Hageja Laxnel OÜ (registrikood 11412272), esindaja Annika Kiisk Kostja E13 OÜ (registrikood 10151929), esindaja Avo Viiol
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 24.09.2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.
3.Välja mõista Laxnel OÜ-lt E13 OÜ kasuks tema apellatsioonimenetluse kulude katteks 325 eurot.
4.Laxnel OÜ-l tuleb tasuda välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda E13 OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Laxnel OÜ (hageja/töövõtja) esitas 07.01.2019 Harju Maakohtule hagi E13 OÜ (kostja/tellija) vastu võla 4 992 euro, viivise 327,59 eurot (periood 24.02.2018 – 17.01.2019) ja sealt edasi edasiulatuva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt kuni võla tasumiseni ning võla sissenõudmiskulu 40 eurot nõudes. Hageja taotles menetluskulude jätmist kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mille objektiks oli Sillaotsa Talumuuseumi veovahendite hoiukuuri põranda tänavakivi paigalduse ehitustööd. Pooled leppisid kokku, et tööde eest tasutakse koheselt pärast tööde valmimist. Tööd valmisid veebruaris 2018 ning töövõtja esitas tellijale arve nr 18009 maksetähtajaga 23.02.2018 summas 6 192 eurot. Arvel märgitud tööde maht 258 m2 oli selleks hetkeks teostatud tööde tegelik maht.
3.Tellija tasus 1 200 eurot ja tasumata oli 4 992 eurot. Tellija ei esitanud hagejale pretensioone teostatud tööde osas. Kostja kirjad hagejale ei kirjeldanud nõuetekohaselt puudusi ja kostja ei andnud täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Eeldused ja alus kostja kahjunõude rahuldamiseks puudusid. Samuti võttis peatellija Märjamaa Vallavalitsus kõik hageja poolt teostatud tööd kostjalt vastu ja tasus selle eest kostjale. Kostja tasus hagejale veel 840 eurot teise arve eest. Nimelt ei olnud teine arve seotud töövõtulepinguga, tegemist oli iseseisva kokkuleppega. Arve 840 euro eest esitati killustiku, selle veo ja kopatööde eest.
4.Pooled ei leppinud kokku konkreetses tööde mahus. Kuivõrd töö tegemise ajal valitsesid väljas miinuskraadid, siis teavitas töövõtja tellijat, milliseid töid sai teha miinuskraadidega (kivide paigaldus) ning millised tööd tuli teha kevadel soojakraadidega (liiva lisamine kivide vahele ning plaatide ülekäimine tihendajaga, sest muidu oleksid plaadid purunenud). Töövõtja selgitas, et kuivõrd ilmastiku tingimused ei olnud sobilikud kivide paigalduseks (aluspind oli külmunud), siis hageja ei võtnud endale vastutust aluspinna vajumiste eest. Kivide paigalduseks vajalik aluspind oli tellija tehtud. Ehitusobjekti koosolekul otsustati, et postide ääri kividega ei kaeta, vaid need valatakse betooni täis objektil tegutsenud teiste ettevõtete poolt koos teise korruse trepialuse valamisega ning betoneerimistöid plaaniti teostada 03.03.18 juhul, kui ilm soojeneb plusskraadideni. Töövõtja ei saanud teostada märtsis hoone ümber sillutisriba, kuivõrd toimus alles trepi ehitus ja õues oli lumi maas. Betoonkivide paigaldus oli töövõtja poolt põhimahus teostatud. Isegi kui kostja oleks nõudnud puuduste kõrvaldamist hagejalt, ei olnud need puudused nii olulised, et oleksid õigustanud tasu maksmata jätmist. Töövõtja kahtles, kas tellija poolt palgatud Ribalai OÜ tegelikkuses teostas töid objektil, sest peatöövõtja ei olnud sellest teadlik. Kostja enda poolt viidatud tööd olid ülepaisutatud ja kulude suurus oli tõendamata. Samuti oli tõendamata, millised puudused töövõtja töös esinesid, millises mahus ja kas ja millal nõudis kostja tööde parandamist ja et töövõtja puudusi ei kõrvaldanud. Kostja vastuväited hagile
