lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-129181/7

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 18.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-129181/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
870
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-129181

Tsiviilasi

A. P. C. hagi L. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja A. P. C. (registrikood XXX) Hageja lepinguline esindaja C. K. (e-post: XXX) Kostja L. S. (isikukood XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast A. P. C. hagi L. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Saata kohtumäärus hageja esindajale. Edasikaebamise kord Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.A. P. C. esitas 5. augustil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L. S. 1902 euro 25 sendi saamiseks. Kohus tegi 18. augustil 2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 16. detsembri 2020. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 30. detsembril 2020 esitas P. C. A. Tartu Maakohtule hagiavalduse L. S. vastu võlgnevuse nõudes.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Hagiavaldusest nähtub, et kostja ja I. A. A. sõlmisid osamaksetega tasumise müügilepingu koos selle lisadega, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud A. I. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata ja seetõttu ütles A. I. lepingu 20. veebruaril 2020 üles. 27. veebruaril 2020 loovutas I. A. kostja vastase nõude omandiõiguse hagejale.
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse

2-20-129181 saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 sätestab, et asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

4.Eesti Vabariigi ja XXX lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping) artikli 21 p 1 kohaselt on reeglina kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht.
5.Hagiavalduses on võlgniku elukohaks märgitud XXX. Rahvastikuregistri kohaselt on alates
9.septembrist 2019 kostja aadressiks XXX. Muu kontakti ja varasema elukohana on rahvastikuregistris märgitud XXX. Maksekäsu kiirmenetluses selgus kohtutäituri aruandest, et aadressidel XXX ega XXX kostja ei ela. Seega on hageja hagi esitamisel olnud teadlik sellest, et kostja viidatud aadressidel ei ela.
6.Politsei- ja Piirivalveameti kogutud piiriületuste andmetest saab eeldada, et kostja elab alaliselt XXX. Alates 4. septembrist 2019 kuni 7. jaanuarini 2021 on L. S. Eestit XXX suunalt külastanud kokku 14 korral. Kõik külastused on olnud lühemad kui 24 tundi ning alates 12. märtsist 2020 pole kostja XXX suunalt Eestit kordagi külastanud ega Eestis pikemalt viibinud.
7.Kohus nõustub hagejaga, et kostja elukoha küsimus tuleb lahendada Eesti seaduste alusel. TsÜS § 14 lg 1 sätestab, et isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kohus on tuvastanud, et kostja ei ela alaliselt või peamiselt Eestis, vaid on külastanud Eestit üksnes ajutiselt, viibimata vähemalt alates 4. septembrist 2019 Eestis mitte ühtegi ööd. Seega asub kostja elukoht vastavalt TsÜS § 14 lg-le 1 kohtu kogutud andmetel XXX, mitte Eestis.
8.Õigusabilepingu artikkel 21 lg 2 sätestab, et lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Sellise nõusoleku korral lõpetab kohus kostja avalduse alusel asja menetluse, kui see avaldus on tehtud enne vastuväidete esitamist hagi olemuse kohta. Kohtute ainupädevust ei saa muuta poolte kokkuleppel. Seega peab kohus kontrollima, kas on olemas õigusabilepingu artikli 21 lg-s 2 nimetatud poolte kirjalik kokkulepe asja arutamiseks Eesti kohtus või on pooled muul viisil avaldanud kirjalikult oma nõusolekut asja arutamiseks Eesti kohtus.
9.Laenulepingu tingimustes ei ole kohtule nähtavalt kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtute kasuks. Hageja ei ole sellisele kokkuleppele ka tuginenud. Kohus saatis kostjale
11.jaanuaril 2021 kostja hagiavalduses nimetatud e-posti aadressile kirja, milles kohus andis kostjale tähtaja 15. jaanuar 2021 vastamaks, kas kostja on nõus tsiviilasja menetlemisega Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Kostja ei ole kohtu päringule vastanud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et pooltel ei ole sõlmitud kirjalikku kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtute kasuks ning kostja ei ole ka muul viisil avaldanud kirjalikult nõusolekut tsiviilasja menetlemiseks Eesti kohtutes.
10.TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Hagi ei allu Eesti kohtule, seega tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. 2(3)

2-20-129181

11.TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus
12.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2).
13.TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Puusep kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja