lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-17944/27

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 22.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-17944/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2208
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 136 lg 1PankrS § 65 lg 1TMS § 223Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseksTsMS § 425 lg 1, 2Hagi läbivaatamata jätmise kordPankrS § 103 lg 4PankrS § 133 lg 1PankrS § 140PankrS § 2Põhiseaduse § 11PS § 32

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-17944/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.07.20202-19-17944/37Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.09.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Fred Fisker

Kohtujurist

Kadi Lossi

Määruse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2021. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-17944

Hagihind

3500 eur

Tsiviilasi

J A hagi pankrotihaldur Kalle Mõtsnik ja EV Maksu-ja Tolliameti vastu sissenõude täitmise viisi hea usu põhimõttega vastuolu tuvastamiseks

Menetlustoiming

Hagi läbivaatama jätmine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: J A (ik xxx, aadress: xxx); Hageja lepingulised esindajad: juristid Danil Lipatov ja J Karzetskaja (Progressor õigusbüroo OÜ, e-post: xxx); Kostja I: pankrotihaldur Kalle Mõtsnik (J A pankrotihaldur, e-post: xxx); Kostja П: EV Maksu-ja Tolliamet (e-post: [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Jätta J A hagi läbi vaatamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Edastada kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.

Hagi asjaolud ja nõue

1.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TMS § 53 lg 2Vara arestimise ulatus
TsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 3 lg 1Õigus pöörduda kohtusse
TsMS § 368 lg 1Tuvastushagi
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
Hagi asjaolude kohaselt 16.07.2015 Maksu- ja Tolliameti vastutusotsuse alusel algatas kohtutäitur Kersti Seisler täitemenetluse võlgnikult 16 498 130,54 EUR sissenõudmiseks. 05.07.2018 esitas J A kohtule pankrotiavalduse. 03.10.2018 Harju Maakohus rahuldas pankrotiavalduse ja kuulutas välja J A pankroti 03. oktoobril 2018 kell 15.00 ja nimetas võlgniku pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku.
2.Pankrotihaldur teavitas pärast üldkoosolekut, et kavatseb müüa võlgnikule kuuluva korteri aadressil xxx (x tuba) enampakkumise teel. Mainitud korteri suhtes on 01.10.2012 sõlmitud lihtkirjalikus vormis tähtajaline eluruumi üürileping kuni 31.12.2027 S P, mille kohaselt on talle üürile antud üks tuba üldpinnaga 12 m2. Ennetähtaegselt üürilepingu lõpetamisel maksab üürileandja üürnikule trahvi 4500 eurot.
3.20.11.2018 pöördus avaldaja halduri poole palvega keelata pankrotivara koosseisu kuuluva korteri müüki, millele 11.12.2018 vastas haldur eitavat. 31.01.2019 esitas J A Harju Maakohtule pankrotimenetluse järelevalve raames avalduse korteriomandi müügi keelamiseks, mille kohus jättis 04.03.2019 tsiviilasjas nr 2-18-10252 rahuldamata, kohus ei andnud hagejale õigust kohtumääruse edasikaebamiseks.
4.02.04.2019 avaldas haldur Ametlikud Teadaanded pankrotimenetluses kinnisasja enampakkumise teate, pankrotihaldur müüs avalikul elektroonilisel enampakkumisel pankrotivara: x-toaline korteriomand xxx. Korteriomandil on 1. järjekohal kohtulik hüpoteek summas 1 775 274 eurot Eesti Vabariigi kasuks, milline kustutatakse pärast edukat enampakkumist (lisa nr 6). Alghind: 69 000 eurot. Enampakkumine lõppes 20.05.2019 kell 11.00. Enampakkumine nurjus soovijate puudumise tõttu.
5.16.04.2019 esitas hageja avalduse võlausaldaja üldkoosolekule, paludes keelata pankrotivara koosseisu kuuluva korteri müüki ja lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Tänase päeva seisuga hageja ei tea üldkoosoleku seisukohta.
6.14.06.2019 avaldas haldur Ametlikud Teadaanded pankrotimenetluses kinnisasja enampakkumise teate, pankrotihaldur müüs avalikul elektroonilisel enampakkumisel pankrotivara: x-toaline korteriomand xxx. Alghind: 59 000 eurot (lisa nr 8). Enampakkumine lõppes 30.07.2019 kell 14.00. Enampakkumine nurjus soovijate puudumise tõttu.
7.13.09.2019 avaldas haldur Ametlikud Teadaanded pankrotimenetluses kinnisasja enampakkumise teate, pankrotihaldur müüs avalikul elektroonilisel kordusenampakkumisel pankrotivara: x-toaline korteriomand xxx. Alghind: 53 100 eurot (lisa nr 9). Enampakkumine lõppes 22.10.2019 kell 11.00. Enampakkumine nurjus soovijate puudumise tõttu.
8.05.11.2019 avaldas haldur Ametlikud Teadaanded pankrotimenetluses kinnisasja enampakkumise teade, pankrotihaldur müüs avalikul elektroonilisel kordusenampakkumisel pankrotivara: x-toaline korteriomand xxx. Alghind: 49 000 eurot (lisa nr 10). Enampakkumine lõpeb 12.12.2019. a kell 14.00.
9.Hageja püüdis kaitsta oma õigusi pankrotimenetluses, kuid tulutult: kohtumääruse edasikaebamiseõigus hagejal puudub, üldkoosolek ei ole oma seisukohta vormistanud, pankrotihaldur ei soovi oma plaanist loobuda vaatamata sellele, et kinnisvara müük pankrotimenetluse raames ei ole otstarbekas ning ei soodusta pankrotimenetluse

