K.G. Knutsson AS hagi VAV Grupp OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. detsembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K.G. Knutsson AS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
353,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K.G. Knutsson AS (registrikood 10169266), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kelli Ristal Kostja VAV Grupp OÜ (registrikood 12112566), seaduslik esindaja AK
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 10. detsembri 2020 otsus ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.K.G. Knutsson AS apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib menetlusosaline edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise
esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.31.08.2020 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palus K.G. Knutsson AS (hageja) mõista välja VAV Grupp OÜ-lt (kostja) 314,51 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 13,49 eurot ja edasiulatuva viivise alates 01.09.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: -10.02.2020 teostas hageja kostja sõidukile remonttöö (tahmafiltri läbipesu); - töö eest esitas hageja kostjale arve nr. A6720850 314,51 euro tasumiseks tähtajaga 17.02.2020; - kostja võttis töö vastu, ei esitanud põhjendatud ja kirjalikke pretensioone, kuid arvet ei tasunud; - isegi kui kostja on esitanud pretensioone, on seda tehtud mitu kuud hiljem ja mõistliku aja möödudes.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas hagile peamiselt järgmised vastuväited: - kostja pöördus hageja poole seoses sõidukil tekkinud rikkega, mille põhjuseks pidas kostja tahmafiltri täitumist; - kuigi auto ei käivitunud, arvas hageja, et suudab seda teenust pakkuda; - teenuse osutamiseks pukseeris kostja auto remonditöökoja juurde; - kostjale helistati töökojast ja soovitati protseduuri kordamist, selle kordamise järgselt teatati, et autot ei õnnestunud parandada (sõiduk ei käivitunud); - kostja pukseeris sõiduki teise remonditöökotta, kus avastati, et a) tahmafilter on füüsiliselt vigastatud sinna aukude puurimise teel; b) sõiduki mootor ei võtnud sisse pöördeid, mis oleksid võimaldanud tahmafiltri läbipesuks vajaliku protseduuri läbiviimist; - hageja oleks pidanud eelnevalt auto rikkeid diagnoosima ja kostjalt aukude puurimiseks tahmafiltrisse luba küsima; - kostja esitas pretensiooni suuliselt, hiljem ka kirjalikult; - kostja pole andnud allkirja ei töö tellimisel ega ka vastuvõtmisel.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vaidluse lahendamisel kohaldas maakohus VÕS § 635 lg-s 1, § 637 lg-s 3 sätestatut. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu sõiduauto remonttöödeks; - 10.02.2020 edastas hageja kostjale teostatud tööde eest arve nr A6720850 summas 314,51 eurot;
2(6)
- kostja arvet ei tasunud; - hageja töö ei vasta kokkulepitule, st hageja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi; - kostja ei ole tööd vastu võtnud, arvel puudub kostja allkiri tööde vastuvõtmise kohta. Kohustused ei teki üksnes arve koostamisest ja esitamisest. Kostjal arve tasumise kohustust ei ole ning hageja ei ole vastavat kostja kohustuse olemasolu käesolevas menetluses ka tõendanud. Töövõtja peab tellijat eelkõige informeerima sellest, kas kokkuleppele vastavalt tehtud töö vastab selle ettenähtud eesmärgile ning tellija vajadustele. Käesoleval juhul ei käivitunud kostja sõiduk enne ega pärast hageja poolt remonttööde teostamist. Olenemata sellest, et tellija arvates oli sõiduki rikke põhjuseks tahmafiltri täitumine, oleks hageja nõuetekohaselt tehtud diagnostika käigus pidanud aru saama, et rikke põhjus ei pruugi olla tahmafiltri täitumine. Kostja heidab hagejale ette ka kostjalt luba küsimata tahmafiltrisse aukude puurimist. Hea usu põhimõttest tulenevalt oleks hageja kohustus olnud tellijat teavitada juba töövõtulepingu sõlmimisel sellistest töövõtetest, mis sõiduki osade terviklikkust kahjustavad. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
HAGEJA APELLATSIOONKAEBUS
