Määruse tegemise aeg ja koht 10. september 2021, Tallinn Kohtuasja number
2-19-17944
Kohtuasi
X (pankrotis) hagi pankrotihaldur Kalle Mõtsniku ja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu sissenõude täitmise viisi hea usu põhimõttega vastuolu tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.02.2021 määrus (hagi läbi vaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja liik
X (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (pankrotis; isikukood XXXXXXXXX), lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Jelena Karžetskaja Kostjad: pankrotihaldur Kalle Mõtsnik ja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu; registrikood 70000349), Eesti Vabariigi lepinguline esindaja Karel Miisna
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22.02.2021 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-19-17944 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
X (pankrotis) esitas 17.11.2019 Harju Maakohtule hagi pankrotihaldur Kalle Mõtsniku ja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu nõudega tuvastada XXX, Tallinn korteriomandi enampakkumisel müügi vastuolu hea usu põhimõttega ja keelduda korteriomandi aresti ja selle müügist pankrotimenetluse raames.
1.1.Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 03.10.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-10252 välja hageja pankrot. Hageja pankrotihalduriks nimetati Kalle Mõtsnik, kes teavitas pärast võlausaldajate üldkoosolekut, et kavatseb müüa hagejale kuuluva korteri XXX, Tallinn enampakkumisel. Korteri suhtes on 01.10.2012 sõlmitud tähtajaline eluruumi üürileping kuni 31.12.2027, mille kohaselt on üürnikule üürile antud üks tuba üldpinnaga 12 m2. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel maksab üürileandja üürnikule trahvi 4500 eurot.
1.2.20.11.2018 pöördus hageja halduri poole palvega keelata pankrotivara koosseisu kuuluva korteri müüki, millele haldur vastas 11.12.2018 eitavalt. 31.01.2019 esitas hageja Harju Maakohtule pankrotimenetluse järelevalve raames avalduse korteriomandi müügi keelamiseks, mille kohus jättis 04.03.2019 määrusega rahuldamata. Määrus ei ole vaidlustatav.
1.3.Perioodil 02.04.2019 – 05.11.2019 avaldas haldur Ametlikud Teadaannetes mitmeid enampakkumise teateid alghinnaga vahemikus 69 000 – 49 000. Hageja püüdis kaitsta oma õigusi pankrotimenetluses, kuid tulutult. Pankrotihaldur ei soovi oma plaanist loobuda vaatamata sellele, et kinnisvara müük pankrotimenetluse raames ei ole otstarbekas ning ei soodusta pankrotimenetluse eesmärgi saavutamist. Võlgniku huve ja õigused kaitseb täitemenetluse seadustiku (TMS) § 53 lg 2, mille kohaselt vara ei arestita (ega müüda), kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks. Pankrotihalduri poolt valitud võlakohustuste täitmise viis on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna ei soodusta pankrotimenetluse eesmärgi saavutamist ning seab võlgniku veelgi raskemasse olukorda kui enne pankrotimenetlust. 18.11.2019 määrusega jättis maakohus hagi tagamise taotluse rahuldamata ja võttis hagi samal päeval menetlusse. Pankrotihaldur vaidles hagile vastu. Haldur ei saa keelduda pankrotivarasse kuuluva korteri müümisest ja vara enampakkumisel müük ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 133 lg 1 kohaselt võib haldur alustada pankrotivara müüki pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajad ei ole sellel koosolekul otsustanud teisiti. Võlausaldajate üldkoosolek andis kooskõlastuse võlgnikule kuuluva korteriomandi enampakkumisel müügiks. Kohus on juba 04.03.2019 määrusega tsiviilasjas 2-18-10252 asunud seisukohale, et võlgniku taotlus pankrotimenetluse raames korteriomandi müügist keeldumiseks tuleb jätta rahuldamata. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vaidles samuti hagile vastu. Võlgnikule kuuluva kinnisvara näol on tegu sisuliselt ainsa likviidse pankrotivarasse kuuluva esemega, mille müügist saadavate vahendite abil on võimalik täita võlausaldajate nõudeid võimalikus suures määras ja katta pankrotimenetluse kulusid. Pankrotihalduri kinnitusel müüdi korter 53 500 euroga, mis on märkimisväärne summa. Esitatud hagi on ka õiguslikult põhjendamatu.
2-19-17944 Maakohus lõpetas 07.02.2020 määrusega tsiviilasja menetluse, kuna asi on teises tsiviilasjas jõustunud lahendiga lahendatud. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15.07.2020 määrusega hageja määruskaebuse ja tühistas maakohtu 07.02.2020 määruse. Ringkonnakohus märkis, et asja uuel lahendamisel saab maakohus kaaluda, kas esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 alusel. Maakohus määras 05.02.2021 kirjaga menetlusosalistele lõplike seisukohtade ja taotluste esitamise tähtaja.
6.1.Pankrotihaldur taotles 08.02.2021 seisukohas hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 alusel. Vaidlusalune korteriomand on enampakkumisel müüdud.
6.2.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde, lisades, et kummastavana kõlab nõude õigustamine sellega, et hageja võlg on ligikaudu 16,5 miljonit eurot. Hoopis säärase maksuvõla tekitamine on pahausklik. Üürileping läks üle uuele korteriomandi omanikule ja see ei tekita võlgnikule lisakulusid. Pankrotimenetluse kiiret ja efektiivset läbiviimist ei ole takistanud mitte kinnisvara müük enampakkumisel, vaid seda on teinud võlgniku poolt ilmselgelt põhjendamatu hagi esitamine.