eesmärgi saavutamist. Võlgniku huve ja õigused kaitseb TMS § 53 lg 2, mille kohaselt vara ei arestita (järelikult ei müüda), kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks. Siinkohal saab pankrotihaldur otsusega keelduda võlgniku vara müügist ning seda eelkõige ebamõistlike kulutuste tegemise vaatenurgast. Sissenõude täitmise viisi üle otsustamisel peab kohus arvestama võlgnevuse suurust ja kestust, kinnisasja väärtust, nõude rahuldamise kestust, kinnisasja viljakust jms. (Riigikohtu 22.12.2003. a otsus asjas 3-2-1-147-03). J A on seisukohal, et haldur peaks arvestama eelpoolnimetatud asjaolusid. Hageja asub seisukohale, et pankrotihalduri poolt valitud võlakohustuste täitmise viis on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna ei soodusta pankrotimenetluse eesmärgi saavutamist ning seab võlgniku veelgi raskemasse olukorda kui enne pankrotimenetlust.

10.Hageja esitab hagi eesmärgiga tuvastada, et pankrotihalduri poolt valitud sissenõude täitmise viis on vastuolus hea usu põhimõttega.

Kostja I vastus

11.Kostja I vastusest nähtub, et 20.11.2018 esitas võlgnik haldurile pöördumise, mille kohaselt ei olevat korteriomandi müük otstarbekas, on ülekoormav võlgniku jaoks ning keelatud TMS § 53 lg 2 järgi. Haldur andis võlgnikule teada, et tema hinnangul pöördumises toodud asjaolude tõttu ei ole põhjendatud J A pankrotimenetluses pankrotivara (korteriomandi xxx) müümata jätmine ja pankrotimenetluse raugemisega lõpetamine.
12.31.01.2019 esitas võlgnik kohtule avalduse, mille palus menetlusse võtta ja see rahuldada kohaldades TMS § 53 lg 2 ning keelata korteriomandi arest ja selle müük pankrotimenetluse raames. TMS § 53 lg 2 kohaselt vara ei arestita kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks. Võlgnik märgib, et Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib isiku õigusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate vabaduste ja õiguste olemust. PS § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Korteris elavad võlgnik koos alaealise tütre ning enda elukaaslasega, kellele on üüritud üks tuba x-toalisest korterist, kusjuures ennetähtaegselt üürilepingu lõpetamisel maksaks võlgnik üürnikule trahvi 4500 eurot ja üüri üürnik ei maksa, vaid tasub igakuiselt 50 % kommunaalmaksetest. Korteri võlgade katteks müük rikkuvat võlgniku tütre ja elukaaslase õigust kodu puutumatusele. Võlgniku väitel korteri müügist saadavast rahast (vara väärtus ca 60 000 eurot, puhaskasum mitte rohkem kui 30 000 eurot) jätkuvat üksnes täitekulude ja pankrotihalduri tasude katmiseks, mistõttu ei olevat korterit mõtet müüa üksnes menetluskulude tasumiseks.
13.Kostja I ei nõustu võlgniku seisukohtadega ja leiab, et pankrotihaldur ei pea ega saa keelduda pankrotivarasse kuuluva korteriomandi müümisest ning pankrotivaraks oleva vara enampakkumisel müük ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja II vastus
14.Kostja II leiab, et hageja taotlus keelata korteriomandi aadressil xxx arest ja selle müük pankrotimenetluse raames, ei kuulu rahuldamisele juba põhjusel, et see ei ole tuvastushagi olemuslik osa, samuti on nõue vastuolus seaduse ja Riigikohtu praktikaga.