5.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja sõlmis vallaga 07.09.2017 töövõtulepingu Sillaotsa Talumuuseumi veovahendite hoiukuuri ehitustöödeks. Tööde mahtu kuulus mh hoone esimesel korrusel betoonplaatidest põranda ehitus, betoonplaatidest sillutisriba ehitus ümber hoone ja sillutise äärekivi paigaldus. Kostja teostas esimese korruse põranda aluse ja osaliselt aluse sillutisribale. Hageja ja kostja leppisid suuliselt kokku, et hageja paigaldab hoone sees betoonkivist plaatpõranda, betoonkivid hoone ümber sillutisribale ning kõnnitee äärekivi sillutisriba serva. Hoone esiküljel tuli selleks valmistada ette aluspind. Tööde mahuks oli 258 m2 ja hind 20 eurot ruutmeeteri kohta, millele lisandus käibemaks, kokku 6 192 eurot (20 x 1,2 x 258). Betoonkivid ja kõnnitee äärekivid olid
kostja poolt ning need olid juba transporditud objektile. Pooled hindasid koos tööde mahtu ja jäid 258 m2 juurde (sillutise osa oli 36,12 m2 (0,6 x 30,1 x 2) ja põrand 226,7 m2).
7.Töövõtja alustas töödega 2018 veebruari keskel, paigaldas põrandaplaadid, kus need jooksid sirgete ridadena, kuid postide ääred, kus tuli palju kivi lõigata ja töö oli ajamahukas, jättis tegemata. Tegemata jäi hoone ümber sillutisriba (hageja küll paigutas sillutisriba esiküljele, kuid see tuli kõik üles võtta ja uuesti laduda) ja äärekivid olid paigaldamata. Tegemata jäi ka tugipostide ümbrus, äärepostide ümbrus, trepialune ja tänavakivi ümber maja. Töövõtja jättis töö lõpetamata ning tehtud töö oli puudustega. Hageja polnud kokkulepitud töid teostanud ega neid üleandmiseks kostjale esitanud. Tellija töid vastu ei võtnud. Kostja teatas koheselt hagejale puudustest. Kostja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 23.03.2018. Töövõtja oli teadlik töö puudustest töö tegemise ja objektilt lahkumise ajal, kuid ta ja ei asunud puudusi kõrvaldama. Seetõttu ei omanud tähtsust, kuidas kostja hagejale puudusi kirjeldas. Kõik tööd, mis tuli hiljem täiendavalt ära teha (plaatide vahele liiva lisamine ja tihendamine, hoone ümber kivide paigaldamine, trepialuse ja postide ümbruse tegemine) olid töövõtjale teada. Ehituskoosolekul peeti betoneerimistööde all silmas mitte põranda betoneerimist, vaid hoonest väljas asuvate lodžade trepialuste betoneerimist. Hagejal tuli teha töö vastavalt projektile. Projekti ja paigaldusjuhiste järgi tuli betoonkivide paigaldamise nõuetekohase tulemuse saavutamiseks nende alla teha liivast või paekivisõelmetest pehmenduskiht. Ilma selleta ei olnud kivide paigaldamine lubatud. Seega kuulus hageja poolt killustiku toomine objektile tööde mahtu. Kuigi hageja esitas selle kohta eraldi arve, jäi see tööde hinna sisse ning seega teine arve pidi olema selle võrra väiksem. Kostja tasus killustiku eest täies ulatuses ja teise arve eest osaliselt, kokku 2 040 eurot. Töövõtja esitas 20.02.2018 arve täissummale 6 192 eurot. Kostja tasus vastavalt kokkuleppele kaks makset: 23.02.2018 840 eurot ja 23.02.2018 arve 1 200 eurot. Kuna tööd oli lõpetamata, siis oli tegemist ettemaksetega. Kui tööd oleksid tehtud nõuetekohaselt, oleks hagejal olnud õigus saada täiendavalt tasu. Hageja jättis osa tööd tegemata, mistõttu ei olnud tal õigus saada tegemata töö eest tasu. Töövõtja tellijat ei hoiatanud, et ta ei saanud saavutada töö nõutavat tulemust.
