Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm
Määruse tegemise aeg ja koht 10. september 2021, Tallinn Kohtuasja number
2-19-17944
Kohtuasi
X (pankrotis) hagi pankrotihaldur Kalle Mõtsniku ja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu sissenõude täitmise viisi hea usu põhimõttega vastuolu tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.02.2021 määrus (hagi läbi vaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja liik
X (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (pankrotis; isikukood XXXXXXXXX), lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Jelena Karžetskaja Kostjad: pankrotihaldur Kalle Mõtsnik ja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu; registrikood 70000349), Eesti Vabariigi lepinguline esindaja Karel Miisna
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-19-17944 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
X (pankrotis) esitas 17.11.2019 Harju Maakohtule hagi pankrotihaldur Kalle Mõtsniku ja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu nõudega tuvastada XXX, Tallinn korteriomandi enampakkumisel müügi vastuolu hea usu põhimõttega ja keelduda korteriomandi aresti ja selle müügist pankrotimenetluse raames.
2-19-17944 Maakohus lõpetas 07.02.2020 määrusega tsiviilasja menetluse, kuna asi on teises tsiviilasjas jõustunud lahendiga lahendatud. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15.07.2020 määrusega hageja määruskaebuse ja tühistas maakohtu 07.02.2020 määruse. Ringkonnakohus märkis, et asja uuel lahendamisel saab maakohus kaaluda, kas esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 alusel. Maakohus määras 05.02.2021 kirjaga menetlusosalistele lõplike seisukohtade ja taotluste esitamise tähtaja.
2-19-17944 võlakohustuste täitmise viis on vastuolus hea usu põhimõttega või mitte. Võlgniku staatus pankrotimenetluses ei taga võlgnikule efektiivseid kaitsemeetmeid. Kaitseõiguse kasutamist ei saa nimetada pankrotimenetluse takistamiseks, vaid see on põhiõiguse õiguspärane kasutamine.
Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei ole hageja poolt hagiga taotletavat eesmärki hinnates eksinud. Kohtule esitatud hagi ese oli seotud hageja korteriomandi aresti alt vabastamise ja selle pankrotimenetluses müümise keelamisega. Ühtlasi soovis hageja tuvastada korteriomandi müügi vastuolu hea usu põhimõttega. Hagi õigusliku alusena viitas hageja TMS § 53 lg-le 2. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega ja maakohus on otsustusi piisavalt põhjendanud. Maakohus on vaidlustatud määruses piisavalt põhistanud hageja tuvastushuvi puudumist, seega ka esitatud tuvastusnõude rahuldamise võimatust. Pankrotiseaduse mõttest tulenevalt tuleb vara müüa võimalikult suurt kasu andval viisil ja võlausaldajate huve arvestades. Kui pankrotihaldur rikub enampakkumist korraldades oluliselt enampakkumise korda, võib võlgnik PankrS § 67 järgi kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule või kojale. Haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud võlgnikule süüliselt kahju, peab selle PankrS § 63 lg 1 järgi hüvitama. Niisiis näeb pankrotiseadus ette piisavad kaitsemeetmed – järelevalve halduri tegevuse üle enampakkumise korraldamisel ning halduri vastutuse.
2-19-17944 Seega jättis maakohus hagi õigesti läbi vaatamata. Hagejale täiendava tähtaja andmine ei oleks võimaldanud teha teistsugust lahendit. Vajadusele kaaluda hagi läbi vaatamata jätmise põhjendatust viitas hageja eelmist kaebust lahendades ka ringkonnakohus. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja (hageja) kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.