4.Hageja palub maakohtu otsused tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub kostja asja maakohtule uueks menetlemiseks saata. Maakohus on ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse norme ja jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded. Kohus pole tuvastanud vaidluse lahendamiseks keskse tähendusega asjaolusid. Kohus luges ebaõigesti kostja seletuste alusel tõendatuks, et töö oli teostatud puudustega ja ei vasta kokkulepitule ning kostja ei ole tööd vastu võtnud. Maakohus on valesti jaotanud tõendamiskoormuse. Poolte vahel on vaidlus teostatud töö nõuetekohasusele vastavuse üle ja selle üle, kas kostja esitas sellega seoses oma töö lepingutingimustele mittevastavuse osas pretensioonid nõutud aja jooksul. Mõlemaid asjaolusid peab tõendama kostja. Puuduvad tõendid, et kostja oleks keeldunud tööde vastuvõtmisest. Kostja tõi hagejale sõiduki, mis ei käivitunud, sooviga teostada tahmafiltri pesu. Hageja soovitas kostjale vahetada sõidukil tahmafilter välja, kuid kostja seda kulu kanda ei soovinud. Tahmafilter oli täiesti umbes ning pärast kahekordset pesu hakkas sõiduk tööle ning sellega tehti ka lühike proovisõit. Seega puhastas hageja tahmafiltri nõuetekohaselt ning täitis kokkulepitud tööülesande. Muid teenuseid kostja hagejalt sõiduki jaoks ei tellinud. Maakohus ei ole tuvastanud, et tahmafiltri pesu ise oleks olnud ebakvaliteetne. Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama kostja. Hageja ei esitanud teenindusest ära sõites, arve saamisel ja ka selle järgnevalt kostja teostatud töö osas ühtegi pretensiooni ega keeldunud selle vastu võtmisest. Maakohus ei ole analüüsinud, kas kostja teatas töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Kostja väide, et sõidukil esines mingi rike, millest teada saades läks ta hageja remonditöökotta ja esitas oma pretensiooni suuliselt, kuna kirjalikult seda ei soovitud ja kontori juhatajat väidetavalt kohapeal ei olnud, on tõendamata. Selgusetuks jääb selle väidetav toimumise ajahetk.
3(6)
Arvelt nr A6720850 nähtub, et poolte vahel on sõlmitud leping nr KO3003, mille kohaselt tasub kostja kauba või teenuse eest hiljem saadava arve alusel, mis edastatakse talle e-postiga. Nimetatud lepingu punkti 2.6 kohaselt oli kostja kohustatud töö nõuetele mittevastavusest ja pretensioonidest arve osas teatama 14 päeva jooksul. Kostja seda ei teinud. Hageja ei saa kuidagi takistada kostjat ega ka kedagi teist endale e-kirjaga või postiga pretensioone või muid teateid saatmast. Samuti oleks kostja saanud esitada vastuväite arvele, mis talle 10.02.2020 epostiga saadeti. Ka seda kostja ei teinud. 19.03.2020 esitas hageja raamatupidamine kostjale meeldetuletuse, et arve nr A6720850 on tasumata. Alles nimetatud meeldetuletusele vastas kostja, et ei kavatse arvet maksta. Sellele järgnevalt pöördus kostja poole selgituse saamiseks hageja teenindusnõunik LM 20.03.2020 ekirjaga, milles palus kirjeldada, milles seisneb hageja poolt teostatud ebakvaliteetne töö ning sellele esitatud kostja vastus, milles kostja keeldub kirjeldamast töö ebakvaliteetsust ja esitab omapoolseid nõudmisi. Väär on maakohtu järeldus, et hageja ei ole käitunud hea usu põhimõtte kohaselt. Hageja selgitab, et diagnostikat on võimalik teostada ainult töötavale sõidukile. Ainult sõidukil, mille mootor töötab, saab arvuti abil diagnoosida mootori osadega seotud vigu. Tahmafilter oli umbes, vajas kahekordset puhastust ning pärast sõiduk käivitus. Sellele järgnevalt kostja sõidukile diagnostikat tellida ei soovinud. Muud rikked ei oma tähtsust, sest need olid sõidukil olemas juba enne, st rikete ja tahmafiltri pesu vahel puudub seos. Tahmafiltri puhastuse käigus filtrisse läbipesu tegemiseks aukude puurimine on teatud juhtudel ainuke lahendus filtri puhastamiseks ning pärast pesu augud likvideeritakse. Kostja ei tõendanud oma väiteid. Hageja ei saanud täiendavate tõendite esitamise vajalikkusest aru maakohtu poolt menetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Hageja esitab täiendavad tõendid. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebuse vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Käesolevas asjas on maakohus rikkunud TsMS §-s 351 sätestatud selgitamiskohustust ja jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded, mistõttu tuleb asi saata maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis.