8.Tellija korraldas ise puuduste kõrvaldamise aprillis-mais 2018. Kostja tellis Ribalai OÜ-lt tööde lõpetamiseks ja tehtud tööde parandamiseks töid 1 693,93 euro ulatuses. Paigaldada tuli 40 m2 ulatuses betoonplaate, lisaks paigaldatud plaadid lahti võtta, aluspind korrastada ja plaadid uuesti paigaldada. Põrandaplaatide vahed tuli liivaga täita ja tihendada. Hoone ümber tuli paigaldada sillutise plaadid, juba paigaldatud plaadid üles võtta, uuesti paigaldada, kuna äärekivi puudumise tõttu olid need vajunud ning kogu sillutise ulatuses tuli paigaldada äärekivi. Hoone vundamendi ja põrandapostide ümbert lõpetas puudustega töö tellija ise. Kostja pidi rentima töövahendeid, maksma töötajatele tasu ja riigile makse. Parandustöö tuli teha 82 posti juures (72 seinaposti 19,44 m2 ja 10 põrandaposti 3,6 m2), trepialusel 4,86 m2 ja sillutisriba 36,12 m2 ulatuses (kokku 64,02 m2 = 3,6+19,44+4,86+36,12). Töövõtjal ei olnud õigus saada tasu tegemata töö 1 546,48 eurot eest (ruutmeetri hind 20 eurot x 1,2 x 64,02 m2). Hagejal olnuks õigus saada parandamist vajava töö eest 2 605,20 eurot (4152-1546,8). Kostja tegi ise töid ümber 2 624 euro eest. Seega moodustas tellija nõue töövõtja vastu 4 317,93 eurot (1693,93 + 2624 eurot). Kostja soovis poolte vastastikuseid nõuded tasaarvestada. Hageja nõue 2 605,20 eurot oli kostja nõudega 4 317,93 eurot tasaarveldatud ja kostjal puudus kohustus hagejale midagi tasuda.
9.Pooled ei olnud viivises kokku leppinud ja kohaldada sai vaid seadusjärgset määra. Kuna tellija töid vastu ei võtnud, siis puudus alus tasu nõudmiseks. Äärmisel juhul võis tasunõude aluseks olla päev, millal vald võttis valmis tööd kostjalt vastu, mis oli 10.12.2018. Hagejal polnud võla sissenõudmisega kulusid tekkinud ja hagejal puudus alus sissenõudmiskulu nõudmiseks.
Maakohtu otsus
10.Kohus jättis hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kindlaks kostja menetluskulud rahaliselt ja mõistis hagejalt välja menetluskulude hüvitise 1 437 eurot koos kohustusega tasuda viivist. Kohus tuvastas, et pooled ei vaielnud selle üle, et nende vahel kehtis suuline töövõtuleping, mille kohaselt pidi hageja tegema Sillaotsa Talumuuseumi veovahendite kuuri põranda tänavakivi paigalduse tööd ja et kostja tasus hagejale arvete nr 18007 ja nr 18009 alusel kokku 2 040 eurot. Pooled vaidlesid eelkõige selle üle, kas töövõtja tegi tööd nõuetekohaselt ning kas tasunõue muutus sissenõutavaks.
