Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
19. veebruar 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-129181
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Ljudmila Svistunova vastu 1959 euro 30 sendi, viivise ning menetluskulude väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja (vastustaja): Ljudmila Svistunova (isikukood XXX)
sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. TsMS § 104 lg 3 p 2 kohaselt on tarbijaga sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe kehtiv, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Inbank AS üldtingimuste punkti 19.4 viimane lause sätestab, et pooled on leppinud kokku, et kohtuvaidlused lahendatakse Eesti kohtutes, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti või õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. Lisaks eeltoodule on kostja Eesti Vabariigi kodanik. Hageja on seisukohal, et kostja näol võib tegu olla isikuga, kes viibib ajutiselt Eestist eemal, näiteks seoses välislähetusega vm. Hageja leiab, et selleks, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, tuleb Brüssel I bis artikli 62 p 1 kohaselt kohaldada vastava liikmesriigi siseriiklikku materiaalõigust. Seega oli maakohtul kohustus teha TsÜS § 14 alusel kindlaks, kas kostja elas kohtumenetluse alustamise ajal alaliselt või peamiselt Eesti Vabariigis. Hageja rõhutab, et olukorras, kus maakohus jõudis järeldusele, et kostja alaline elukoht ei asu Eesti Vabariigis, tulnuks kohtul Brüssel I bis art 62 p 2 alusel kohaldada Vene Föderatsiooni õigust, et selgitada välja, kas kostja alaline elukoht on Venemaal. Kohus ei ole vastavat kohustust täitnud, mistõttu on kohus rikkunud ka Brüssel I bis art 62 p-i 2. Maakohus pole kaalunud TsÜS § 14 lg 2 kohaldamist ehk kaalunud, kas kostja elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas.
Kuigi kostja teadaolev elukoht on Vene Föderatsioonis, ei kuulu käesoleval juhul kohtualluvuse määramisel kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, sest vastavalt Õigusabilepingu art 1 kohalduks õigusabileping juhul, kui kostja oleks Venemaa kodanik. Rahvastikuregistri andmetel on kostja Eesti Vabariigi kodanik. Õigusabileping käesoleval juhul seega ei kohaldu.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.