Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.02.2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-18940
Kohtuasi
XX (X, endine X) hagi YY (Y) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.10.2020 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
XX apellatsioonkaebus, hind 5 000 eurot YY apellatsioonkaebus, hind 5 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (endine X, isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Olga Väina
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
kohas ja õigel viisil. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjal oli kohustus üleantud summa hagejale tagastada. Kohus tuvastas, et 5 000 euro tasumise eesmärk oli anda garantii notariaalse tehingu toimumise osas (lk 24-25). Seega ei saanud võlatunnistust käsitleda laenuna. Samas väitis kostja, et viidatud ettemaks kasutati reaalselt tehingus ära. Kostja selline väide polnud tõendatud. Notariaalsest lepingust ei nähtunud, et hageja oleks tasunud kostjale viidatud tehingu ettemaksuks 5 000 eurot. Lepingust nähtus V&M Food OÜ kohustus tasuma OÜ-le Leveetos 22 513,41 eurot, millele lisandus viivis 0,5% tasumata summalt päevas. Juhul, kui viidatud rahasumma oleks viidatud tehingus kasutust leidnud, oleks see notariaalses lepingus kajastatud ja põhinõuet selle võrra vähendatud. Seega tuvastas kohus, et hageja poolt kostjale tasutud 5 000 eurot ei kasutatud 11.09.2018 toimunud tehingu ettemaksuna ning see kuulus hagejale tagastamisele. Kohus ei tuvastanud, et tegemist oleks laenuga, mille alusel saaks hageja intressi tasumist nõuda. Laenuintressi sai nõuda laenu kasutamise eest (VÕS § 396 ja 397). Hageja ei lükanud ümber kostja väiteid, et nimetatud rahasummaga sooviti tagada 11.09.2018 tehingukindlust pooltega seotud äriühingute vahel. Seega kuulus hagi rahuldamisele vaid põhinõude osas. Hageja apellatsioonkaebus
V&M Food OÜ pidi hiljemalt 01.11.2018 tasuma Leveetos OÜ-le 22 513,41 eurot. Sellele lisandus viivise tasumise kohustus. Kuna antud summat ei laekunud, siis esitas Leveetos OÜ hagi V&M Food OÜ vastu 22 513,41 euro ja viivise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-19-162). Kohus rahuldas hagi 25.03.2020 (lk 50). Maakohus tuvastas õigesti, et lepingust nr 1856 ei nähtunud, et pooled oleksid lepingus kokku leppinud 5 000 euro kasutamises ettemaksena. See ei nähtu lepingu p 2.3.1 osas ega lepingu p 3 osas (lepingu müügihind). Lisaks ei nähtu 2-19162 kohtuotsusest, et kohus oleks 22 513,41 euro ja viivise väljamõistmisel arvestanud maha 5 000 eurot. Teises tsiviilasjas antud hageja kinnitus ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
vastab viivise suurus 5 000 eurot 303 päevale (periood 12.09.2018-11.07.2019) määraga 0,33% päevas (5 000 eurot x 0,33% x 303 päeva = 4 999,50 eurot). Hageja esitas hagi 03.12.2019. Ringkonnakohus leiab, et hageja viivisenõude suurus 5 000 eurot on põhjendatud. Hageja nõue viivitusintressi 5 000 euro väljamõistmiseks on põhjendatud ja see tuleb kostjalt välja mõista. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.