11.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagi rahuldamise eeldusena oleks hagejal tulnud tõendada, lepingu kohaselt pidi kostja talle tasuma lisaks kokku lepitud töötasule 840 eurot killustiku eest. Hageja oleks pidanud tõendama, et kostja pidi talle lepingu alusel tasuma täiendavalt 6192 eurot sõltumata sellest, et hageja ei olnud töid lõpetanud. VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Olukorras, kus kostja ei olnud hagejalt töid vastu võtnud, lasus hagejal kohustus tõendada, et üleandmiseks esitatud töö vastas lepingutingimustele. Käesolevas asjas hageja nõustus, et ta töid ei lõpetanudki ning töödes esinesid puudused. Töövõtja väiteil sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt pidi töövõtja asuma puudusi kõrvaldama alles kevadel ning kostja oli kohustatud talle puuduste olemasolust sõltumata tasuma kogu tasu, kuid sellise kokkuleppe olemasolu töövõtja ei tõendanud. Hageja väidetest, milliste kohaselt pidi hageja kokkuleppe kohaselt tööd lõpetama ja puudused kõrvaldama alles kevadel, võis järeldada, et hageja nõustus puuduste olemasoluga ja teadis nendest. Hageja ei tõendanud, et kostja pidi talle lisaks tehtud tööle tasuma täiendavalt materjali eest ning et poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja tegema töö 2018 talvelt vaid osaliselt ning tööde lõpetamine ja puuduste kõrvaldamine pidi toimuma kevadel. Töövõtja polnud seejuures väitnud ega tõendanud, et ta oleks 2018 kevadel objektile naasnud ja tööd lõpetanud ning puudused kõrvaldanud. Kohus leidis, et ainuüksi hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega ei saanud lugeda tõendatuks kõiki hageja väiteid pooltevahelise kokkuleppe sisu kohta ehk selle kohta, et hageja pidigi puudused kõrvaldama kevadel ning lisaks töötasule pidi kostja tasuma killustiku eest. Hageja seadusliku esindaja väiteid teised asjas kogutud tõendid ei toetanud. Hageja seadusliku esindaja seletused selle kohta, miks pidi kostja killustiku eest täiendavalt tasuma, olid ka ebakonkreetsed. Polnud põhistatud, millistele nõuetele rajatud aluspind ei vastanud ja kuidas sai väidetava nõuetele mittevastavuse tuvastada üksnes välisel vaatlusel. Normidele mittevastavuse väiteid polnud ühegi dokumentaalse tõendiga tõendanud. Ainuüksi asjaolust, et tellija tasus esitatud arve ilma vastuväiteid esitamata ei saanud järeldada, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja tasuma lisaks tehtud töödele täiendavalt materjali eest. Kohus luges usutavateks kostja väiteid, et ta tasus arve ettemaksuarvena ja poolte vahel kokku lepitud hind sisaldas tasu selle materjali eest, mida hageja pidi ise objektile tarnima.
12.Õiged olid töövõtja väited, et VÕS § 644 lg 2 kohaselt pidi tellija töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamisel selgitama piisavalt täpselt, milles puudused seisnesid. Kohtu hinnangul nähtus poolte kirjavahetusest, et kostja selgitas hagejale, et tööd olid lõpetamata ja millised puudused töödes esinesid. Töövõtja ei tõendanud, et ta tegi nõuetekohaselt 258 m2 ulatuses töid ja esitas need tellijale vastuvõtmiseks, et tellija oleks tööd selles ulatuses vastu võtnud või et tööd tuli lugeda vastuvõetuteks ega tõendanud tasunõude sissenõutavaks
muutumise, mis välistas hageja nõude rahuldamise. Asjas kogutud tõenditest ei saanud järeldada, et hageja oleks soovinud teostatud töid kostjale üle anda ning kostja oleks tööd vastu võtnud või nende vastuvõtmisest alusetult keeldunud. Hageja ei väitnud ega tõendanud, et ta oleks kordagi pöördunud tellija poole sooviga anda tehtud töid üle akti või mõne muu üleandmist tõendava dokumendiga. Hageja ei tõendanud, et ta oleks kostjat teavitanud võimatusest töid lõpetada. Seega oli kostjal õigus tugineda töödes esinevatele puudustele ja ta ei ole puudustele tuginemise õigust minetanud.
13.Hageja võttis omaks, et ta ei lõpetanud hoone ümbruse töid ning jättis hoone sees paigaldamata plaadid postide ümbruses ja trepi all. Töövõtja teostatud töödes esinesid puudused. 28.02.2018 seisuga olid tehtud killustikutööd ja betoonkivid põhimahus. Vajalik oli korrastada kivide alused ja kivid korrektselt paigaldada (ehituskoosoleku protokoll nr 24, omanikujärelevalve märkuste p 16). 07.03.2018 ehituskoosoleku protokollist nähtus, et seisuga 07.03.2018 olid lõpetatud killustikutööd. Betoonkivid olid osaliselt paigaldatud hoone sees. Hoone esiküljel oli paigaldus puuduslik ja ilma äärekivita. Hoone tagaküljel ei olnud paigaldustöid alustatudki. Betoonkivide paigaldust on protokollis nimetatud vaegtööks. Seega sai järeldada, et ajaks, mil hageja esitas tellijale arve tööde eest tervikuna tasumiseks, ei olnud tööd lõpetatud ja töödes esinevad puudused olid kõrvaldamata. Kuna tööd ei olnud lõpetatud ja puudused olid kõrvaldamata, ei omanud sisulist tähtsust see, millal otsustati postide ümbrusesse jätta kivid paigaldamata ning need hoopis betoneerida. Hageja ei toonud välja ega tõendanud, et ta oleks postide ümbruses tegemata jäänud tööde võrra vähendanud kostjalt nõutavat tasu. Kui hageja postide ümbrusesse kive ei paigaldanud, ei saanud ta tegemata töö eest kostjalt tasu nõuda.
14.Kohtu hinnangul ei tõendanud töövõtja, et ta ei saanud töid objektil lõpetada ilmastikuolude tõttu ega kuni ajani, mil OÜ Ribalai asus kõrvaldama hageja töödes esinenud puudusi, hageja ise välistemperatuuride tõttu töid lõpetada ei saanud. Kuigi märtsi alguses valitsesid miinuskraadid, olid ajavahemikul 09.03.2018 kuni 13.03.2018 plusskraadid ning seejärel uuesti ainult plusskraadid alates 01.04.2018. Keskkonnaagentuuri andmed veebilehelt www.ilmateenistus.ee) kajastasid tõeselt tegelikke ilmastikuolusid, sest need põhinesid objektiivsetel mõõtetulemustel. Seega ei saanud ehituspäevikute sissekanded kajastada välistemperatuure adekvaatselt. Isegi juhul, kui välistemperatuurid oleksid hagejale olnud takistuseks tööde lõpetamisel, olid alates 01.04.2018 väljas pidevalt soojakraadid. Vaidlust polnud, et hageja ei tulnud objektile töid lõpetama ei 2018 aprillis/mais.