Kohtu põhjendused ja järeldused

15.Kohus tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega ning kostjate vastustega, leiab, et esinevad TsMS § 423 lg 2 p 2 loetletud alused, millistel juhtudel tuleb käesolevas asjas J A esitatud hagi kostjate vastu jätta läbi vaatamata.
16.Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 kirjeldatud juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 425 lg 2 kohaselt peab kohus vajaduse korral hagi läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi. Kohus leiab, et puudub vajadus hagiavalduse läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi pidamiseks. Tulenevalt TsMS § 425 lg 1 jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.
17.TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Tulenevalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluse alusel, lähtudes nõudest. Seega peab hagi rahuldamise eelduseks olema hageja tsiviilõiguste rikkumine ning isik peab tõendama, et tema õigusi on rikutud.
18.Hageja palub kohtul tuvastada, et pankrotihalduri poolt valitud sissenõude täitmise viis on vastuolus hea usu põhimõttega.
19.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvad järgmised asjaolud: - 03.10.2018 kuulutas kohus välja võlgniku J A pankroti ja määras pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku; - 06.11.2018 toimus võlausaldajate I üldkoosolek; - 12.12.2019 enampakkumisel müüdi korteriomand xxx uuele omanikule.
20.TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tuvastushagi eesmärk on teha siduvalt kindlaks mingi õigussuhte olemasolu või puudumine. Praeguses asjas taotleb hageja, et kohus tuvastaks, et kinnisvara müük enampakkumisel on vastuolus hea usu põhimõttega. Täpsemalt heidab hageja pankrotihaldurile ette, et viimane pole valinud sobivamat viisi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et tuvastusnõue ei kuulu rahuldamisele juba sel põhjusel, et hagejal puudub eraldiseisev õiguslik huvi. Hageja põhjendab nõuet asjaoluga, et soovib säilitada kodu ning tagada enda ja lapse heaolu. Kohus on seisukohal, et võlgniku selline lähenemine seaks põhjendamatult raskesse olukorda sissenõudjate huvid. Ka sissenõudjate õigused peavad olema kaitstud ja tasakaalustavad võlgniku õigusi. Õigussuhte tuvastamisega ei pea tingimata kaasnema mingit sooritusnõuet, kuid hagejal peab õigussuhte tuvastamise vastu olema siiski õiguslik huvi. Tuvastusnõue ilma eraldiseisva õigusliku huvita sellise tuvastamise suhtes ei vääri TsMS § 368 lg 1 mõttes õiguskaitset ja seetõttu tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (vt ka Riigikohtu 27.11.2019 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-18531 punkt 19).
21.Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohaselt toimida heas usus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei ole lubatud õiguste teostamine seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise

eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Võlaõigusseadus (VÕS) § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

22.Alusetud on hageja süüdistused, et pankrotihalduri poolt valitud sissenõude täitmise viis on vastuolus hea usu põhimõttega. Vaidlus puudub, et 03.10.2018 kuulutas kohus välja võlgniku J A pankroti ja määras pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku. Samuti puudub vaidlus, et võlausaldajate I üldkoosolek toimus 06.11.2018. Koosolek andis haldurile kooskõlastuse võlgnikule kuuluva x-toalise korteriomandi xxx korter xxx enampakkumisel müügiks alghinnaga 69 000 eurot. Pankrotimenetluse läbiviimisel juhindub pankrotihaldur eelkõige pankrotiseaduses sätestatust. PankrS § 136 kohaselt toimub pankrotivara müük enampakkumisel, ainult erandkorras, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti, võib seda teha muul viisil. PankrS § 140 kohaselt kui pankrotivarasse kuuluv ese on koormatud pandiõigusega või muu asjaõigusega, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda koormatud eseme sundmüüki, müüb haldur koormatud kinnisasja nelja kuu jooksul arvates ajast, millal haldur võis alustada pankrotivara müüki. PankrS § 133 lg 1 võib haldur alustada pankrotivara müüki pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajad ei ole sellel koosolekul otsustanud teisiti. Korteriomandile xxx on Eesti Vabariigi kasuks Maksu-ja Tolliameti kaudu seatud hüpoteek summas 1 775 274 eurot ja Eesti Vabariigi poolt on esitatud vastav eesõigusnõue, milline loetakse PankrS § 103 lg 4 kohaselt kaitsmiseta tunnustatuks. Teisi eesõigusnõudeid (pandiga tagatud nõudeid) pankrotimenetluses esitatud ei ole. Seega korteriomandi müügist laekuv raha kasutatakse eesõigusnõude omaniku Eesti Vabariik nõude rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude, eelkõige halduri tasu ja kulude katmiseks. Halduri tasu alammääras 60 000 euro suuruse pankrotivara korral PankrS § 65 1 lg 1 kohaselt on 4665 eurot + 10% pankrotivara alumist piiri ületavalt osalt (2799,9 eurot) ehk kokku 7464 eurot. Seega sellisel juhul saaks võlausaldaja nõue rahuldatud ca 52 536 euro ulatuses, millest menetluskulude katteks läheb ca 500 eurot ja kui halduri tasu määratakse kooskõlas PankrS § 65 lg 1 ja 2 kanda büroo kontole, mille kaudu haldur tegutseb, siis võib lisanduda veel käibemaks 20% tasust (1492 eurot) isegi kui 4500 eurot siit üürnikule ära maksta, jääb võlausaldaja eesõigusnõude rahuldamiseks ikkagi ca 46 000 eurot, mistõttu eesõigusnõue saab suhteliselt suures summas rahuldatud ja TMS § 53 lg 2 kohaldamine siin mingil juhul kõne alla ei tule. Ebaõige on hageja seisukoht, nagu korteri müümisel lõpetatakse üürileping ennetähtaegselt. Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega so 31.12.2027.a. Seega üürnikul on pärast korteriomandi müüki õigus jätkuvalt üüritud ruumi kasutada. Kui korteri uus omanik üürilepingut enne tähtaega ei lõpeta või lõpetab selle enne tähtaega hoopis üürnik, siis nn trahvi summas 4500 eurot ei pea tasuma ning ostjad saavad seda arvestades korteri enampakkumisel kõrgemaid pakkumisi teha ja võlausaldaja nõue võib saada isegi suuremas summas rahuldatud.
23.Hageja toob nõude alusena esile täitemenetluse seadustiku (TMS) § 53 lg 2. Samas sätestab PankrS § 136 lg 1, et pankrotivara müük toimub enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui PankrS-st ei tulene teisiti ning „pankrotivara müük“ eeltoodud kontekstis tähendab ainult ja üksnes pankrotivara müügi protsessi aga mitte korraldatavate enampakkumiste kehtetuks tunnistamise korda.
24.Hagi on kohtu äratundmise järgi esitatud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS § 223 alusel. Seadusandja ei ole pankrotimenetluses enampakkumise kehtetuks

tunnistamist TMS § 223 alusel ette näinud, sest pankrotimenetluse erisused välistavad TMS § 223 kohaldamise eeldused. Seda on kinnitanud ka Riigikohus lahendis 3-2-139-12: Pankrotihaldur peab pankrotivara enampakkumisel müües järgima täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimusi, arvestades pankrotiseaduses sätestatud erisusi. PankrS § 136 lg-t 1 ei saa tõlgendada selliselt, et lisaks täitemenetluse seadustikus sätestatud enampakkumise korrale näeb viidatud säte ette ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise võimaluse TMS § 223 mõttes. Pankrotimenetluse osalistele, sh isikutele kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, ei saa anda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Sellise hagiga oleks oluliselt takistatud kiire ja efektiivse pankrotimenetluse korraldamine ning pankrotivara võõrandamine mõistliku aja jooksul.

25.PankrS § 2 alusel on üheks pankrotimenetluse eesmärgiks võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvelt võimalikult suures osas. Seega vastupidi, kinnisasja enampakkumine justnimelt soodustab pankrotimenetluse eesmärgi täitmist. Kummastavana kõlab hageja nõude õigustamine sellega, et hageja võlg EV Maksu-ja Tolliameti ees on ligikaudu 16,5 miljonit eurot. Kohus nõustub maksuhalduri märgituga, et hoopis säärase maksuvõla tekitamine on pahausklik ja loogika, et mida suurem on võlg, seda vähem tohib seda rahuldada võlgniku vara arvelt, ei ole kuidagi asjakohane ja soosiks meelevaldset praktikat, et vara müüki saab vältida, tekitades võimalikult suure võla võlausaldajate ees. Mitte kinnisvara müük enampakkumisel ei ole takistanud pankrotimenetluse kiiret ja efektiivset läbiviimist, nagu väidab hageja, vaid seda on teinud ilmselgelt põhjendamatu hagi esitamine.
26.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel kuna hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Menetluskulude jaotus
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulud hageja. Kohus jätab kostjate menetluskulud hageja kanda. Toimiku materjalide kohaselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval