Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-259
Tsiviilasi
Laxnel OÜ hagi E13 OÜ vastu võla nõudes
5758,86 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Laxnel OÜ (registrikood 11412272, Oja tn 2, Kehtna alevik, Kehtna vald 79320 Raplamaa); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Annika Kiisk (Aspekt Õigusbüroo OÜ, Õpetaja tn 8-1, Tartu 51003; telefon: 512 3354; e-post: [email protected]); Tsiviilasja hind
Kostja: E13 OÜ (registrikood 10151929, Pärnu mnt 142, Tallinn 11317); Kostja lepinguline [email protected]).
esindaja:
Avo
Viiol
(e-post:
Kohtuistungi toimumise aeg 26.08.2020 Hageja lepinguline esindaja: Annika Kiisk Kohtuistungil osalesid Hageja seaduslik esindaja: E K Kostja lepinguline esindaja: Avo Viiol
RESOLUTSIOON
Jätta hagi põhinõudes 4992 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 327,50 eurot, alates hagi esitamisele järgnevast päevast sissenõutavaks muutuva viivise nõudes ning võla sissenõudmise kulu 40 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt Laxnel OÜ-lt (registrikood 11412272) kostja E13 OÜ (registrikood 10151929) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile summas 1437 (üks tuhat nelisada kolmkümmend seitse) eurot.
3.Mõista hagejalt Laxnel OÜ-lt (registrikood 11412272) kostja E13 OÜ (registrikood 10151929) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 1437 eurolt alates käesoleva lahendi
jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja töövõtjana ning kostja tellijana suuliselt töövõtulepingu. Lepingu objektiks oli xxxx veovahendite hoiukuuri põranda tänavakivi paigalduse ehitustööd. Pooled leppisid kokku, et tööde eest tasutakse koheselt pärast tööde valmimist.
2.Tööd valmisid veebruaris 2018 ning hageja esitas kostjale arve nr 18009 maksetähtajaga 23.02.2018 summas 6192 eurot. Arvel märgitud tähtajaks tasus kostja teostatud tööde eest üksnes osaliselt ehk 1200 eurot. Ülejäänud summa 4992 eurot on kostjal tänaseni tasumata. Kostja ei ole esitanud hagejale pretensioone teostatud tööde osas, samuti on peatellija xxxx kõik hageja poolt teostatud tööd kostjalt vastuvõtnud ning nende eest kostjale tasunud.
3.Vastavalt xxxx vastusele on vallavalitsus poolte kokkulepitud tööd vastu võtnud aktiga nr 2, mille eest esitatud arve nr 170112-1 on tasutud 15.12.2017, aktiga nr 5, mille eest esitatud arve nr 18216-1 on tasutud 22.02.2018 ja aktiga nr 6, mille eest esitatud arve nr 180327 on tasutud 03.04.2018.
4.Märtsis 2018. a pöördus hageja lisaks korduvatele suulistele päringutele kirjalikult kostja poole seoses võlgnevusega. Kostja lubas tasuda hagejale võlgnetava pärast tööde vastuvõtmist peatellija xxxx poolt. xxxx on kinnitanud, et kõik tööd on nende poolt vastuvõetud ning kostjale tasutud, mistõttu pole kahtlust hageja poolt teostatud tööde kvaliteedile vastavuses.
5.Hageja viitas VÕS § 635 lõikele 1 ja § 637 lõikele 3, samuti VÕS § 76 lõikele 1 ja § 101 lõikele 1. Lisaks põhivõlgnevusele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Hageja põhinõude summaks on 4992 eurot, millelt hageja palus välja mõista viivise alates 24.02.2028 kuni 07.01.2019 ehk 318 päeva eest. Sissenõutavaks muutunud viivise summa on 317,50 eurot. Ühtlasi palus hageja kostjalt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise ja VÕS § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmise kulu hüvitise 40 eurot.
6.Hagi täienduses täpsustas hageja viivise nõuet. Põhinõude summalt 4992 eurolt arvestas hageja viivist seadusjärgses määras alates 24.02.2018 kun 17.01.2019 ehk 328 päeva eest. 17.01.2019 sissenõutavaks muutunud viivise summa on 327,50 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu hüvitise 40 eurot ja alates 18.01.2019 sissenõutavaks muutuva viivise põhinõude summalt 4992 eurolt seadusjärgses määras.
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja poole pöördus Sillaotsa Talumuuseumi objektil oma kahe erineva ettevõttega töid teostanud A P, kes palus, kas hageja saaks aidata kostjat kivide paigaldusega. Hageja võttis pakkumise vastu. Kuivõrd tegemist oli omavahel tuttavate isikutega, siis ei sõlmitud kirjalikku lepingut tööde teostamiseks. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et lepiti kokku konkreetses tööde mahus.
8.Kuna väljas olid miinuskraadid, teavitas hageja koheselt kostjat, milliseid töid saab teha ehk kivide paigaldust ning millised tööd tuleb teha kevadel. Alles kevadel sai lisada liiva kivide vahele ning käia plaadid üle tihendajaga. Hageja arvel märgitud maht 258 m2 oli arve esitamise ajaks teostatud tööde maht, mitte kogu tööde maht. Hageja selgitas koheselt kostjale, et ilmastikutingimused ei ole sobilikud kivide paigalduseks, sest aluspind oli külmunud. Seetõttu ei võta hageja endale vastutust aluspinna vajumiste eest. Kivide paigalduseks vajalik aluspind ei olnud hageja valmistatud, vaid kostja enda tehtud. Kostja lubas tasuda veebruaris 2018 kogu arvel märgitud summa. See oli tingimuseks tööde teostamisel.
9.Hageja pöördus kostja vastuse pinnalt tekkinud küsimustega xxxx poole. xxxx kui tellija ei ole teadlik, et ettevõtte nimega xxxx OÜ oleks teostanud ehitusobjektil töid. Kostja on esitanud tõendina Xxxx OÜ-ga sõlmitud tööde üleandmis-vastuvõtmisakti ning Xxxx OÜ arve. Kuivõrd kostja leidis, et ei pea vajalikuks sõlmida teiste xxxx ehitusobjekti alltöövõtjatega tööde üleandmis-vastuvõtmise akte ning tellija ei ole teadlik Xxxx OÜ poolt tööde teostamisest, on hagejal tekkinud põhjendatud kahtlus, kas antud ettevõte objektil tegelikult töid tegi.
10.Hageja ei nõustunud kostja etteheitega, et hageja jättis postide ääred ja hoone ümbruse sillutisriba tegemata. Ehitusobjekti koosolekul otsustati, et postide ääri kividega ei kaeta, vaid need valatakse betooni täis. 28.02.2018 ehituskoosoleku nr 24 protokolli punktist 4 nähtub, et betoonkivide paigaldus oli põhimahus teostatud. Samas punktis on märkus: „Betoneerimistööd plaanitakse teostada 03.03.18 juhul, kui ilm soojeneb plusskraadideni.“ Järgmises vastuse punktis on kirjeldatud, et veel 19.03.2018 olid väljas miinuskraadid.
11.Märtsis ei saanud hageja teha hoone ümber sillitusriba, sest toimus alles trepi ehitus ja lumi oli maas. Seda asjaolu on Xxxx kinnitanud. Puuduste osas viitas kostja oma 13.03.2018 e-kirjale, kuid hageja hinnangul ei olnud tegemist nõuetekohase puudustest teavitamisega. Kostja oleks pidanud puudusi üksikasjalikult kirjeldama ja andma täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja viitas VÕS § 644 lõigetele 1, 2 ja 3.
12.Kostja on viidanud, et ta on tasunud hagejale kokku 2040 eurot. Hageja leidis, et kostja väited maksete kohta on eksitavad. 840 eurot ei tasunud kostja hagejale mitte vaidlusaluse arve nr 18009 ning kivide paigalduse katteks, vaid arve nr 18007 eest, mis esitati killustiku müügi, kopa teenuse ja veoteenuse eest.
13.Xxxx on 23.04.2019 kinnitanud, et hageja paigaldas veovahendite kuuri põrandale paekivisõelmed, tihendas need ja paigaldas betoonplaadid. Xxxxe vastuse järgi olid 14.02.2018 ehituskoosoleku protokolli nr 22 punkti 4 järgi põrandaaluse killustikutööd teostatud ning 28.02.2018 ehituskoosoleku protokolli nr 24 p-st 4 nähtub, et betoonkivide paigaldus on põhimahus teostatud.
14.Hageja pidas ebaõigeks kostja väidet, et ta ei ole pärast 2018. a märtsi kostja poole pöördunud. Kostja on hageja kõnesid eiranud. Xxxx ei ole hagejat töödes esinevatest puudustest teavitanud.
15.Kostja tasaarvestuse avaldusele vaidles hageja vastu ja leidis, et kostja kahju nõue ei ole tõendatud. Kostja viidatud tööde maksumus on ülepaisutatud ega vasta tegelikkusele. Kostja vastuväiteid viivisenõudele pidas hageja arusaamatuteks. VÕS § 1131 lg 1 alusel nõude
esitamine ei eelda seda, et hageja peaks tõendama võla sissenõudmiseks tehtud toiminguid.
16.18.11.2019 esitas hageja 14.10.2019 toimunud xxxx hoiukuuri I korruse põrandapinna mõõtmise tulemused. Tulemustest nähtub, et hoiukuuri põranda mõõtudeks on laius 8,55 m x pikkus 30,2 m ehk põranda pindala on 258,21 m2. Hageja on esitanud kostjale arve 258 m2. Mõõtmise juures viibisid lisaks hagejale tööde peatellija Xxxxe esindaja M V ning objektil töid teostanud A P. Mõõtmistulemustega on tõendatud, et hageja arvel esitatud ruutmeetrite arv on kooskõlas reaalselt teostatud töödega.
17.Hageja esitas kohtule fotod, millistega ta soovis tõendada, et kostja ei ole paigaldanud postide ümber kive ega järelikult kandnud neid kulusid, mida ta on kahjunõudes kirjeldanud. Kostja ei olnud sellest isegi teadlik, mis kinnitab hageja väiteid, et kostja ei viibinud paljudel koosolekutel ja tema kahjunõue on fiktiivne. Kuna hageja on tõendanud, et postide ümbrused betoneeriti, ei saanud kostjal tekkida kulutusi parandustööde tegemiseks 82 posti juures.
18.30.12.2019 selgitas hageja, et ta pöördus Xxxxe poole ning küsis, kes ja millal otsustas, et postide ümbrused betoneeritakse. Xxxxe vastuse kohaselt selle kohta on ainuke kirjalik ülestähendus ehituskoosoleku protokollis nr 24. Protokollist nähtub, et 28.02.2018 seisuga olid hageja poolt betoonkivid põhimahus paigaldatud ning betoneerimistöid planeeriti teha 08.03.2019, kui ilmastikutingimused lubavad.
19.Hageja küsis Xxxxelt, kas on õige tema väide, et märtsis ei saanud ilmastikutingimuste tõttu hoone ümber sillutisriba teha. Xxxx vastas, et väide vastab tõele, viidates ehituspäevikutes märgitud temperatuuridele. Seega tegi hageja vastavalt poolte kokkuleppele veebruaris 2019 ära kõik need tööd, mida oli võimalik teha.
20.Teostatud tööde aktist nr 6 nähtub, et ajavahemikul 15.02.2018 - 23.03.2018 akteeriti Sillaotsa veovahendite kuuri lepinguliste töödena esimese korruse betoonplaatide aluse tasandus paekivisõelmetega (teostatud 100% lepinguline maht) ning esimesele korrusele 300x300x60 betoonplaatide paigaldus koos aluse tegemisega (teostatud 73% lepingulisest mahust). Hageja järeldas, et akteerimata jäi järelikult hoonest väljaspoola asuvate sillutiste paigaldus, sest tööd ei olnud võimalik teha ilmastikuolude tõttu.
21.Xxxxe esitatud plaanilt nähtub, et betoonkivisillutist paigaldati ca 268 m2. Hageja leidis, et poolte kirjavahetusest saab siiski järeldada, et hageja esitas kostjale tööd vastuvõtmiseks. Kostja ei teavitanud hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest ega andnud tähtaega kohustuse täitmiseks.
22.30.04.2020 seisukohtadega koos esitas hageja 19.02.2018 ja 20.02.2018 ehitustööde päevikud, millised on allkirjastanud kostja seaduslik esindaja. Tõenditest nähtub, et kostja on lugenud lõpetatuks betoonkiviplaatide paigalduse. Eksitavad on kostja väited, et hageja ei ole töid vastuvõtmiseks esitanud ja kostja ei ole töid vastu võtnud. Kuna kostja on tööd vastu võtnud, peab tema tõendama, et vastuvõetud töö ei olnud lepingukohane.
23.Kuna kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse, on ta tunnistanud hageja nõude sissenõutavaks muutumist. Võimalikest tööde puudustest ei ole kostja hagejat nõuetekohaselt teavitanud. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et viimane teavitas puudustest 13.03.2018 ekirjaga. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsev kostja ei lisanud oma kirjale puudusi kajastavat fotot, vaid on üksnes nentinud, et hageja saab ise vajadusel töö ringi teha seal, kus hageja puudusi näeb. Selline e-kiri ei kujuta endast nõuetekohast teavitamist. Xxxx on tellijana kinnitanud, et 28.02.2018 seisuga olid betoonkivid põhimahus paigaldatud, vajalik oli mõningate kivide alused korrastada ja kivid korrektselt paigaldada. 28.02.2018 ehituskoosoleku nr 24 protokolli punktis 4 nähtub, et betoonkivide paigaldus oli põhimahus teostatud.
24.Isegi kui kostja oleks nõudnud puuduste kõrvaldamist, ei olnud need nii olulised, et oleksid õigustanud tasu maksmata jätmist. Poolte vahel on vaidlus teostatud tööde mahus. Hageja pöördus 16.12.2019 teabenõudega Xxxxe poole ja küsis, kui suur oli veovahendite kuuri esimese korruse põranda pind. Xxxx vastas 27.12.2019 ja selgitas, et hanke juures olnud mahutabelis oli põranda betoonkivisillutuse suurus 227 m2 ja hoonet ümbritseva betoonkivisillutuse suurus 66 m2. Xxxxe vastuse kohaselt oli reaalselt sillutatud ala mahuks umbes 268 m2.
25.Hageja küsis Xxxxelt, millises mahus võttis vald kostjalt vastu betoonplaatide paigalduse veovahendite kuuri esimesel korrusel ja hoone väliskülgedel ning Xxxx vastas 24.04.2020, et kokku oli vastu võetud mahuks umbes 270 m2.
26.Täiendavalt esitas hageja kohtule ehitustööde päevikud ajavahemiku 26.03.2018 kuni 15.05.2018 kohta, millest nähtub, et miinuskraadid püsisid ja hageja ei saanud puudusi kõrvaldada ka hiljemalt 23.03.2018. 02.04.2018 andis Riigi Ilmateenistus välja pressiteate, mille kohaselt sadas üle Eesti lund. Seega on hageja tõendanud, et ka seisuga 23.03.2018 valitsesid sellised tingimused, mis ei võimaldanud töid lõpetada. Xxxx kinniatas, et alltöövõtja informeeris teda, miks ei saanud töid lõpetada.
27.Xxxxe 23.04.2019 vastusest nähtub, et vald ei olnud teadlik, et OÜ xxxx oleks teostanud xxxx objektil ehitustöid. Xxxxe 24.04.2020 vastusest nähtub, et kostjal oli kohustus alltöövõtjad Xxxxega kooskõlastada. See kinnitab hageja kahtlusi, et nimetatud ettevõtte ei ole kõrvaldand puudusi hageja töös. Kostja on ise kinnitanud, et hageja teostas ühel pool majast väljapoole jäävate silluste paigalduse, seega ei saa kostja väidetud puuduste kõrvaldamise mahud olla õiged. Hageja samas nõustus, et ühele poole maja jäi sillutis paigaldamata, sest ilmastik seda ei võimaldanud.
28.Kostja on esitanud fiktiivse kahjunõude, kui ta on väitnud, et tegi parandustöid 82 posti juures, kandes seejuures kulutusi kivide lõikamisele. Hageja fotodega on tõendatud, et postide ümbrusi ei kaetud kividega, vaid need betoneeriti. Kostja kahju nõue on tõendamata. Xxxx on selgitanud 24.04.2020 vastuses hageja teabenõudele, et otsus postide ümbrused betoneerida tehti ehituskoosolekul, kuid kirjalikku märget selle kohta ei ole. 28.02.2018 koosoleku protokolli punktis 4 on märge, et betoneerimistöid plaanitakse teha 03.03.2018. Seega ei vasta tõele kostja väide, et betoneerimise otsus võeti vastu alles mais 2018.
29.Hageja ei nõustunud kostja väidetega mahtude suuruse arvestamise kohta. Hageja pöördus Xxxxe poole küsimusega, millises suuruses positide ümbrused betoneeriti. Xxxx vastas, et suhteliselt väikestes mahtudes, umbes 60 x 60 cm iga posti juures, sõltuvalt selles, kuidas täiskivi lõppes. Postide ümbruse betoneerimise eesmärgiks oli, et ei peaks täiskivi lõikama. Samuti ei olnud vastuse kohaselt võimalik postide ümber kive tihendada, sest posti vundament on laiem ja tihendamisel võivad kivid puruneda.
30.Kostja on esitanud xxxx jõumasinate ja veovahendite hoiukuuri ehitusprojekti 1. korruse plaani, millest nähtub, et hoone pikimad välisküljed on ca 530,1 m ning ühes seinas on 3 ust mõõtmetega 3 m ehk kokku 9 m. Xxxx OÜ on väidetavalt teostanud äärekivi paigaldust 72 jm, mis ei ole projektijärgsete mõõtmete alusel võimalik.
31.Kostja on soovinud tööde lõpetamist tõendada xxxx veovahendite kuuri ehituse ja teostusdokumentatsiooni auditi aruandega, kuid tõendist ei nähtu, kes on väidetavad puudused likvideerinud. Kostja ei ole tõendanud, et töös esinesid puudused, mille kordategemise kulud olid 4317,93 eurot. Kostja ei ole tõendanud, millised puudused hageja töös esinesid, millises mahus, kas ja millal nõudis ta nende parandamist ning et hageja puudusi ei kõrvaldanud.
32.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kostja tasus arve nr 18007 alusel hagejale tööde eest 840 eurot. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Arve esitati killustiku, selle veo ja kopatööde eest. Tegemist oli täiesti iseseisva kokkuleppega. Kostja ei ole varasemalt esitanud vastuväiteid seoses arvetega 18007 ning 18009. Hageja pidas eluliselt ebausutavaks, et isik, kellele esitatakse kokku lepitust suuremaid arveid, ei esita vastuväiteid.
33.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu ja kulud õigusabile. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 425 eurot. Õigusabi osutati hagejale tunnihinnaga 100 eurot. Nõude aluseks olevate materjalidega tutvumiseks, kliendiga konsulteerimiseks ning hagiavalduse koostamiseks kulus 2 tundi ehk 200 eurot ilma käibemaksuta. Kostja vastusega tutvumiseks, kliendiga konsulteerimiseks ning hageja 30.04.2019 seisukoha koostamiseks kulus 3,5 h ehk 350 eurot ilma käibemaksuta. Kostja 17.06.2019 seisukohaga tutvumiseks, kliendiga konsulteerimiseks ning hageja 18.11.2019 taotluse koostamiseks kulus 1 h ehk 100 eurot ilma käibemaksuta.
34.25.11.2019 istungi ettevalmistumiseks, kliendi konsulteerimiseks ning Tallinna kohtumajas istungil osalemiseks (õigusabiteenuse osutaja asukohast 2 x 179 km kaugusel) kulus 4 h ehk 400 eurot ilma käibemaksuta. 16.12.2019 teabenõude koostamiseks Xxxxele, vastusega tutvumiseks, kliendi konsulteerimiseks ning hageja 30.12.2019 vastuse koostamiseks kulus 1,5 h ehk 150 eurot ilma käibemaksuta. Kostja 24.01.2020 vastuse ja täiendavate tõenditega tutvumiseks ning kliendi konsulteerimiseks kulus 0,5 h ehk 50 eurot ilma käibemaksuta.
35.19.02.2020 istungiks ettevalmistumiseks, kliendi konsulteerimiseks enne istungit ning istungil osalemiseks Tallinna kohtumajas (õigusabiteenuse osutaja asukohast 2 x 179 km kaugusel) kulus 4 h ehk 400 eurot ilma käibemakusta. 11. märtsi 2020 teabenõude koostamiseks ja korduvate meeldetuletuste esitamiseks, Xxxxe 24.04.2020 vastusega tutvumiseks kulus 1 h ehk 100 eurot ilma käibemaksuta. Kliendiga konsulteerimiseks ning 30.04.2020 hageja täiendava seisukoha koostamiseks kulus 3 h ehk 300 eurot ilma käibemaksuta. Kostja 15.05.2020 seisukohaga tutvumiseks kulus 20 minutit ehk 33,33 eurot ilma käibemaksuta. 26.08.2020 istungi ettevalmistumiseks ning istungil osalemiseks Tallinna kohtumajas (õigusabiteenuse osutaja asukohast 2 x 179 km kaugusel) kulus 4 tundi ehk 400 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja menetluskulud 2908,33 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
36.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta sõlmis Xxxxega 07.09.2017 töövõtulepingu xxxx veovahendite hoiukuuri ehitustöödeks. Tööde mahtu kuulus muuhulgas hoone esimesel korrusel betoonplaatidest põranda ehitus, betoonplaatidest sillutisriba ehitus ümber hoone ja sillutise äärekivi paigaldus. Kostja asus 2017. a septembris töid teostama ning tegi ära esimese korruse põranda aluse ja osaliselt aluse sillutisribale.
37.Hageja avaldas jaanuaris 2018 soovi osaleda xxxx veovahendite hoiukuuri ehitustöödel. Hageja ja kostja leppisid suuliselt kokku, et hageja paigaldab hoone sees betoonkivist plaatpõranda (227 m2), betoonkivid hoone ümber sillutisribale ning kõnnitee äärekivi sillutisriba serva (72 jm). Hoone esiküljel tuli selleks valmistada ette aluspind. Hageja kajastas tööde mahuks 258 m2. Vastavalt kokkuleppele pidi hageja tegema töö hinnaga 20 eurot ruutmeetri kohta, millele lisandub käibemaks. Seega oli tööde kogumaksumuseks 6192 eurot koos käibemaksuga. Betoonkivid ja kõnnitee äärekivid olid kostja poolt ning olid juba transporditud objektile.
38.Hageja alustas töödega 2018. a veebruari keskel ja paigaldas põrandaplaadid seal, kus need jooksid sirgete ridadena. Postide ääred, kus tuli palju kivi lõigata ja kus töö oli ajamahukas, jättis hageja tegemata. Tegemata jäi ka hoone ümber sillutisriba. Hageja jättis töö lõpetamata. Tehtud töö oli puudustega. Hageja esitas arve ning kadus. Kuna töö oli lõpetamata ja ebakvaliteetne, ei võtnud kostja tööd vastu. Töö eest tasu saamiseks pidi hageja töö lõpetama ja korrastama objekti. Hageja objektile ei tulnud ega kõrvaldanud puudusi.
39.Hageja esitas 20.02.2018 arve täissummale 6192 eurot. Kostja tegi vastavalt kokkuleppele kaks makset. 23.02.2018 tasus kostja 840 eurot ja seejärel 23.02.2018 1200 eurot. Kuna tööd oli lõpetamata, oli tegemist ettemaksetega. Seega on kostja tasunud hagejale seoses kokku lepitud tööga 2040 eurot.
40.07.03.2018 ehituskoosolekul fikseeriti töö seis põrandaplaatide paigaldusel ja sillutiste tegemisel. Tuvastati, et betoonkivid olid osaliselt paigaldatud hoone sees. Hoone esiküljel oli paigaldus puudulik ja ilma äärekivita. Hoone tagaküljel ei olnud paigaldustöid alustatud. Töö tuli lõpuni teha ja ebakvaliteetne töö parandada. Kostja teatas sellest 13.02.2018 e-kirjaga hagejale ja tegi ettepaneku töö parandada. Hageja objektile ei tulnud ning töid ei parandanud.
41.Puudustega töö parandamiseks tellis kostja töö Xxxx OÜ-lt. Paigaldada tuli 40 m2 ulatuses betoonplaate. Lisaks tuli paigaldatud plaadid lahti võtta, aluspind korrastada ja plaadid uuesti paigaldada. Põrandaplaatide vahed tuli liivaga täita ja tihendada. Hoone ümber tuli paigaldada sillutise plaadid, juba paigaldatud plaadid üles võtta ning uuesti paigaldada, kuna äärekivi puudumise tõttu olid need vajunud. Kogu sillutise ulatuses tuli paigaldada äärekivi. Töö lõpetamise ja puuduste parandamise eest tasus kostja Xxxx OÜ-le 1693,93 eurot.
42.Hoone vundamendi ja põrandapostide ümbert lõpetas puudustega töö kostja ise. Parandustöö tuli teha 82 posti juures (72 vundamendiposti ja 10 põrandaposti). Ühe posti parandustöö hinnaks kujunes 32 eurot (kivi lõikamine 7 eurot, mis sisaldas lõikuri renti, ketta kulumist ning 2 inimese töötasu 25 eurot, arvestusega 1 tund posti juures). Parandustööde maksumus kokku oli 82 x 32 eurot = 2624 eurot. Kostja pidi tegema ka hoone esise ning hoone tagakülje sillutise aluspinna ettevalmistamise. Kostja ei nõustunud hageja nõudega, kuna hageja nõudis tasu töö eest, mis jäi lõpetamata ja mida kostja vastu ei võtnud.
43.Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse ja viivise tasumist arvele nr 18009 tuginedes. Hageja ei ole tõendanud, et ta on arvel märgitud töö teinud. Xxxxe 06.12.2018 vastus teabenõudele kinnitab, et hageja tegi töid xxxx veovahendite kuuri ehitusobjektil, kuid sellest ei ilmne, milliseid töid hageja tegi ja kas tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Töö tegemist ja nõude sissenõutavaks muutumist ei tõenda hageja esitatud aktid nr 2, nr 5 ja nr 6. Akt nr 2 puudutab töid oktoobris 2017 ja akt nr 5 töid jaanuarist kuni 14.veebruarini 2018, mil objektil tegi töid ainult kostja. Akt nr 6 puudutab omanikujärelevalve tööd, millel ei ole seost hageja töödega.
44.Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga suulise töövõtulepingu, kuid hageja ei ole kokku lepitud kohustusi täitnud. Hageja ei ole lõplikult valmis tööd kostjale üle andmiseks esitanud ja kostja ei ole hageja tööd vastu võtnud. Kostja teatas kohe, et töö on lõpetamata ja puudustega. 28.02.2018 e-kirjas teatas kostja, et hagejal on hoone tagumine osa tegemata ning ta soovis teada, millal see tehtud saab. Samuti saatis kostja hagejale foto maja tagumisest seinast. 13.03.2018 teavitas kostja hagejat, et tellija hinnangul oli töö puudulik ja omaniku järelevalve hinnangul ei saa loksuvat kivi vuugiliivaga mitteloksuvaks. Kostja kutsus hagejat tööd enne 23.03.2018 parandama.
45.Kostja kirjadest nähtub, et töö oli puudustega, seda ei ole vastu võetud ning hageja peab puudused kõrvaldama. Hageja ei ole puudusi kõrvaldama. Ebaõige on hageja väide, et kostja ei ole talle pretensioone esitanud. Pärast 2018. märtsi, kui kostja teatas hagejale töö puudustest, ei
ole hageja kordagi kostja poole pöördunud võlgnevuse nõudega. Kostja tegi parandustööd 2018. a aprillis-mais ning hagejal oleks olnud piisavalt aega oma töö parandamiseks.
46.Hageja tasuks kokkulepitud töö eest oli 6192 eurot. Kostja on hagejale tasunud 2040 eurot. Kostja kuludeks tööde lõpetamisele ja parandamisele olid Xxxx OÜ-lt tellitud parandustööd maksumusega 1693,93 eurot ja hageja enda tehtud parandustööd maksumusega 2624 eurot. Kostjal on hageja vastu tegemata jäänud töö parandamisest tulenev kahju hüvitamise nõue summas 1693,93 eurot + 2624 eurot = 4317,93 eurot. Kui hageja oleks töö nõuetekohaselt teostanud, oleks tal olnud õigus saada täiendavalt tasu 6192 eurot – 2040 eurot = 4152 eurot. Nimetatud summa kuulub vähendamisele osas, mida hageja on töö lõpuni tegemata jätmise osas kokku hoidnud. Sillutise panemata jätmisega (arvestusega 72 jm, laius 0,6 m), kui arvestada tasuks 20 eurot, on hageja kokku hoidnud 72 x 0,6 x 20 = 864 eurot. Seega ei ole hagejal õigust saada tasu rohkem kui 4152 eurot – 864 eurot = 3288 eurot.
47.Kostja esitas hageja vastu tasaarvestuse avalduse ning tasaarvestas hageja nõude kostja nõudega hageja vastu. Hageja nõue 3288 eurot on kostja nõudega 4317,93 eurot tasaarvestatud. Hageja viivisenõudele vaidles kostja vastu. Hageja nõuab viivist arve nr 18009 alusel, mis on esitatud lepingulise tasunõude eest. Viivises ei ole pooled kokku leppinud. Kui hagejal oleks õigus viivist nõuda, saaks ta seda nõuda seadusjärgses määras. Hageja ei saa viivise arvestamisel lähtuda arvel märgitud kuupäevast. Kuna kostja töid vastu ei võtnud, puudus alus tasu nõudmiseks. Äärmisel juhul võiks hageja tasunõude tekkimise aluseks olla päev, mil Xxxx võttis valmis tööd kostjalt vastu. See toimus 10.12.2018.
48.Kostja leidis, et hageja võla sissenõudmiskulude nõue 40 eurot on jäänud põhjendamata ja tõendamata. Kohtule on koos hagiavaldusega esitatud Xxxxe 06.12.2018vastus Õigusbüroo Aspekt OÜ teabenõudele. Samas andis hageja volikirja Õigusbüroole Aspekt OÜ tema nimel tegutsemiseks 10.12.2018. Nõue Xxxxele ei saanud olla esitatud hageja nimel ning sellega seoses ei ole hagejal kulusid tekkinud. Muid võla sissenõudmiskulusid hagiavaldusest ei ilmne. Hageja ei ole pärast 2018. aasta märtsi kordagi pöördunud nõudega kostja poole. Kuna hageja ei ole võla sissenõudmiskulusid kandnud, on hageja nõue sissenõudmiskulude väljamõistmiseks alusetu.
49.17.06.2020 seisukohtades kinnitas kostja, et on hageja arve kätte saanud, kuid ta ei tunnista seda. Kostja osundas, et hageja on tööde osalise teostamise omaks võtnud. Hageja kohustuseks oli paigaldada kivid kogu põranda ulatuses ja hoone ümber. Kivide vahele liiva lisamine ja tihendamine käis kogu kivipaigalduse kohta ehk ka selle töö kohta, mille hageja enda väitel oli lõpetanud. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja tuleb töid tegema kevadel ja osa raha tasutakse kevadel. Hagejal ei olnud õigust saada tasu puudustega töö eest.
50.Hageja tunnistas, et kivid olid paigaldatud selliselt, et aluspinna vajumine võis mõjutada töö tulemust. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et hageja selle eest ei vastutanud. Hageja ei ole kostjat hoiatanud, et ta ei saa saavutada töö nõutavat tulemust. Poolte vahel ei olnud selles osas mingit kokkulepet. Töövõtulepinguga võttis hageja endale kohustuse paigaldada kiviplaadid põrandale ja hoone ümber. Töö pidi vastama nõutud tingimustele ning plaatide vajumise vältimiseks oli ette nähtud äärekivi paigaldus. Hageja jättis äärekivid paigaldamata ja töö lõpetamata, ei ilmunud tööd üle andma ega esitanud ühtegi ehitusdokumenti. Kostja pidas tavapäraseks, et ehitustööde üleandmiseks koostatakse akt ja antakse üle ehitusdokumendid.
51.Hageja vastusest ilmneb, et ta oli teadlik töö puudustest töö tegemise ajal ja objektilt lahkumise ajal. Seetõttu ei oma tähtsust, kas kostja on puudusi täpselt kirjeldanud. Kõik need tööd, mis tuli hiljem täiendavalt ära teha, olid hagejale teada tööde lõpetamisel. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et ta on eksinud tasude arvestusega.
52.24.01.2020 selgitas kostja, et poolte vahel kokku lepitud töö hinnaks oli 20 eurot ruutmeetri kohta, millele lisandus käibemaks. Töö mahuks oli hinnanguliselt 258 m2. Seega oli kogu töö hinnaks 20 x 1,2 x 258 = 6192 eurot koos käibemaksuga. Töö hinda ja mahtu tõendab hageja esitatud arvel nr 18009 olev sisukirjeldus. Tööde mahtu tõendavad ehitusprojekti arhitektuuri osa ja konstruktiivse osa seletuskirjad ning joonis AR-1. Tööde mahu määramisel lähtus kostja esimese korruse netopinnast, millele lisati umbes 30 m2 sillutise osa. Projekti esimese korruse jooniselt AR-1 nähtub, et esimese korruse netopind on 226,7 m2 ning see sisaldab postide ümbrust ja trepialust. Sellele lisandub sillutise osa kahelt poolt 0,6 m laiuselt. Jooniselt on näha, et hoone esi- ja tagakülje pikkuseks on 30,1 m. Seega on arvutuslikult sillutise osa maht 0,6 x 30,1 x 2 = 36,12 m2. Kokku on arvutuslikult pinda 262,82 m2. Natuke võis kõikuda sillutisriba laius, mis sõltus kivide jooksust. Kive ei tohi lõigata väiksemaks kui 1⁄4, et vältida nende loksuvust. Hageja ja kostja hindasid koos tööde mahtu ja jäid 258 m2 juurde.
53.Kostja tellis hagejalt töö, mis tuli teha vastavalt projektile. Ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid (EhS § 12 lg 1). Projekti järgi tuli põrand ehitada killustikust aluspinnale, millele paigaldatakse peentasanduse killustiku peensõelmetest kihile Raekivi hallidest betoonplaatidest 60 x 300 x 300 põrand. Sillutisriba fikseerimiseks tuli kasutada kõnnitee äärekivi. Vundamentide kohtades tuli teha vajalikud sisselõiked. Killustikust aluspinna ehitas kostja. Samuti ostis kostja Raekivi betoonplaadid ning äärekivid. Hageja ülesanne oli olemasolevale põranda aluspinnale ja sillutisele peentasanduse tegemine ning betoonist tänavakivide paigaldamine, sh sisselõigete tegemine postide juures. Projekti järgi oli põrand täies mahus betoonkivist ja postide juures tuli teha kividesse sisselõiked.
54.Põranda betoonplaatide paigaldusel tuli järgida tootja paigaldusjuhendit. Raekivi betoonist sillutuskivide, -plaatide ja äärekivide paigaldusjuhendi järgi oli lubatud kivid paigaldada liivapadjale. Kivide vahele tuli jätta 2-4 mm vuugid, mis tuli täita kuiva liiva peenema fraktsiooniga. Sillutis tuli tihendada 80-100 kg vibraatoriga. Korralikult täidetud vuugid ei lase kividel viltu vajuda. Kivisillutise äär toestatakse tavaliselt äärekividega, kuid ääre võib lõpetada ka veerenniga. Projektis oli ette nähtud äärekivi paigaldus. Projekti ja paigaldusjuhiste järgi tuli betoonkivide paigaldamise nõuetekohase tulemuse saavutamiseks teha nende alla liivast või paekivisõelmetest pehmenduskiht. Ilma selleta ei olnud kivide paigaldamine lubatud. Seega kuulus killustiku toomine objektile hageja tööde mahtu. Kuigi hageja esitas selle kohta eraldi arve, jääb see tööde hinna sisse ning teine arve pidi olema selle võrra väiksem. Kostja tasus killustiku eest täies ulatuses ja teise arve eest osaliselt, kokku 2040 eurot.
55.Hageja töö oli puudustega, seda kostjale üle ei antud ja kostja seda vastu ei võtnud. Kostja andis hagejale täiendava aja puuduste kõrvaldamiseks kuni 23.03.2018. Hageja töid lõpetama ega parandama ei tulnud, samuti ei teinud ettepanekut muu tähtaja kohta. Kostja pidi lõpetama ja ümber tegema hageja puudustega töö. Kostja tellis töö paranduse ja lõpetamise Xxxx OÜ-lt ning tegi postide ümbert ja trepialuse põranda lõpetamise tööd ise. Kostja viitas VÕS § 646 lõikele 5.
56.Kostja soovib tõendada tööde lõpetamist xxxx veovahendite kuuri ehituse ja teostusdokumentatsiooni auditi aruandega. Auditi aruande lk 30 ja 31 on fotod põrandast ja lk 22 ja 25 paigaldatud sillutisribast. Kostja tõendab tööde tegemist 2018. a mais ja kulusid Xxxx OÜ teostatud tööde akti, esitatud arve ja töö eest tasumise maksekorraldusega. Kostja enda kulusid 2018. a mais tõendavad lõikuri rendi arve ja Maksu- ja Tolliameti tulu ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni väljatrükk töötajatele tasu maksmise kohta. Töötajatele maksti töö tegemise kuul 2018. a mais 1140 eurot brutosummana, millele lisandus 376,20 eurot sotsiaalmaksuna ja 9,12 eurot tööandja töötukindlustuse maksuna. Kokku oli töötaja töötasu kulu kuus 1543,56 eurot. Postide juures tegi tööd 2 töötajat.
57.Kostja täpsustas oma arvutusi. Hageja tasuks kokkulepitud töö eest oli 6192 eurot ehk 20 eurot ruutmeetri kohta, millele lisandus käibemaks. Tööde mahuks oli 258 m2. Kostja on hagejale tasunud 2040 eurot. Kui töö oleks tehtud nõuetekohaselt, oleks hagejal olnud õigus saada täiendavalt tasu 6192 eurot – 2040 eurot = 4152 eurot. Tegemata töö eest ei ole hagejal õigus tasu saada. Hageja jättis tegemata tugipostide ümbruse, äärepostide ümbruse, trepialuse ja sillutise kahest küljest. Hageja küll paigutas sillutisriba esiküljele, kuid see tuli üles võtta ja uuesti laduda. Põrandapostide (10 tk) juures jäi tegemata 3,6 m2, seinapostide (72 tk) jäi tegemata 19,44 m2, trepialuse osas jäi tegemata 4,86 m2 ja sillutisriba osas 36,12 m2. Kokku jäi põrandapinnast tegemata 3,6 m2 + 19,44 m2 + 4,86 m2 + 36,12 m2 = 64,02 m2. Arvestades kokku lepitud ruutmeetri hinda 20 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ole hagejal õigus saada tasu tegemata töö eest 20 x 1,2 x 64,02 = 1546,48 eurot. Hagejal oleks olnud õigus saada 4152 eurot – 1546,80 eurot = 2605,20 eurot.
58.Kostja lasi Xxxx OÜ-l tööd parandada ja lõpetada 1693,93 eurot eest ning tegi ise töö postide ümber 2624 euro eest, millest tulenevalt on kostja nõue hageja vastu 4317,93 eurot. Kostja tasaarveldas hageja nõude 4317,93 euroga.
59.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et juba 28.02.2018 ehituskoosolekul otsustati postide ümbruse betoneerimine. 07.03.2018 protokolli punktis 3 on märgitud, et betoonkivid olid osaliselt paigaldatud hoone sees ning hoone ees oli paigaldus puudulik ja ilma äärekivita. Hoone tagaküljel ei olnud paigaldustöid alustatud. Lodžade trepialuste betoneerimistööd sooviti teha 12.03.2018. Seega ei peetud protokollis betoneerimistööde all silmas mitte põranda betoneerimist, vaid hoonest väljas suvate lodžade trepialuste betoneerimist.
60.Kostja nõustus, et veebruari lõpus oli lumi maas, mis nähtub ka fotodelt. Tellimust vastu võttes pidi hageja professionaalse ehitajana arvestama ilmastikutingimusi. Külmad ilmad on sel ajal Eestis tavalised. Kostja ei nõudnud tööde lõpetamist külmal ajal, vaid ta juhtis tähelepanu puudusele ja küsis kirjavahetuses, millal hageja tööd lõpetab. Hiljem andis kostja hagejale tähtaja kuni 23.03.2018. Poolte vahel ei olnud kokkulepet töö osalise tegemise kohta.
61.Hageja esitatud teostatud tööde akt nr 6 ei tõenda tema väiteid. Teostatud tööde akti real 16.2 kajastub kostja ettevalmistatud killustikust põranda alus ning kostja ostetud põranda betoonplaadid ja äärekivid. Akteerimata osa on põranda töö, mida hageja pidi tegema. See ilmneb ehituskoosoleku protokollist nr 24 ja 07.03.2018 ehituskoosoleku protokollist nr 25, kus tööde lõpetamiseks anti täiendav tähtaeg. Akt nr 6 ei tõenda hageja tööde teostamist.
62.Hageja ei ole selgitanud, kuidas ta enda arvutatud mahud on saanud. Hageja esitatud skeemilt ei tulene, mis on aluseks uute mõõtude ja mahtude skeemile kandmisel. Hageja esitatud kaks tõendit ehk mõõtmisprotokoll ja betoonkivisillutise skeem on omavahel vastuolus, sest põranda pikkuse ja laiuse mõõdud ei vasta. Joonisega ei saa tõendada poolte vahel kokkulepitud tööde mahtu 2018 veebruari seisuga. Kostja ei nõustunud, et poolte e-kirjade vahetus tõendab hageja soovi tööd üle anda. Hageja ei ole töid üleandmiseks esitanud.
63.15.05.2020 seisukohtades ei nõustunud kostja hageja väitega, et kostja peab tõendama hageja töödes puuduste esinemist ja nende kõrvaldamise nõudmist. Kostja leidis, et hageja on teabenõuetes Xxxxele esitanud suunavaid küsimusi. Esitatud on ka küsimusi, millele saaks vastuse anda ehitusekspertiis. Xxxxe ehituslikud vastused on oletuslikud ning sama puudutab vastuseid mahtude osas. Xxxxe vastused on koostanud Tiiu Pippar, kes alates 2019. a lõpust ei ole enam valla töötaja.
64.Hageja on uue tõendina esitanud xxxx kuuri betoonkiviga sillutatud ala skeemi, millel on märgitud betoonkiviga ala suuruseks ca 270 m2. Skeem on analoogiline hageja varasema tõendiga, kus pinna suuruseks oli märgitud ca 268 m2. Sellise ligikaudsuse juures võib
paigalduse maht olla ka kostja arvutatud 262,8 m2. Hageja esitatud tõend tema väiteid ei tõenda. Küll aga lükkab see ümber hageja esitatud mõõtmisprotokolli andmed, milliste kohaselt oli sisemise põrandapinna suuruseks 258,21 m2. Xxxx on 20.12.2019 kinnitanud, et hoone suurust ei muudetud. Projektijärgne põrandapinna suurus oli 226,8 m2.
65.xxxx 24.04.2020 vastuses toodud postide betoneerimistööde maht on oletuslik ja ebatäpne. Kivid olid suurusega 30 x 30 cm, mistõttu eelnimetatud mõõt tähendab 2 x 2 kivi. Samas vastuses on lisatud foto postist, kust on näha, et betoneeritud on 1,5 kivi laiuselt ning kivi on lõigatud. Ebaõige on ka vallavalitsuse vastuses toodud viide, mille kohaselt oli hanke juures olevas mahutabelis hoonet ümbritseva betoonkivisillutuse suurus 66 m2. Mahutabelis on märgitud sillutisriba pikkuseks 66 jm ehk jooksvat meetrit.
66.Kostja hinnangul on hageja tõendanud, et ta teadis veebruari lõpus oma töö puudustest. Hageja on küsinud Xxxxelt, kas alltöövõtja informeeris valda, et veebruaris ei saa tööd ilmastikutingimuste tõttu teha. Xxxx vastas sellele jaatavalt. Seega on asjakohatud hageja väited, et kostja teda puudustest ei teavitanud, sest hageja oli ise puudustest teadlik.
67.Hageja esitatud ehituspäevikud ei tõenda, et kostja oli hageja tööd lugenud valminuteks. Ehituspäevikus kirjeldatakse ehitustööde käiku kasutatud ehitusmaterjale või -tooteid. See on tehniline kirjeldus. Päevikutesse kantud andmetel ei ole seost tööde vastuvõtmiseks esitamise või nende vastuvõtmisega. Ehituspäevikud perioodil 26.03-15.05.2018 ei tõenda usaldusväärselt ilmastikutingimusi. Kostja tellis Keskkonnaagentuuri ilmateenistuselt ametlikud andmed xxxx õhutemperatuuri kohta igapäevaselt keskmisena kella 8:00-st kuni 17:00-ni perioodil 14.02.2018 kuni 30.04.2018. 2018 veebruari lõpus olid külmad ilmad, kuid 9.-13. märtsil ning 18.-19. märtsil olid plusskraadid. Arvestada tuleb, et keskpäeval oli ilm soojem kui hommikul ja öösel. Ilmastikutingimused ei takistanud tööd tegemist enne 23.03.2018 ega hiljem. Xxxx OÜ asus hageja tegemata tööd parandama ja lõpetama alles mai alguses.
68.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis. Õigusabile kulus 1250 eurot, millele lisandub 25.08.2020 istungil osalemise kulu vastavalt istungi ajalisele kestvusele. Koos viimasel istungil osalemise ajakuluga on kostja menetluskulude suurus 1437 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
69.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Hageja ei ole erinevate tegevuste puhul ajakulu eristanud. Põhjendatuks ei saa lugeda kulusid, mis ei olnud seotud menetluses osalemisega. Põhjendatud ei ole kliendiga konsulteerimise kulud ega sõidukulud. Sõidukulusid saaks hüvitada otseste kuludokumentide alusel.
70.Kostja leidis, et hageja esitas tervikliku menetluskulude nimekirja hilinemisega, sest viimasel istungil andis kohus aega ainult istungiga seotud kulude esitamiseks. Seoses istungitega saab lugeda põhjendatuks ainult istungitel osalemise ajakulu, sest ettevalmistamise ajakulu ei ole eraldi välja toodud. Tõendite kogumisega seotud kulude puhul tuleb arvestada, et kohus tagastas osa tõenditest ning osadest tõenditest loobus hageja ise. Hagejale anti korduvalt täiendavat aega oma seisukohtade ja väidete tõendamiseks, mistõttu kohtumenetlus venis. Kostja palus kohaldada TsMS § 169 lg 1.
KOHTU PÕHJENDUSED
71.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
72.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille
kohaselt pidi hageja töövõtjana tegema xxxx veovahendite kuuri põranda tänavakivi paigalduse tööd. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasus hagejale arve nr 18007 alusel 840 eurot ja arve nr 18009 alusel 1200 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tegi tööd nõuetekohaselt ning kas tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma arve tähtaegse maksmata jätmise tõttu viivist ja võla sissenõudmise kulu.
73.Hageja väitis algses hagis, et tööd valmisid veebruaris 2018, kuid tööde eest esitatud arve nr 18009 alusel tasus kostja vaid osaliselt 1200 eurot, jättes alusetult maksmata 4992 eurot. Kostja ei esitanud pretensioone. Menetluse kestel möönis hageja, et osa töödest jäi tegemata, kuid hageja teavitas kostjat, et saab tööd alles kevadel plusskraadidega lõpetada. Hageja asus väitma, et esitas arve vaid tegelikult tehtud tööde eest mahus 258 m2. Puudustest kostja ei teavitanud. Arve nr 18007, mille alusel tasus kostja hagejale 840 eurot, ei olnud esitatud vaidlusaluste tööde, vaid killustiku, kopa teenuse ja veoteenuse eest, mille eest kostja pidi täiendavalt tasuma.
74.Kostja leidis, et hageja jättis kokku lepitud tööd nõuetekohaselt tegemata. Hageja küll alustas töödega, kuid ei lõpetanud neid ja lahkus. Tehtud tööd olid puudustega ja kostja töid vastu ei võtnud. Hageja objektile tagasi ei tulnud ega kõrvaldanud puudusi. Kostja on tasunud hagejale tehtud tööde eest kokku 2040 eurot ning kostjal ei olnud kohustust tasuda täiendavalt killustiku eest. Hageja tööde parandamiseks tellis kostja tööd OÜ-lt xxxx, kellele ta tasus 1693,93 eurot. Lisaks kulutas kostja ise parandustööde tegemiseks postide ümber 2624 eurot. Kostja esitas hageja nõudele tasaarvestuse avalduse summas 4317,93 eurot. Hageja jättis tegemata töid kokku 64,02 m2 ulatuses, mille eest tal ei ole õigust saada tasu summas 1546,48 eurot.
75.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud väiteid selle kohta, milles pooled tema arvates kokku leppisid. Hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumist hagi nõude ulatuses. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid suulise töövõtulepingu, kuid poolte vahel on vaidlus selle üle, milles täpselt kokku lepiti. Hagi rahuldamise eeldusena oleks hagejal tulnud tõendada, lepingu kohaselt pidi kostja talle tasuma lisaks kokku lepitud töötasule 840 eurot killustiku eest. Hageja oleks pidanud tõendama, et kostja pidi talle lepingu alusel tasuma täiendavalt 6192 eurot sõltumata sellest, et hageja ei olnud töid lõpetanud.
76.VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 637 lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Riigikohus on selgitanud, et kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused ehk lepingujärgse töö tegemise ja lepingukohasuse tõendama töövõtja (RK TKo 3-2-180-08, p 22, p 24, 2-14-61484 p 18, 2-165851, p 23).
77.Samas näeb VÕS § 638 ette, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Käesolevas asjas oleks hagejal tulnud tõendada lisaks pooltevahelise kokkuleppe sisule see, et tema tasunõue on sissenõutavaks muutunud ehk kostja võttis tööd vastu või tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud enda väidetud lepingu sisu ega tasunõude sissenõutavaks muutumist.
78.VÕS § 641 lg 1 näeb ette, et töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi vasta töö muuhulgas lepingutingimusitele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega olukorras, kus kostja ei ole hagejalt töid vastu võtnud, lasus hagejal kohustus tõendada, et üleandmiseks esitatud töö vastas lepingutingimustele. Käesolevas asjas on hageja nõustunud, et ta töid ei lõpetanudki ning töödes esinesid puudused. Hageja väiteil sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt pidi hageja asuma puudusi kõrvaldama alles kevadel ning kostja oli kohustatud talle puuduste olemasolust sõltumata tasuma kogu tasu, kuid sellise kokkuleppe olemasolu ei ole hageja tõendanud.
79.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 644 lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
80.VÕS § 644 lg 3 kohaselt juhul, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Iseenesest on seega õiged hageja väited, et kostja pidi töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamisel selgitama piisavalt täpselt, milles mittevastavused seisnevad ning juhul, kui selgitusi oli ebapiisav, ei saanud ta puudustele tugineda. Samas tuleneb VÕS § 645 lg 1 punktist 2, et tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Hageja väidetest, milliste kohaselt pidi hageja kokkuleppe kohaselt tööd lõpetama ja puudused kõrvaldama alles kevadel, võib järeldada, et hageja nõustus puuduste olemasoluga ja teadis nendest.
81.VÕS § 646 lg 1 näeb ette, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega on tellijal õigus nõuda puuduste kõrvaldamise mõistlike kulude hüvitamist töövõtjalt, kui viimane vaatamata tellija nõuetele puudusi ei kõrvalda.
82.Riigikohus on ühtlasi selgitanud (RK TKo 2-16-5851, p 21, 3-2-1-80-08, p 22), et sõltumata töövõtja tasunõude sissenõutavusest saab tellija kasutada õiguskaitsevahendeid ja näiteks keelduda VÕS § 110 lg 1 järgi talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest, kui töö on üldse tegemata või kui see on tehtud puudustega, tagamaks lepingukohase täitmise nõuet. Tellija saaab ka ajutiselt keelduda sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi, kuni töövõtja on parandanud mittevastava täitmise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (RK TKo 3-2-1-18-16, p 14). Lisaks saab tellija lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral välistada kestvalt töövõtja tasunõude, tasaarvestades oma rahalise nõude töövõtja vastu (samas, p 14).
83.Kohus selgitas hagejale 25.11.2019 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 113-114), et viimasel tuleb tõendada töövõtu tasunõude sissenõutavaks muutumise aluseid ning väiteid selle kohta, milles pooled kokku leppisid. Kohus selgitas, et ainuüksi arve esitamine ei tõenda nõude sissenõutavaks muutumist. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et ta ei saanud töid ilmastikuolude tõttu lõpetada. 19.02.2020 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 178-180) selgitas kohus hagejale uuesti, et kui kostja ei ole töid vastu võtnud, tuleb hagejal tõendada, et tööd olid nõuetekohaselt tehtud ning puudusi kõrvaldada ei saanud. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei ole hageja tõendanud tema nõude rahuldamise eelduseks olevadi asjaolusid.
84.Esmalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et kostja pidi talle lisaks tehtud tööle tasuma täiendavalt materjali eest. Hageja ei ole tõendanud, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja tegema töö 2018. a talvelt vaid osaliselt ning tööde lõpetamine ja puuduste kõrvaldamine pidi toimuma kevadel. Hageja ei ole seejuures väitnud ega tõendanud, et ta oleks 2018. a kevadel objektile naasnud ja tööd lõpetanud ning puudused kõrvaldanud.
85.26.08.2020 istungil tunnistajana ütlusi andnud A P (toimiku 2. kd, lk 17) kinnitas, et tunneb hageja seaduslikku esindajat juba alates kooliajast. Tunnistaja ütluste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja lepingu objektil ja hageja pidi olemasolevale killustikualusele kivid maha panema. Tööde mahtude ja lahenduste ning hinna osas kokkulepete sõlmimise juures tunnistaja ei olnud ning selle kohta kohtule ütlusi anda ei osanud.
86.Samal istungil tunnistajana ütlusi andnud T K(toimiku 2. kd, lk 17 pöördel – 18) oli varasemalt kostja seaduslik esindaja. Tunnistaja T Ki ütluste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja objektil suulise töövõtulepingu. Lepingu sõlmimisel vaadati plaane ja arvutati selle alusel kokku, et kogu tööde maht on kokku umbes 260 m2. Tunnistaja sõnul lepiti selles tööde mahus hagejaga kokku. Hinnaks lepiti tunnistaja ütluste kohaselt kokku 20 eurot ruutmeetri kohta ning hind tuli kokkuleppe kohaselt tasuda siis, kui tööd on lõppenud ja kostja saab tööd aktiga üle anda. T Ki ütluste kohaselt pidi kokku lepitud hind 20 eurot ruutmeetri kohta sisaldama killustikku. Tunnistaja sõnul ilmastikuolud hageja tööde tegemist ei takistanud ja tööde alustamisel hageja ei avaldanud, et ilmastikutingimused võivad takistada tööde lõpetamist.
87.26.08.2020 istungil vande all ütlusi andnud hageja seaduslik esindaja (toimiku 2. kd, lk 18 pöördel – 19) nõustus, et leping poolte vahel sõlmiti suuliselt objektil. Hageja seadusliku esindaja väiteil lepiti kokku, et kuna aluspinna kõrgus ei vastanud normidele, tarnib hageja eraldi killustikku ja selle eest tuleb kostjal eraldi maksta. See, et kõrgus ei vastanud normidele, oli hageja seadusliku esindaja sõnul silmaga näha. Kuna hageja ei teadnud täpselt, mitu tonni killustikku vaja läheb, lepiti kokku, et vaadatakse jooksvalt. Töö osas oli hageja seadusliku esindaja sõnul poolte kokkuleppeks, et kostja tasub 20 eurot ruutmeetri kohta ning tööde kogumaht oli 260 m2. Seega olid hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt pooled tööde kogumahus siiski kokku leppinud ning selles osas kattuvad tema ütlused tunnistaja T Ki ütlustega. Samas väitis hageja seaduslik esindaja, et osa töödest tuli lõpetada kevadel. Postide ümber ei pidanud hageja plaate paigaldama, sest vald otsustas postide ümbruse betoneerida. Kuigi hagejal jäi osa töid lõpetamata, pidi hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt kostja arve kohe ära tasuma.
88.Kohus leiab, et ainuüksi hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega ei saa lugeda tõendatuks kõiki hageja väiteid pooltevahelise kokkuleppe sisu kohta ehk selle kohta, et hageja pidigi puudused kõrvaldama kevadel ning lisaks töötasule pidi kostja tasuma killustiku eest. Hageja seadusliku esindaja väiteid teised asjas kogutud tõendid ei toeta ning lisaks tuleb ütluste hindamisel arvestada tema isiklikku huvitatust asja lahendamise tulemustest. Eeltoodu tõttu ei ole hageja seadusliku esindaja ütlused kohtu hinnangul usaldusväärsed osas, milles need ei lange kokku teiste tõenditega. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale 14.02.2018
arve nr 18007 (toimiku 1. kd, lk 89) killustiku, veoteenuse ja kopatööde eest summas 840 eurot. Kostja tasus selle arve alusel 23.02.2018 hagejale 840 eurot (toimiku 1. kd, lk 64). Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi hageja seadusliku esindaja ütlustest ja asjaolust, et kostja arve tasus, teha järeldusi, et lisaks objektil kokku lepitud töötasule 20 eurot ruutmeetri kohta pidi kostja tasuma täiendavalt killustiku ja muude teenuste eest.
89.Ükski teine tõend hageja väidetud täiendava tasu kokkulepet ei toeta. Hageja seadusliku esindaja seletused selle kohta, miks pidi kostja killustiku eest täiendavalt tasuma, on ka ebakonkreetsed. Nii ei ole hageja seaduslik esindaja põhistanud, millistele „normidele“ rajatud aluspind ei vastanud. Põhistamata on väide, kuidas sai väidetava „normidele“ mittevastavuse tuvastada üksnes välisel vaatlusel. Hageja ei ole normidele mittevastavuse väiteid iseenesest menetluse kestel esitanud ega ühegi dokumentaalse tõendiga tõendanud. Ainüksi asjaolust, et kostja tasus esitatud arve ilma vastuväiteid esitamata ei saa kohtu hinnangul järeldada, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja tasuma lisaks tehtud töödele täiendavalt materjali eest. Kohus loeb usutavateks kostja väiteid, et ta tasus arve ettemaksuarvena ja poolte vahel kokku lepitud hind sisaldas tasu selle materjali eest, mida hageja pidi ise objektile tarnima.
90.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale 20.02.2018 arve nr 18009 (toimiku
1.kd, lk 5) tänavakiviplaadi paigalduse eest 258 m2 ulatuses summas 6192 eurot. Kostja tasus arve alusel hagejale 23.02.2018 1200 eurot (toimiku 1. kd, lk 6). Seega tasus kostja arve osaliselt. Hageja on menetluses omaks võtnud, et arve esitamise ajaks oli ta jätnud tööd osaliselt lõpetamata (tegemata olid postide ümbrused, liivaga plaatide vahede tihendamine ja lõpetamata hoone ümbruse tööd). Hageja on nõustunud, et seega esinesid töödes puudused. Hageja ei ole tõendanud, et ta teostas arvel märgitud ulatuses tööd ja andis need kostjale üle. Hageja väited on menetluse kestel selles osas muutunud. Algselt väitis hageja, et teostas tervikuna kõik tööd. Hiljem asus hageja väitma, et tööd jäid osaliselt tegemata, sest poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja arve tasuma sõltumata tööde teostamise ulatusest ja hageja pidi tööd lõpetama alles kevadel. Sellise kokkuleppe olemasolu ei saa kohus lugeda tõendatuks üksnes hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega, sest teised tõendid kokkuleppe olemasolu ei toeta. Hageja väidete muutumine menetluse kestel ei muuda neid väiteid usutavateks. Lisaks ei ole hageja välja toonud ega põhistanud, kuidas oli tal õigus nõuda tasu töö eest nimelt 258 m2 ulatuses, kui ta töid postide ümber ja trepi all ei teinud ega pidanudki enda väidete kohaselt tegema.
91.Kohtu hinnangul ei ole hageja käesolevas asjas tõendanud, et ta tegi nõuetekohaselt 258 m2 ulatuses töid ja esitas need kostjale vastuvõtmiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks tööd selles ulatuses vastu võtnud või et tööd tuleks lugeda vastuvõetuteks. Hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumise, mis iseenesest välistab hageja nõude rahuldamse.
92.Esmalt esitas hageja oma tasunõude tõendamiseks Xxxxe 06.12.2018 vastuse hageja esindaja teabenõudele (toimiku 1. kd, lk 7), milles vallavalitsus kinnitas, et hageja on objektil töid teinud ja tänavakivide paigalduse tööd on kostjalt vastu võetud. Antud kinnitus ei tõenda, millises mahus hageja objektil töid tegi, kas tema tööd olid lepingukohased ja kuidas muutus tasunõue sissenõutavaks ehk millal kostja tööd vastu võttis või pidi vastu võtma.
93.Kostja esitas kohtule fotod objektilt (toimiku 1. kd, lk 56-63) 2018. a veebruarist ja märtsist. Fotodelt nähtub, et kivid olid paigaldamata vundamendi ja põrandapostide ümber, samuti trepi all. Kivide vahele liiva ei olnud pandud. Väljaspool hoonet oli sillutisriba tegemata. Viimaselt fotolt nähtub, et ilma äärekivita olid plaadid hakanud laiali vajuma. Hageja on menetluse kestel nõustunud, et ta ei olnud kostjale arve esitamise ajaks töid lõpetanud.
94.Xxxx on koostanud 10.12.2018 ehitise ülevaatuse akti (toimiku 1. kd, lk 74—75) xxxx veovahendite kuuri kohta, millest nähtuvalt oli ehitisealuse pinna suurus 280 m2. Tööd objektil
olid valmis. Antud aktist ei saa siiski järeldada, millises mahus tegi objektil töid hageja.
95.23.04.2019 vastas Xxxx hageja esindaja teabenõudele (toimiku 1. kd, lk 90-91) ning kinnitas, et hageja paigaldas objekti põrandale paekivisõelmed, tihendas need ja paigaldas betoonplaadid. Vastuse kohaselt olid killustiku täitetööd tehtud 14.02.2018 ning betoonkivide paigaldus põhimahus 28.02.2018. Ühtlasi on vastuses väidetud, et 28.02.2018 ehituskoosoleku protokolli punktis 4 otsustati postide ümbrus kividega katmise asemel betoneerida. Lisaks on Xxxx nõustunud, et märtsis ei olnud hoone ümbruses võimalik sillutisriba teha, sest väljas olid miinuskraadid. Eeltoodud tõendist võib järeldada, et hageja ei pidanud tegema postide ümber plaatide paigalduse töid, kuid millises mahus hageja tegelikult töid tegi, vastusest järeldada ei saa.
96.Hageja esitas kohtule 14.10.2019 toimunud põranda mõõtmise protokolli (toimiku 1. kd, lk 106), kus xxxx veovahendite hoiukuuri esimese korruse põranda laiuseks mõõdeti 8,55 m ja pikkuseks 30,2 m. Protokolli on allkirjastanud hageja seaduslik esindaja, tunnistajana üle kuulatud A P ja Xxxxe esindajana M V. Protokollis kasutatud mõõteandmete alusel oleks hoiukuuri esimese korruse põrandapinna suuruseks olnud 258,21 m2. Kohtu hinnangul ei saa ka antud protokollist järeldada, et hageja tegi hoiukuuri põranda osas töid nimelt 258,21 m2 ulatuses (mis vastab arvel märgitud ulatusele). Hageja on ise esitanud tõendid selle kohta, et postide ümbruses ja trepi all ta kive paigaldama ei pidanud. Hageja ei ole vastanud kostja väidetele selle kohta, millises mahus jättis hageja kive paigaldamata postide ümber ja trepi all.
97.Kostja esitas kohtule omakorda hoiukuuri ehitusprojekti esimese korruse plaani (toimiku 1. kd, lk 111), mille kohaselt oli suletud netopinna suuruseks 226,8 m2. Samasuguse plaani esitas hageja (toimiku 1. kd, lk 138), kuid plaanile on vastuolus märkega suletud netopinna suuruse kohta keegi lisanud: „paigaldatud betoonkivisillutise skeem kokku ca 268 m2“. Kostja esitatud plaan on vastuolus hageja esitatud tõendiga ning 14.10.2019 koostatud mõõtmisprotokolliga.
98.Kostja juhtis tähelepanu, et kohtule esitatud faili (hageja tõend toimiku 1. kd, lk 138) atribuutide kohaselt oli dokumendi koostanud 20.12.2019 Tiiu Pippar. Kostja esitas ise kohtule täiendavalt väljavõtte ehitusprojekti seletuskirjast (toimiku 1. kd, lk 153), mille kohaselt tuli hoone ümbrusse rajada 600 mm laiuselt betoonplaatidest sillutisriba. Põranda osas on seletuskirjas märgitud, et peentasanduseks laotakse killustiku peale 30 mm paksune paekivisõelmete kiht. Esimese korruse põrandaks tuli paigaldada 60 x 300 x 300 mm hall betoonkivi. Vundamentide kohtades tuli teha vajalikud sisselõiked.
99.Xxxxe vastas 27.12.2019 (toimiku 1. kd, lk 194-196) hageja kuuri suurust puudutavale küsimusele ja leidis, et hanke juures olnud mahutabelis oli põranda betoonkivisillutise suurus 227 m2 ja hoonet ümbritseva betoonkivisillutise suurus 66 m2. Hoone suurust ei muudetud. Realselt sillutatud mahu suuruseks hindas vallavalitsus 268 m2.
100.Kogumis eeltoodud tõendeid hinnates ei saa kohus lugeda tõendatuks hageja väidet, et kuigi ta hoone ümbruses plaate lõplikult ei paigaldanud ning jättis paigaldamata plaadid ka postide ümbruses ja trepi all, oli tema tegelikult teostatud tööde mahuks arvel märgitud 258 m2. Kostja esitatud projekti väljavõttest nähtub, et hoone sees oli suletud netopinna suurus 226,8 m2. Seega ei saanud hoone sisse paigaldada plaate suuremas mahus. Xxxx on kinnitanud, et hoone suurust ei muudatud, hoone sisse paigaldatud plaatidele lisandusid hoone ümber paigaldatud plaadid ning kõigi plaatimistööde maht kokku oli 268 m2.
101.Hageja on menetluses omaks võtnud, et ta ei lõpetanud hoone ümbruse töid ning jättis hoone sees paigaldamata plaadid postide ümbruses ja trepi all. Neid asjaolusid omaks võttes oleks hageja pidanud tõendama, et tema tegelikult tehtud tööde maht oli 258m2, kuid seda hageja teinud ei ole ning veovahendite kuuri suletud netopinna suurust arvestades ei pea kohus sellises
mahus tööde tegemist võimalikuks. Hageja on soovinud enda teostatud tööde mahtu tõendada vaid 14.10.2019 toimunud mõõtmisprotokolliga (toimiku 1. kd, lk 106) ning Tiiu Pippari koostatud plaaniga (toimiku 1. kd, lk 138), kuid kumbki nendest tõenditest ei saa usaldusväärselt tõendada hageja teostatud tööde mahtu. Mõlemad tõendid on koostatud juba ajal, mil tööd olid tegelikult lõpetatud kolmandate isikute poolt. 14.10.2019 mõõtmisprotokollist ei nähtu, kuidas mõõtmisi tegelikult tehti ning kas arvestati suletud netopinda või midagi muud. Tiiu Pippari lisandusest plaanile (toimiku 1. kd, lk 138) ei nähtu samuti, kuidas on paigaldatud kivide mahtu arvutatud ning kas hoone sisesele suletud netopinnale on lisatud väline osa või mitte. Seega ei tõenda kokkuvõttes ükski esitatud tõend hageja väiteid teostatud tööde mahu kohta.
102.Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et hageja oleks soovinud teostatud töid kostjale üle anda ning kostja oleks tööd vastu võtnud või nende vastuvõtmisest alusetult keeldunud. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks kordagi pöördunud kostja poole sooviga anda tehtud töid üle akti või mõne muu üleandmist tõendava dokumendiga.
103.26.02.2018 saatis hageja kostjale e-kirja ja küsis, millal kostja tasub ülejäänud osa arvest (toimiku 1. kd, lk 68). Kostja saatis hagejale vastuseks foto hoone tagumisest osast ja küsis, millal see tehtud saab. Hageja kostjale ei vastanud. Seega võib esitatud tõenditest järeldada, et hageja saatis kostjale arve enne, kui soovis valmis tööd kostjale üle anda. Hageja tahet töid üle anda iseenesest ühestki kohtule esitatud kirjalikust tõendist järeldada ei saa. Vaidlus puudub selle üle, et arve saatmise ajaks ei olnud hageja töid lõpetanud. Vastuseks kostja järelpärimisele ei avaldanud hageja, et vastavalt poolte kokkuleppele tuleb ta töid lõpetama alles kevadel.
104.13.03.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 22) ja soovis teada, millal kostja arve tasub. Kostja selgitas vastuseks, et eelmise päeva seisuga midagi vastu ei võetud ning tellija hinnangul on põrand loksuvate kividega puudulik ülevaatamiseks. Omanikujärelevalve lisas, et loksuvat kivi ei saa vuugiliivaga mitteloksuvaks. Omanikujärelevalve hinnangul ei olnud alus piisavalt tihendatud. Kostja avaldas, et proovib 23.03.2018 uuesti üle anda ning leidis, et vajaduse korral võib hageja ise oma tööd ringi teha, milles ta vigu näeb. Kostja vastuse kohaselt pidid maksed järgnema pärast heakskiitu või üleandmist. Lisaks viitas kostja, et hageja on jätnud lõigatud kivid vedelema mitte ettenähtud kohta ning soovis teada, kes peaks need ära koristama.
105.Kohtu hinnangul nähtub eelviidatud e-kirjast, et kostja selgitas hagejale piisavalt täpselt, millised puudused töös esinevad. Seda, et tööd olid lõpetamata, selgitas kostja hagejale juba varasemas kirjas. 13.03.2018 selgitas kostja hagejale, et põranda kivid loksusid. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja ei selgitanud töödes esinevaid puudusi piisavalt täpselt. Kostja on seda kohtu hinnangul kahel korral teinud. Lisaks on hageja ise asunud menetluses väitma, et pidi tööd lõpetama ehk tegema sillutise maja ümber ja tihendama kivid liivaga alles kevadel. Seesugustest väidetest saab järeldada, et VÕS § 645 lg 1 p 2 kohaselt hageja teadis töödes esinevates puudustest. Poolte kirjavahetusest ei saa järeldada, et hageja oleks nendest puudustest kostjat teavitanud. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe tööde tegemiseks kevadel. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjat teavitanud võimatusest töid talvel lõpetada. Seega oli kostjal õigus tugineda töödes esinevatele puudustele ja ta ei ole puudustele tuginemise õigust minetanud.
106.Tunnistajana ütlusi andnud T K(toimiku 2. kd, lk 17 pöördel – 18) avaldas, et hageja töid ei lõpetanud. Hoone sees olid kivid laotud, kuid hoone ees sillutisribal olid kivid lõpuni ladumata ja logisesid ning hoone taga ei olnud paigaldusega alustatudki. Seda, et hageja oleks pakkunud tööde vastuvõtmist, tunnistaja T Kei mäletanud. Akti saatmist ega suulist üleandmist tema sõnul ei olnud. Tunnistaja leidis, et hageja oleks pidanud kivide vahele kohe liiva panema ning samuti oleks tulnud paigaldada äärekivi, et kivid laiali ei vajuks. Tunnistaja T Ki sõnul ilmastikuolud liiva paigaldamist ei takistanud. Lund ei sadanud ja hoones olid puhurid.
107.26.08.2020 istungil vande all ütlusi andnud hageja seaduslik esindaja (toimiku 2. kd, lk 18 pöördel – 19) väitis, et tööde alustamisel ei pandud kohe liiva, sest aluspind oli läbi külmunud. Liiva pidi hageja juhatuse liikme ütluste kohaselt panema siis, kui nii sees kui ka väljas on ühtlane temperatuur. Hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt jäi maja taga üks rida kive panemata, kuid maja ees oli kõik tehtud. Hageja tuli objektilt ära veebruari keskel ja esitas arve, sest seadusliku esindaja sõnul oli pooltel kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja arve kohe ära tasuma. Hageja seaduslik esindaja helistas enda sõnul kostjale, et töid üle anda, aga talle ei vastatud. Vastuseks kostja e-kirja teel saadetud pöördumisele väitis hageja esindaja samuti, et helistas kostjale ja selgitas, et tööd ei saa teha. Hageja seaduslik esindaja väitis, et ta pidi puudused kõrvaldama kevadel, kuid kokkuleppe kohaselt pidi kostja tööde eest enne tervikuna tasuma.
108.Kohtu hinnangul ei tõenda üksnes hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlused seda, et hageja üldse pakkus kostjale töid vastuvõtmiseks. Kohus ei loe usutavaks, et hageja seaduslik esindaja ei avaldanud kordagi e-kirja teel soovi töid üle anda. Hageja seaduslik esindaja ei ole oma ütlustes ka välja toonud, millal ta tegi väidetavad telefonikõned, millistega soovis töid üle anda või puudusi kevadel kõrvaldada. Kostja pöördumistele seoses puuduste kõrvaldamisega hageja ei vastanud ning väited selle kohta, et kokkuleppe kohaselt tuli puudusi kõrvaldada alles kevadel, ei ole tõendatud ega põhistatud. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et ka 2018. a kevadel ei tulnud hageja objektile töid lõpetama ning puudusi kõrvaldama.
109.Kohtu hinnangul ei ole hageja usutavalt tõendanud, et ta ei saanud töid objektil lõpetada ilmastikuolude tõttu. Hageja ei ole esitanud oma väidete kohta ühtegi asjatundja arvamust või ehitusvaldkonda kuuluvat dokumenti, mille kohaselt ei saanud töid nõuetekohaselt 2018. a talvel teha. Hageja ei ole tõendanud, et kuni ajani, mil OÜ xxxx asus kõrvaldama hageja töödes esinenud puudusi, hageja ise välistemperatuuride tõttu töid lõpetada ei saanud.
110.Hageja esitas väidete tõendamiseks Xxxxe 24.04.2019 vastuse teabenõudele (toimiku 1. kd, lk 198-201), mille kohaselt ei saanud plaatide vahesid liivaga täita ja tihendada veebruaris 2018, sest külmunud alusega ei olnud mõtet seda tööd teha. Xxxxe vastusest ei nähtu, millele põhinevalt on vastus antud ning kas töö tegemine ei oleks olnud võimalik puhuritega ruumi soojendamisel. Xxxxe kirjast ei saa ühtlasi järeldada, et hageja oleks teavitanud kostjat sellest, et ta ilmastikutingimuste tõttu töid koheselt lõpetada ei saanud või et hageja ja kostja oleksid sõlminud kokkuleppe tööde lõpetamiseks kevadel.
111.Ehituspäevikute sissekannetest 19.02.2018 ja 20.02.2018 (toimiku 1. kd, lk 192-193) nähtub, et eelviidatud päevadel oli välistemperatuuriks – 12 kraadi. Ehituspäevikutes, mis on koostatud ajavahemike 26.03.2018 kuni 30.03.2018, 02.04.2018 kuni 07.04.2018, 09.04.2018 kuni 13.04.2018, 16.04.2018 kuni 20.04.2018, 23.04.2018 kuni 27.04.2018, 30.04.2018 kuni 04.05.2018 ja 07.05.2018 kuni 15.05.2018 kohta (toimiku 1. kd, lk 202 – 208) on kõigis märgitud, et oli hommikul kell üheksa oli õhutemperatuur – 1 kraadi. Kohtu hinnangul ei saa ehituspäevikute sissekanded kajastada objektiivselt õiget välistemperatuuri, sest kevadisel ajal, kus ilmastikuolud sageli muutuvad, ei saa välistemperatuur igal hommikul olla täpselt sama.
112.Hageja esitas kohtule ka väljavõtte veebilehelt xxxx (toimiku 1. kd, lk 209), mille kohaselt oli 02.04.2018 paljudes kohtades maha sadanud lumi. Kostja aga esitas kohtule Keskkonnaagentuuri andmed Sillaotsale lähimast meteoroloogiajaamast keskmiste õhutemperatuuride kohta ajavahemikul 14.02.2018 kuni 30.04.2018 (toimiku 2. kd, lk 4-5). Kostja esitatud tõendist nähtub, et kuigi märtsi alguses valitsesid miinuskraadid, olid ajavahemikul 09.03.2018 kuni 13.03.2018 plusskraadid ning seejärel uuesti ainult plusskraadid alates 01.04.2018. Kohus leiab, et Keskkonnaagentuuri andmed kajastavad tõeselt tegelikke ilmastikuolusid, sest need põhinevad objektiivsetel mõõtetulemustel. Seega ei saanud ehituspäevikute sissekanded kajastada adekvaatselt seda, millised välistemperatuurid valitsesid.
Isegi juhul, kui välistemperatuurid oleksid hagejale olnud takistuseks tööde lõpetamisel, olid alates 01.04.2018 väljas pidevalt soojakraadid. Vaidlus puudub selle üle, et hageja ei tulnud objektile töid lõpetama ei 2018. a aprillis ega mais.
113.Asjaolu, et hageja teostatud töödes esinesid puudused, on kohtu hinnangul sisuliselt tõendatud ka teiste esitatud tõenditega. Nii on 28.02.2018 ehituskoosoleku protokolli nr 24 (toimiku 1. kd, lk 122-124) punktis 4 on märgitud, et seisuga 28.02.2018 olid tehtud killustikutööd ja betoonkivid põhimahus. Vajalik oli korrastada kivide alused ja kivid korrektselt paigaldada. Omanikujärelevalve märkuste osas on punktis 16 samuti märgitud, et ebakorrektselt paigaldatud põranda kivisillutist tuli korrastada.