15.Töövõtja ei tõendanud, et tal oli õigus nõuda tellijalt tasu hagiavalduses märgitud ulatuses. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et tema teostatud tööde ulatus ületas kostja tasutud makset ning tal oli õigus saada kostjalt tasu suuremas summas. Kostja väidetele tegelikult teostatud töö ulatuse kohta hageja ei vastanud. Tellija nõustus, et töövõtja tegi töid osaliselt ja tellija tasus osaliste tööde eest. Seega oleks töövõtjal tulnud tõendada, et tal oli õigus saada tasu suuremas ulatuses, kuid seda ta ei teinud. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega on tellijal õigus nõuda puuduste kõrvaldamise mõistlike kulude hüvitamist töövõtjalt, kui viimane vaatamata tellija nõuetele puudusi ei kõrvalda. Kostja tehtud kulutused tööde lõpetamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks olid tõendatud (kohus luges tellija kulud postide ümbruse puuduste kõrvaldamiseks tõendatuks vaid 288 euro ulatuses). Hageja ei põhistanud ega tõendanud, et puudusi oleks saanud kõrvaldada väiksemate kuludega. Samas asus kohus seisukohale, et kostja kulude suurus ei omanud vaidluse lahendamisel tähtsust. Hageja nõuet ei saanud rahuldada, sest nõue polnud muutunud sissenõutavaks. Tasaarvestada sai nõuet, mis oli sissenõutav. Hageja apellatsioonkaebus
16.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja hagi rahuldada. Kohus leidis ekslikult, et arve nr 18007 summas 840 eurot oli poolte kokkuleppe osa. Kohus jagas valesti tõendamiskoormise. Arvest nähtus üheselt, et see koosnes killustikust, selle veost ning kopatöödest. Tegemist oli iseseisva kokkuleppega ja nimetatud teenustel puudus seos töövõtulepinguga. Vastupidist pidi tõendama kostja. Eluliselt ei olnud usutav, et tellija ei esitanud koheselt vastuväiteid arvele, milles väidetavalt nõuti kokkulepitust enam tasu. Kohus tuvastas ebaõigesti, et apellant ei pakkunud tellijale töid ülevaatamiseks. Toimikus olevate tõendite pinnalt oleks kohus pidanud jõudma vastupidisele järeldusele. See järeldus ehituspäevikutest ja poolte kirjavahetusest. Apellant ei nõustunud kohtu seisukohaga tasaarvestuse osas. Kohus leidis, et kuna töövõtja nõue ei muutunud sissenõutavaks, siis ei saanud tellija oma nõuet tasaarvestada. Sellisel juhul ei olegi hagejal võimalust oma nõuet mitte kunagi, isegi mitte osaliselt maksma panna, kuivõrd töödes esinenud võimalikud puudused kõrvaldas kolmas isik ning sellest tulenevalt ei ole apellandil võimalik puudusi kõrvaldada, sest tööd on juba ju valmis. Selline olukord on lubamatu ning vastuolus kehtiva seadusandlusega. Hageja ei nõustunud kostja nõude arvestuskäiguga, kuid töövõtja nõue oli sissenõutav ja seda oli põhimõtteliselt võimalik tasaarvestada. Hageja ei nõustunud kostja kuluga, et betoonlõikuri rent 288 eurot 16 päeva eest oli põhjendatud, sest polnud usutav, et betoonlõikuriga töid oli vaja teostada nii pika aja jooksul. Vastustaja seisukohad
17.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega, et maakohus jagas selles osas ebaõigesti tõendamiskoormise. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Nii sätestab TsMS § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-18305, p 14). Seega on hagimenetluses poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks.
20.Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui tuvastas, et arve nr 18007 summas 840 eurot oli esitatud pooltevahelise kokkuleppe raames. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja pidi tõendama oma väiteid selle kohta, et poolte vahel oli tegemist lisaks suulisele töövõtulepingule veel sõlmitud iseseisev kokkulepe seoses killustiku, veoteenuse ja kopatööde tegemisega. Hageja väited, et tegemist oli iseseisva kokkuleppega ja arves kajastatud teenustel puudus seos töövõtulepinguga, tõenditega kinnitamist ei leidnud. Kohus järeldas õigesti, et üksnes hageja seadusliku esindaja seletusest ja asjaolust, et kostja arve tasus, ei saanud teha järeldusi, et lisaks objektil kokkulepitud lepingu tasule pidi kostja tasuma täiendavalt killustiku ja muude teenuste eest. Ükski teine tõend hageja väidetud kokkulepet ei
toetanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjaolu, et kostja tasus arve nr 18007 ilma vastuväiteid esitamata, ei saanud järeldada, et poolte vahel oli eraldiseisev kokkulepe.
