asukohaga x, 100% elamumaa, pindalaga 965 m2. Tallinna notar Robert Kimmel 20.05.2019. a koostatud ja tõestatud ühisomandi lõpetamise kokkuleppe kohaselt lepiti kokku ühisomandi lõpetamine ning kinnistute andmine R J ́sa ainuomandisse. R J tasus T J ́ale ühekordse hüvitisena kokku 7 000 eurot (kinnistu registriosa nr x eest 2 000 eurot ja kinnistu registriosa nr x eest 5 000 eurot). Ajutise pankrotihalduri hinnangul esineb tagasivõitmise võimalus vastavalt PankrS §

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul teadaolevate kohustuse maht on 394 322,89 eurot. Võlgniku varaks on Osaühing x (registrikood x) 100%-line osalus (osamaks 10 225 eurot) ja x OÜ (registrikood x) 100%-line osalus (osamaks 2 556 eurot). Äriühingutel on esitamata 2019. a majandusaasta aruanded ja seisuga 27.01.2021. a äriühingutel maksuvõlg puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub piisavalt vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus määras 03.20.2021 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 17.02.2021 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 990,00 eurot (11 tundi, tunnitasuga 90,00 eurot), millele lisandub käibemaks (20%) summas 198,00 eurot, so kokku 1 188 eurot.

Kohus leiab, et arvestades töö mahtu ja keerukust on ajutise halduri tasu taotlus põhjendatud 9 töötunni osas, st summas 810 eurot, mille lisandub käibemaks 162 eurot, so kokku 972 eurot. Kohus leiab, et halduri kulutused on põhjendatud summas 28 eurot. Ajutine haldur on taotlenud tasu ja kulud välja mõista võlausaldajate poolt kohtu deposiiti makstud summa arvelt. Ajutine haldur Martin Krupp on palunud ajutise halduri tasu ja kulude väljamakse teostada Saneerimismenetluse OÜ-le, registrikood 11579994, (a/a x Swedbank AS). Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.