114.07.03.2018 ehituskoosoleku protokollist (toimiku 1. kd, lk 66-67) nähtub, et seisuga 07.03.2018 olid lõpetatud killustikutööd. Betoonkivid olid osaliselt paigaldatud hoone sees. Hoone esiküljel oli paigaldus puuduslik ja ilma äärekivita. Hoone tagaküljel ei olnud paigaldustöid alustatudki. Betoonkivide paigaldust on protokollis nimetatud vaegtööks. Seega saab esitatud tõenditest järeldada, et ajaks, mil hageja esitas kostjale arve tööde eest tervikuna tasumiseks, ei olnud tööd lõpetatud ja töödes esinevad puudused olid kõrvaldamata. Kuna tööd ei olnud lõpetatud ja puudused olid kõrvaldamata, ei oma kohtu hinnangul sisulist tähtsust see, millal otsustati postide ümbrusesse jätta kivid paigaldamata ning need hoopis betoneerida. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks postide ümbruses tegemata jäänud tööde võrra vähendanud kostjalt nõutavat tasu. Kui hageja postide ümbrusesse kive ei paigaldanud, ei saanud ta tegemata töö eest kostjalt tasu nõuda.
115.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja töövõtu tasunõuet ei saa rahuldada, sest hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi. Hageja ei ole tõendanud, et ta esitas kostjale töö ja kostja võttis töö vastu või tuleb kostja lugeda töö vastuvõtnuks. Hageja ei ole tõendanud, et tal on õigus nõuda kostjalt tasu hagiavalduses märgitud ulatuses ehk 4992 euro ulatuses. Vaidlus puudub selle üle, et kostja on tasunud hagejale kokku 2040 eurot. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et tema teostatud tööde ulatus ületas kostja tasutud makset ning tal oli õigus saada kostjalt tasu suuremas summas. Kohus ei saa tegelikult teostatud tööde ulatust hageja asemel asuda ise tuvastama. Kostja väidetele tegelikult teostatud töö ulatuse kohta ei ole hageja vastanud.
116.Hageja tasunõude sissenõutavaks muutumist ehk tööde vastuvõtmist kostja poolt ei tõenda ka teostatud tööde akt nr 6 (toimiku 1. kd, lk 134-137), mille punkt 16 kajastab põrandaid ja põrandate pinnakatteid. Aktiga on kostja tööd tervikuna üle andnud Xxxxele. Kuigi akt kajastab põrandate töid, on see allkirjastatud 08.10.2018 ehk ligi pool aastat pärast seda, kui hageja oma arve esitas ja objektilt lahkus. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töid lõpuni valmis ei teinud. Hageja tasunõude sissenõutavaks muutumist ei saa tõendada asjaolu, et kolmandad isikud lõpetasid hageja töö ja kostja andis tervikuna töö üle oma tellijale.
117.Tasunõude sissenõutavaks muutumisel viitas hageja samuti ehituspäevikute sissekannetele 19.02.2018 ja 20.02.2018 (toimiku 1. kd, lk 192-193), mille punktides 11 on märge, et betoonkiviplaat on lõpetatud töö. Kohus leiab, et ehituspäevikute sissekanded ei saa tõendada hageja töötasunõude sissenõutavaks muutumist. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks kostjale nendel päevadel töö üleandmist pakkunud. Vaidlus puudub selle üle, et tegelikult ei olnud hageja nendel päevadel töid lõpetanud ega puudusi kõrvaldanud. Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrusega nr 3 vastu võetud ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavate nõuete ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavate nõuete § 6 näeb ette nõuded ehituspäeviku kohta. Määruse § 6 lg 1 sätestab, et ehituspäevikusse tehakse kanne iga ehitamise päeva kohta. Kannetes kirjeldatakse kronoloogilises järjestuses iga ehitamise päeva kohta ehitamise terviklikkust silmas pidades ehitustööd ja seda toetavad tööd. Muuhulgas kantakse
ehituspäevikusse sama määruse § 6 lg 3 p 4 kohaselt tehtud töö kirjeldus. Seega kajastab ehituspäevik tehtud või tehtavaid töid kronoloogiliselt. Ehituspäevikus ei hinnata, kas tööd on lepingukohased ja puudusteta või mitte. Ehituspäevikus ei kajastata lepinguliste tööde üleandmist.
118.Kohus leiab, et kuna hageja töid ei lõpetanud, puudusi ei kõrvaldanud ega teatanud kostjale, millal ta töid lõpetama või puudusi kõrvaldama tuleb, oli kostjal õigus keelduda hagejale tasu maksmisest VÕS § 110 lg 1 alusel. VÕS § 110 lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest.
119.Kostja on hagejale teatanud 13.03.2018 (toimiku 1. kd, lk 22), et tasub talle pärast hageja tööde heakskiitmist või lõpptellijale üleandmist. Seega on kostja kohtu hinnangul hagejale sisuliselt teatanud VÕS § 110 lg 1 toodud õiguskaitsevahendi kasutamisest. VÕS § 110 lg 1 ei anna tellijale alust keelduda lõplikult tööde eest tasumisest, kuid tööde eest tasunõude esitamise eelduste olemasolu ehk tasunõude sissenõutavaks muutumist oleks tulnud esmalt tõendada hagejal. Käesolevas asjas hageja seda vaatamata kohtu korduvatele selgitustele teinud ei ole. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud töid suuremas ulatuses, kui selles, mille eest kostja on talle juba tasunud. Hageja ei ole tõendanud kostjale tööde vastuvõtmiseks esitamist ega seda, et kostja oleks tööde tervikuna vastuvõtmisest keeldumisel toiminud hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja on nõustunud, et hageja on töid osaliselt teinud ja kostja on osaliste tööde eest tasunud. Seega oleks hagejal tulnud tõendada, et tal on õigus saada tasu suuremas ulatuses, kuid seda hageja teinud ei ole, mistõttu ei saa kohus hageja nõuet rahuldada.
120.Iseenesest nõustub kohus kostja väidetega, et kui hageja tasunõue oleks muutunud sissenõutavaks, oleks kostjal olnud õigus tasunõude tasaarvestada puuduste kõrvaldamiseks vajalike kuludega. Kostja on nõudnud hagejalt puuduste kõrvaldamist ning hageja ei ole töid mõistliku aja jooksul lõpetanud ega puudusi kõrvaldanud, mis andis hagejale VÕS § 646 lg 5 alusel õiguse nõuda mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kostja kulutused on tervikuna tõendamata.
121.08.05.2018 on Xxxx OÜ esitanud kostjale teostatud tööde akti (toimiku 1. kd, lk 69-70), mille kohaselt oli ettevõte xxxx paigaldanud 40 m2 kive, 72 jm äärekivi, korrigeerinud sillutist ja täitnud 220 m2 ulatuses kivisillutise vuuke. Tööde eest esitas Xxxx OÜ kostjale arve summas 1 693,92 eurot (toimiku 1. kd, lk 71), mille kostja tasus 05.06.2018 (toimiku 1. kd, lk 72). Kohus leiab, et eelviidatud tõenditega on kostja tõendanud hageja töödes esinenud puuduste kõrvaldamist ja selleks vajalike kulutuste kandmist.
122.Kohus on juba käesolevas asjas tuvastanud, et hageja töid ei lõpetanud ning puudusi ei kõrvaldanud, kuid tööd objektil lõppastmes siiski lõpetati ja anti Xxxxele üle. Sillaotsa Talumuuseumi veovahendite kuuri 21.08.2018 auditi aruande fotodest (toimiku 1. kd, lk 154172) nähtub, et põranda betoonkivide paigalduse tööd olid lõpetatud, postide ümbrus betoneeritud ning hoone väliskülgedele oli paigaldatud sillutisriba, mis oli äärekividega ääristatud. Seega nähtub tõenditest, et ilma hageja osaluseta olid tööd lõpuks lõpetatud. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud väiteid, et tema töödes esinevaid puudusi oleks saanud kõrvaldada oluliselt väiksemate kuludega.
123.Hageja esitatud Xxxxe 23.04.2019 vastuses (toimiku 1. kd, lk 90-91) on väidetud, et vallavalitsus ei omanud teavet selle kohta, kas või mis töid tegi objektil OÜ xxxx. Kohus leiab,
et viidatud asjaolu ei oma tähtsust. Isegi juhul, kui kostja rikkus mõnda kohustust Xxxxega sõlmitud lepingu alusel (jättes näiteks kooskõlastamata alltöövõtjad), ei muuda see olematuks kostja kulutusi puuduste kõrvaldamisel.
124.Lisaks on kostja väitnud, et ta kulutas ise postide ümber parandustööde tegemiseks 2624 eurot. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et postide ümbruse otsustas Xxxx betoneerida. Kohus ei nõustu aga eeltoodust tulenevalt hageja väitega, et betoneerimise tõttu ei saanud kostjal postide ümbrusega seoses kulusid üldse tekkida.
125.Hageja esitas kohtule fotod postide ümber toimunud põranda betoneerimise kohta (toimiku
1.kd, lk 141-143). Fotodelt nähtub, et postide ümbert on betoneerimine toimunud ristküliku kujuliselt, kuid sõltuvalt paigaldatud kivide mustrist on ilmselgelt olnud vajalik osade kivide lõikamine, et betoneeritud ala moodustaks sirgete joontega ruudu. Hageja ei ole tõendanud, et ta ise oleks lahkudes jätnud postide ümbrused sellisesse seisu, et kivide täiendav lõikamine vajalik ei olnud. Tekkinud kulude kohta on kostja esitanud Ramirent Baltic AS arve nr 27202076 (toimiku 1. kd, lk 73) Sillaotsa objektile betoonilõikuri rendi eest summas 288 eurot. Kohus leiab, et arve tõendab kostja kulusid postide ümbruse korrastamisel.
126.Täiendavalt on kostja väitnud, et puudusi kõrvaldasid objektil kaks tema töötajat ning ühe töötaja kulu kuus oli 1543,56 eurot. Väidete tõendamiseks esitas kostja oma tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni 2018. aasta mai kohta (toimiku 1. kd, lk 173). Kohus leiab, et ainuüksi maksudeklaratsioon ei tõenda, kas või kui mitu kostja töötajat puuduste kõrvaldamisega tegeles ning kui kaua neil selleks aega läks. Seega loeb kohus kostja kulud postide ümbruse puuduste kõrvaldamiseks tõendatuks üksnes 288 euro ulatuses. Sisuliselt on aga kohus seisukohal, et kostja kulude suurus ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Hageja nõuet ei saa rahuldada, sest nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Tasaarvestada saaks nõuet, mis oleks sissenõutavaks muutunud. Eeltoodut kokku võttes jätab kohus hageja põhinõude summas 4992 eurot. Kuna kohus jätab hageja põhinõude rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele sissenõutavaks muutunud viivise nõue, edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue ning võla sissenõudmise kulu nõue.
127.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
128.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis. Õigusabi osutamisele kulus 1250 eurot, millele lisandub 25.08.2020 istungil osalemise kulu vastavalt istungi ajalisele kestvusele. Koos viimasel istungil osalemise ajakuluga on kostja menetluskulude suurus 1437 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
129.Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Õigusabi osutamiseks kulunud aeg on samuti kohtu hinnangul põhjendatud ning kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning kohtuistungite ajalise kestvusega. Seetõttu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskuludena kulud õigusabile summas 1437 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulude summalt 1437 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.