7.Pooled ei vaidle, et tegemist on töövõtulepinguga (VÕS § 635 lg 1). Hageja nõue on kvalifitseeritav kohustuse täitmise nõudena (VÕS § 108 lg 1).
8.Hageja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 ning § 642 lg-te 1 ja 3 järgi. Tasu töö eest muutub sissenõutavaks alates töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3). Vaidluse lahendamiseks on vajalik tuvastada, kas nõuetekohane töö valmis. Esmalt tuleb selleks hinnata, millises tulemuses pooled kokku leppisid. Poolte seisukohad lahknevad küsimuses, millise tulemuse pidi hageja tööga saavutama – kas tahmafiltrid läbi pesema või auto sõidukõlbulikuks muutma. Alles seejärel saab hinnata, kas hageja tehtud töö vastas
4(6)
kokkulepitule, kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta aga töö sobivust tellija avaldatud spetsiifiliseks otstarbeks või selle puudumisel otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Maakohus on jätnud need asjaolud tuvastamata. Leping sõlmitakse pakkumuse ja nõustumusega (VÕS § 9 I lause), kusjuures vastavad tahteavaldused võivad olla väljendatud otseselt, kaudselt või vaikimisega. Lepingu sisu kujunemist reguleerivad VÕS §-d 23-29, 31 ja 32, mis võimaldavad selgitada välja poolte lepinguliste kohustuste mahu. Asja uuel läbivaatamisel tuleb nimetatud normidest lähtuvalt poolte tahe kindlaks teha.
9.Kostja tugines hageja tehtud töö puudustena sellele, et sõiduk ei saanud töökorda ja sellele tekitati remonttöödega täiendavalt kahju. Lisaks tugines kostja asjaolule, et sõidukil esines hoopis teine puudus, mis oleks diagnostika käigus suudetud avastada.
9.1.Seega vaidlevad pooled ka selle üle, kas hageja pidi enne tahmafiltri puhastamist tegema autole diagnostika võimalike muude vigade leidmiseks.
9.2.Puuduste esinemise tõendamiskoormus sõltub sellest, kas kostja võttis tööd vastu või mitte (vt järgnevalt otsuse p 10.2).
9.3.Ringkonnakohus mõistab kostja diagnostikaga seotud vastuväiteid viisil, et kui autole oleks teostatud diagnostika ja avastatud selle oluline muu rike, poleks kostja tahmafiltreid läbi lasknud pesta, sest see poleks taganud sõiduki sõidukõlbulikuks muutmise. Esmakordselt apellatsioonimenetluses on hageja tuginenud väitele, et diagnostikat ei saagi teha autole, mis ei käivitu. Nimetatu on väide, mida kohus tulenevalt erialateadmiste puudumisest hinnata ei oska ja mida hageja peaks maakohtu menetluses tõendama. Kuigi hageja on vastavas valdkonna spetsialist, ei ole hageja seletused ringkonnakohtu jaoks tõendid, kuna apellatsioonimenetluses ei kehti lihtmenetluse põhimõtted.
9.3.VÕS § 642 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Sama paragrahvi lg 3 järgi vastutab töövõtja ka lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumise tagajärjel.
9.4.Lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist valeinfoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada (VÕS § 14 lg-d 1 ja 2 ja TsÜS § 92 lg-d 2 ja 3). Lisaks teavitamiskohustusele näeb VÕS § 14 lg 1 esimene lause lepingulisi läbirääkimisi pidavatele isikutele ette üldise kohustuse mõistlikult arvestada üksteise huvide ja õigustega (vt nt RKTKo nr 2-14-21710/105, p-d 25.1 ja 25.2; nr 3-2-1-168-14, p 12).
9.5.Seega tuleb hageja vastutuse hindamisel töö lepingutingimustele vastavuse eest hinnata ka seda, kas töövõtja pidi teavitama kostjat, et tahmafiltrite läbipesu ei pruugi muuta sõidukit sõidukõlbulikuks, kuna viga võib seisneda muus, aga hagejal ei ole võimalik seda kontrollida.
10.Poolte seisukohad lahknevad ka küsimuses, kas kostja võttis tööd vastu või mitte.
5(6)
10.1.Kui kostja viis auto ära puksiiriga, sõltub vastus sellele küsimusele sellest, milles pooled lepingu eesmärgina kokku leppisid (kas üksnes tahmafiltrite läbipesu või sõiduki sõidukõlbulikuks muutmine). Isegi kui kostja võttis tööd vastu, võisid puudused ilmneda hiljem. Kostjal tuleb tõendada asjaolu, et sõiduk viidi remonditöökojast ära puksiiriga, kuna see ei käivitunud. Maakohtul tuleks aga eelnevalt täpsustada, kas kostja on pidanud seda oma vastusega silmas, sest kostja vastusest ei ole täpselt aru saada, kas sõiduk pukseeriti juba hageja töökojast või hilisemalt teise remondiettevõttesse ning millal puudused töös ilmnesid.
10.2.Maakohus ei ole selgitanud pooltele tõendamiskoormust. Kui kostja ei võtnud töid vastu, on hageja kohustus tõendada, et töös ei esinenud puudusi. Kui kostja võttis tööd vastu, kuid puudused ilmnesid hiljem, on kostjal on kohustus tõendada, et auto ei olnud peale tööde tegemist sõidukõlbulik ja et tööd, mille tellimist hageja on väitnud, ei vasta kokkulepitud tulemusele. Kui kostja väidab, et sõiduki parandamisega tekitati sõidukile hoopis valede töövõtetega kahju, tuleb kostjal ka nimetatut tõendada.
11.Järgenvalt tuleb hinnata, kas kostja kirjeldas puudusi töös piisava täpsusega ja esitas pretensioonid mõistliku tähtaja jooksul. Kuna hageja puudustest teatamist enne praegust kohtumenetlust eitab, tuleb kostjal pretensioonide suulist ja kirjalikku varasemat esitamist tõendada. Kui tegemist oli varjatud puudustega, mida ka majandus- ja kutsetegevuses osalev kostja ei saanud tööde vastuvõtmisel ja ülevaatamisel avastada, tuleb puudustest teatamise mõistlikku aega hakata arvestama ajast, mil kostja puudustest teada sai (VÕS § 644 lg 1). Samuti tuleb tuvastada, kas kostja puudusi piisava täpsusega kirjeldas (VÕS § 644 lg 2).
12.Apellatsioonimenetluses on hageja toonud esile hulgaliselt uusi asjaolusid ja tõendeid, põhjendades seda maakohtu selgitamiskohustuse rikkumisega. Sellisteks asjaoludeks on kostja tegutsemine oma majandus- ja kutsetegevuses renditeenust pakkuva ettevõttena; arvelt nähtuva kostja teise juhatuse liikmega sõlmitud kirjaliku raamlepingu olemasolu; pooltevaheline kirjavahetus seoses vaidlusaluse arve tasumisega ja töödel esinevate võimalike puudustega. Lisaks on hageja tuginenud asjaolule, et poolte vahel oli sõlmitud kirjalik leping koos konkreetse tähtajaga puudustest teatamiseks; et hageja palus kirjeldada puudusi, kuid kostja seda lubatud tähtajal ei teinud. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks alustamiseks eelmenetluse staadiumis, on need asjaolud ja tõendid võimalik esitada maakohtule. Ringkonnakohus asjaolusid ei tuvasta ja tõendeid ei hinda, kuna see ei oleks maakohtule siduv (TsMS § 658 lg 2).
13.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.