21.Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et kohus tuvastas ebaõigesti, et hageja ei pakkunud kostjale töid vastuvõtmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Maakohus hindas tõendeid nende kogumis ja jõudis õigele järeldusele. Maakohus hindas poolte ehituspäevikute sissekandeid, poolte kirjavahetust, tunnistaja ütlusi ja hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlusi ja leidis, et pole tõendatud, et hageja pakkus kostjale töid vastuvõtmiseks. Arve saatmise ajaks ei olnud hageja tööd lõpetatud. Puudusid tõendid, et hageja oleks lubanud tulla kevadel puudusi kõrvaldama. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et kevadel hageja ei tulnud töid parandama. 13.03.2018 kirjast nähtub, et kostja teatas hagejale tehtud töö puudustest, töö on puudulik ülevaatamiseks ja tööd polnud vastu võetud (I kd lk 68). Sellest järeldub, et selleks hetkeks ei olnud tööd ülevaatamiseks kostjale antud. Samast kirjast nähtub, et kostja teatas, et 23.03.2018 proovitakse tööd uuesti üle anda. Vajadusel sai enne seda hageja töid parandada. Kostja märkis, et maksed järgnevad peale heakskiitu või üleandmist. Sellest aga ei järeldu, et pärast 13.03.2018 oleks hageja andnud tööd uuesti ülevaatamiseks üle. Ehituspäevikud ei tõenda, et kostja oli hageja tööd lugenud valminuteks. Ehituspäevikus kirjeldatakse ehitustööde käiku kasutatud ehitusmaterjale või –tooteid (tööde tehniline kirjeldus). Päevikutesse kantud andmetel ei ole seost tööde vastuvõtmiseks esitamise või nende vastuvõtmisega. Maakohtu järeldused olid õiged.
22.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega nõude sissenõutavaks muutmise kohta. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 82 lg 7 esimene lause). Töövõtja tasunõue saab muutuda sissneõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3) või töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (VÕS § 637 lg 4). Tellija on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele. Maakohus leidis, et hageja ei tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh, et ta esitas kostjale töö ja kostja võttis töö vastu või tuleb lugeda kostja töö vastuvõtnuks. Samuti hageja ei tõendanud, et ta oleks teinud töid suuremas ulatuses, kui selles, mille eest kostja on talle juba tasunud. Hageja kui töövõtja sõlmis lepingu kostja kui tellijaga. Seega tuli hagejal täita oma kohustusi kostja ees vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Kostja ja peatöövõtja (vald) ning kostja ja OÜ Ribalai suhted ja nendevahelised kokkulepped ei puudutanud hagejat, st hageja tasunõude sissenõutavaks muutumist ei saanud tõendada asjaolu, et kolmandad isikud lõpetasid hageja töö ja kostja andis tervikuna töö üle oma tellijale (vald). Seega puudus alus hageja tasunõude väljamõistmiseks ja maakohus jättis õigesti hagi rahuldamata. Kuivõrd hagejal puudub kostja vastu nõue, siis ei saanud kostja nõuet tasaarvestada. Kostja nõude olemasolu hageja vastu ei mõjuta hageja nõude olemasolu ega selle sissenõutavust.
23.Hageja vaidles apellatsioonkaebuses vastu kostja tehtud kulutustele 288 euro osas (betoonlõikuri rent). Tegemist on uue vastuväitega, mida varasemalt kohtule ei esitanud. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuse toodud uue väite kostja kulude osas, kuna hageja pole märkinud, miks ta neid asjaolusid õigeaegselt esile ei toonud (TsMS § 652 lg 4). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kuivõrd maakohus määras kindlaks menetluskulud rahaliselt, siis teeb seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 3).
Kostja kulud apellatsiooniastmes on 325 eurot 3,25 tunni eest tasumääraga 100 eurot tunnis järgmiste toimingute eest: apellatsioonikaebusega tutvumine (0,75 tundi, 75 eurot) ja vastuse koostamine ja kohtule esitamine (2,5 tundi, 250 eurot). Esindaja tunnitasu vastab kohtupraktikale ja tehtud toimingud menetluse käigule. Ringkonnakohus hindas esindajatasu vajalikkust ja põhjendatust ning leidis, et kostja kulud on põhjendatud 325 euro ulatuses. Kohus rahuldab kostja taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.