XX hagi Kalle Mõtsniku (XX pankrotihaldur) ja Eesti Vabariigi (Maksu-ja Tolliameti kaudu) vastu sissenõude täitmise viisi hea usu põhimõttega vastuolu tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu lõpetamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
07.02.2020
määrus
menetluse
Menetlusosalised, nende esindajad Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Danil Lipatov Kostja I: XX pankrotihaldur Kalle Mõtsnik Kostja П: Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 07.02.2020 määrus tühistada ja saata asi tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Menetluse käik
1.XX (hageja) esitas 17.11.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse Kalle Mõtsniku (XX pankrotihaldur) (kostja I) ja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (kostja II) vastu, milles palus tuvastada, et korteriomandi Loitsu tn 5-15, Tallinn müük enampakkumise teel on vastuolus hea usu põhimõttega ning keelduda korteriomandi arestist ja müügist pankrotimenetluse raames.
2.Hagiavalduse kohaselt on 03.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-10252 kuulutatud välja hageja pankrot ja nimetatud pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik. Pankrotihaldur
teavitas pärast üldkoosolekut, et kavatseb müüa võlgnikule kuuluva korteri Loitsu tn 515, Tallinn enampakkumise teel. 20.11.2018 pöördus hageja halduri poole palvega keelduda pankrotivara koosseisu kuuluva korteri müügist pankrotimenetluse raames, millele haldur vastas eitavat. 31.01.2019 esitas hageja maakohtule taotluse korteriomandi müügist keeldumiseks. 04.03.2019 määrusega jättis kohus hageja taotluse rahuldamata ja ei andnud hagejale õigust edasikaebamiseks.
3.Hageja leiab, et pankrotihalduri poolt valitud sissenõude täitmise viis on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja huve ja õiguseid kaitseb täitemenetluse seadustiku § 53 lg 2, mille kohaselt vara ei arestita (järelikult ei müüa), kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks. Korteri müük ei soodusta sissenõudjate nõuete rahuldamist märgataval määral, samuti paneb see hageja perekonna majanduslikult raskesse olukorda, mis oleks hageja suhtes ebaõiglane ja koormav. Hageja palub kohtul tuvastada, et korteri müük enampakkumisel on vastuolus hea usu põhimõttega ning keelata korteri müük pankrotimenetluse raames.
4.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata. Hageja poolt välja toodu alusel ei pea ega saa pankrotihaldur keelduda pankrotivarasse kuuluva korteriomandi müümisest ning pankrotivaraks oleva vara enampakkumisel müük ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Lisaks on kohus juba on 04.03.2019 määruses tsiviilasjas 2-18-10252 asunud seisukohale, et tuleb jätta rahuldamata võlgniku taotlus pankrotimenetluse raames korteriomandi müügist keeldumiseks.
5.Kostja II palus jätta hagi rahuldamata. Pankrotihalduri kinnitusel müüdi korter 53 500 euroga, mis on märkimisväärne summa pankrotivarasse. Hageja taotlus - keelduda korteriomandi arestist ja müügist pankrotimenetluse raames – ei kuulu kostja II arvamuse kohaselt rahuldamisele juba põhjusel, et see ei ole tuvastushagi olemuslik osa. Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohtu 07.02.2020 määrusega lõpetati asja menetlus ja jäeti menetluskulud hageja kanda.
7.Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kohus on juba 04.03.2019 jõustunud määruses tsiviilasjas nr 2-18-10252 asunud seisukohale, et tuleb jätta rahuldamata võlgniku taotlus pankrotimenetluse raames korteriomandi müügist keeldumiseks, st korteriomandi müük pankrotimenetluse raames on põhjendatud.
8.Asja menetlus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetada otsust tegemata, sest tsiviilasjas nr 2-18-10252 on jõustunud 04.03.2019 kohtumäärusega lahendatud sama nõue samade poolte vahel samal alusel.
9.Esitatud hagi eesmärgiks on tunnistada enampakkumine kehtetuks. Riigikohtu seisukohtade järgi see võimalik ei ole. Riigikohus on selgitanud, et pankrotimenetluse osalistele, sh isikutele kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, ei saa anda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Sellise hagiga oleks oluliselt takistatud kiire ja efektiivse pankrotimenetluse korraldamine ning pankrotivara võõrandamine mõistliku aja jooksul (RKTKm nr 3-21-39-12, p 18).
10.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud asja menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuivõrd hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas hagiavaldust esitades tuginenud mingitele uutele asjaoludele, mis oleks ilmnenud pärast 04.03.2019 määruse tegemist. Määruskaebus
12.Ebaõige on kohtu järeldus, et hagiavalduse eesmärgiks oli enampakkumise kehtetuks tunnistamine. Kuna enampakkumine on juba toimunud ja kinnistu võõrandatud, siis ei
ole kohtu poolt väidetav hagiavalduse eesmärk antud menetluses saavutatav. Kohus määras ebaõigesti hagiavalduse eesmärgi ning ei ole küsinud hagiavalduse täpsustust (puuduste kõrvaldamist).
13.Hageja soov oli saada kohtu hinnang selle kohta, kas pankrotihalduri poolt valitud võlakohustuste täitmise viis on vastuolus hea usu põhimõttega või mitte. Kui kohus teeb rahuldava otsuse, siis on hagejal õigus nõuda pankrotihaldurilt tema käitumisega tekitatud kahju hüvitamist (pankrotiseadus § 63 lg 1). Halduri poolt valitud sissenõude täitmise viis on vastuolus hea usu põhimõttega.
14.Hagiavaldust esitades soovis hageja, et kohus kaitstaks tema kui võlgniku õigusi, kuna võlgniku staatus pankrotimenetluses ei taga võlgnikule efektiivseid kaitsemeetmeid. Menetluse edasine käik
15.Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
18.Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
19.Tsiviilasjas nr 2-18-10252 tehtud Harju Maakohtu 04.03.2019 määruse näol ei ole tegemist menetlust lõpetanud Eesti kohtu lahendiga. Eeltoodud määrusega lahendati üksnes võlgniku taotlus pankrotimenetluse raames. Seega ei ole käesoleval juhul täidetud TsMS § 428 lg 1 p-s 2 sätestatud menetluse lõpetamise alus. Kuivõrd maakohus lõpetas ebaõigesti menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, siis tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
20.Ringkonnakohus märgib, et asja uuel lahendamisel saab maakohus kaaluda mh seda, kas esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 alusel.
21.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
22.Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 433 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.