6.3.Hageja jäi nõude juurde ja palus selle rahuldada. Hagi esitati, kuna võlgniku staatus pankrotimenetluses ei taga võlgnikule efektiivseid kaitsemeetmeid. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus jättis 22.02.2021 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määrust põhjendas maakohus järgmiselt.
7.1.Tuvastushagi eesmärk on teha siduvalt kindlaks mingi õigussuhte olemasolu või puudumine. Hagejal puudub eraldiseisev õiguslik tuvastushuvi tuvastamaks, et kinnisvara müük pankrotimenetluses enampakkumisel on vastuolus hea usu põhimõttega. PankrS § 136 lg 1 sätestab, et pankrotivara müük toimub enampakkumisel TMS-s sätestatud korras, kui PankrS-st ei tulene teisiti. Seadusandja ei ole pankrotimenetluses enampakkumise kehtetuks tunnistamist TMS § 223 alusel ette näinud, sest pankrotimenetluse erisused välistavad TMS § 223 kohaldamise. Seda on kinnitanud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-39-12. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna see ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
7.2.Alusetud on hageja süüdistused, et pankrotihalduri poolt valitud sissenõude täitmise viis on vastuolus hea usu põhimõttega. Võlausaldajate üldkoosolek andis haldurile kooskõlastuse võlgnikule kuuluva korteriomandi enampakkumisel müügiks. PankrS § 2 alusel on üheks pankrotimenetluse eesmärgiks võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvelt võimalikult suures osas. Seega kinnisasja enampakkumine justnimelt soodustab pankrotimenetluse eesmärgi täitmist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
8.1.Väär on maakohtu järeldus, et hagiavalduse eesmärgiks oli enampakkumise kehtetuks tunnistamine. Hageja soov on saada kohtu hinnangut, kas pankrotihalduri poolt valitud
2-19-17944 võlakohustuste täitmise viis on vastuolus hea usu põhimõttega või mitte. Võlgniku staatus pankrotimenetluses ei taga võlgnikule efektiivseid kaitsemeetmeid. Kaitseõiguse kasutamist ei saa nimetada pankrotimenetluse takistamiseks, vaid see on põhiõiguse õiguspärane kasutamine.
8.2.Maakohus on oluliselt rikkunud selgitamiskohustust. Nimetatud rikkumine on kokkuvõttes tinginud lahendi, kus kohus on ebaõigesti järeldanud, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kui kohus oleks täitnud eelmenetluse ülesandeid nõuetekohaselt, sh selgitanud hagejale, mida ta peab tõendama, oleks hageja saanud esitada täiendavaid vastuväiteid, mis oleks toonud kaasa ka teistsuguse otsuse. Maakohus andis kostjatele tähtaja kaebusele vastamiseks.
9.1.Pankrotihaldur vaidles kaebusele vastu. Maakohus on õigesti leidnud, et esinevad alused hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja viited ei ole asjakohased, kuna käsitlevad vara võõrandamist täitemenetluses, mitte pankrotimenetluses.
9.2.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vaidles samuti kaebusele vastu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuse esitaja ei ole põhjendanud hagi menetlemiseks vajalikku õiguslikku huvi. Hagi läbi vaatamata jätmisel järgis maakohus samas asjas ringkonnakohtu poolt antud suunist kaaluda hagi läbi vaatamata jätmist. Maakohus võttis kaebuse menetlusse, seda ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei ole hageja poolt hagiga taotletavat eesmärki hinnates eksinud. Kohtule esitatud hagi ese oli seotud hageja korteriomandi aresti alt vabastamise ja selle pankrotimenetluses müümise keelamisega. Ühtlasi soovis hageja tuvastada korteriomandi müügi vastuolu hea usu põhimõttega. Hagi õigusliku alusena viitas hageja TMS § 53 lg-le 2. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega ja maakohus on otsustusi piisavalt põhjendanud. Maakohus on vaidlustatud määruses piisavalt põhistanud hageja tuvastushuvi puudumist, seega ka esitatud tuvastusnõude rahuldamise võimatust. Pankrotiseaduse mõttest tulenevalt tuleb vara müüa võimalikult suurt kasu andval viisil ja võlausaldajate huve arvestades. Kui pankrotihaldur rikub enampakkumist korraldades oluliselt enampakkumise korda, võib võlgnik PankrS § 67 järgi kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule või kojale. Haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud võlgnikule süüliselt kahju, peab selle PankrS § 63 lg 1 järgi hüvitama. Niisiis näeb pankrotiseadus ette piisavad kaitsemeetmed – järelevalve halduri tegevuse üle enampakkumise korraldamisel ning halduri vastutuse.
2-19-17944 Seega jättis maakohus hagi õigesti läbi vaatamata. Hagejale täiendava tähtaja andmine ei oleks võimaldanud teha teistsugust lahendit. Vajadusele kaaluda hagi läbi vaatamata jätmise põhjendatust viitas hageja eelmist kaebust lahendades ka ringkonnakohus. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja (hageja) kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.