Ferratum Bank LTD hagi X vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. mai 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1516,27 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja: Ferratum Bank LTD (Malta registrikood C 56251), lepinguline esindaja Marek Aunver
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja juurde võtmata X 01.02.2021 esitatud täiendav seisukoht ja sellele lisatud tõendid – kuvatõmmis AS Creditinfo Eesti AS poolt avaldatud andmetest ja X 20.01.2021 avaldus AS Creditinfo Eesti AS-le.
2.Täiendada Harju Maakohtu 25.mai 2020 otsuse resolutsiooni otsustusega Ferratum Bank LTD hagist osalise loobumise ja menetluse osalise lõpetamise kohta.
3.Parandada kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 trükiviga ja lugeda X-lt väljamõistetud summaks 1403,95 eurot.
4.1.Võtta vastu Ferratum Bank LTD loobumine nõudest X vastu 96,05 euro suuruses summas ja lõpetada selles osas asja menetlus.
4.2.Hagi rahuldada.
4.3.Välja mõista X-lt 1403,95 eurot Ferratum Bank LTD kasuks.
4.4.Välja mõista X-lt viivis põhivõlalt 1403,95 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.05.2020 kuni nõude kohase täitmiseni Ferratum Bank LTD kasuks.
7.Kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta kostja X kanda.
RIIGILÕIVU VÄLJAMÕISTMINE
Välja mõista X-lt apellatsioonimenetluse riigilõiv 225 eurot riigituludesse. X on kohustatud riigilõivu tasuma 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Ferratum Bank LTD esitas 22.05.2019 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-lt 3069,95 euro väljamõistmiseks. Võlgniku vastuväite tõttu anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.06.2019 esitas hageja hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista võla 1500 eurot ja seaduses sätestatud määras viivise alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja 17.09.2019 täpsustuse kohaselt andis hageja kostjale 08.07.2015 1500 eurot laenu ja kostja kohustus laenusumma tagastama vastavalt maksegraafikule. Laenulepingu järgi oli krediidikulukuse määr 79,13% aastas.
3.Laenu taotlemise ja väljastamise kuupäeval 08.07.2015 oli Eesti Panga kodulehel avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 22,78%. Seega ületas poolte vahel kokkulepitud krediidikulukuse määr enam kui kolm korda Eesti Panga poolt avaldatud krediidikulukuse määra ja leping on VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine. VÕS § 4062 lg 3 järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi maksegraafikus kokkulepitud perioodi jooksul. Kuna kostja ei ole teinud hagejale ühtegi tagasimakset ja maksegraafik kehtis kuni 22.06.2018, muutus nõue sissenõutavaks pärast maksegraafiku järgset viimase makse tegemise päeva.
4.Kostja esitatud aegumise vastuväite tõttu täpsustas hageja 17.09.2019 nõuet ja palus kostjalt välja mõista 1403,95 eurot, s.o 96,05 eurot vähem, kui hagiavalduses märgitud, kuna 2015.a sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa maksed on aegunud.
Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Tegemist on tühise lepinguga, sest see on vastuolus heade kommetega. Ka ei kontrollinud hageja tarbijakrediidi väljastamisel kostja maksevõimelisust, millega rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Viivisenõue 1500 eurot on samuti vastuolus heade kommetega.
7.VÕS § 4062 lg 3 ei kuulu kohaldamisele, sest hageja ei ole alates 07.08.2015 kostja suhtes maksegraafikus määratud tagasimaksete suurusi muutnud, millise nõude sätestab nimetatud lõike viimane lause. Kostjale hageja poolt väljastatud tarbijakrediit jääb Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/48/EÜ kaitsealasse, mille järgi ei saa hageja suhtes kohaldada soodsamat aegumise regulatsiooni. Nõue muutus sissenõutavaks alates esimese osamakse tasumise kohustuse rikkumisest, s.o 07.08.2015.
8.Kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 ja § 147 lg 3 järgi algab tehingust tuleneva nõude tähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, pidi hageja esitama hagi seega hiljemalt 31.12.2018. Hagi on esitatud alles 22.05.2019, seega on nõue aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti on nõue aegunud TsÜS § 151 lg 1 järgi alusetu rikastumise sätete alusel, sest ka sel juhul pidi hageja esitama nõude hiljemalt 31.12.2018. Kõrvalnõuded on aegunud TsÜS § 144 alusel. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1403,95 eurot ja alates 25.05.2020 seaduses sätestatud määras viivise kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 08.07.2015 tarbijakrediidilepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 1500 eurot, selle summa on hageja kostjale üle kandnud ja laenulepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel pidi kostja tagastama laenusumma perioodil 07.08.2015-22.06.2018. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et see tarbijakrediidileping on tühine VÕS § 4062 lg 1 alusel.
11.VÕS § 4062 lg 3 esimene lause kohaselt oli kostja kohustatud tühise lepingu alusel saadud rahasumma hagejale tagastama selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu lepingu alusel tervikuna tagasi maksma. Tegemist on seega korduvate kohustustega, millisel juhul arvestatakse kolmeaastast aegumistähtaega iga üksiku kohustuse kohta eraldi, kusjuures aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 154 lg 1). Seetõttu ei kohaldu praegusel juhul TsÜS § 146 lg 1 ega § 151 lg 1.
12.Põhjendamatu on kostja seisukoht, et kuna hageja ei ole täitnud VÕS § 4062 lg 3 viimases lauses märgitud tagasimaksete ja nende tähtaegade uuesti määramise ja kostjale teatavaks tegemise kohustust, siis sellest tulenevalt on muutunud nõude sissenõutavaks muutumise tähtaeg. Kuigi seadusandja on näinud krediidiandjale ette tarbija teavitamiskohustuse, ei muuda teavitamiskohustuse mittetäitmine kehtetuks lepingus kokku lepitud maksegraafikut ega mõjuta nõude sissenõutavaks muutumise aega.
13.Maksegraafiku järgi pidi kostja tagastama laenu igakuiste osamaksetena perioodil 07.08.2015-22.06.2018. Seega olid hagi esitamise ajaks aegunud maksegraafiku järgsed nõuded perioodi 07.08.2015-05.12.2015 osas kogusummas 96,05 eurot. Hageja on selles summas oma esialgsest nõudest loobunud. Osamaksete osas, millised kostja pidi tegema alates 04.01.2016, ei olnud hagi esitamise ajaks nõue aegunud. Kuna nõue ei ole aegunud 1403,95 euro suuruse summa osas, tuleb VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel see kostjalt hageja kasuks välja mõista.
14.Põhjendamatu on kostja väide, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal oli VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada hagejale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja hageja võis krediidiandjana sellest lähtuda. Laenutaotluses on kostja märkinud enda igakuiseks netosissetulekuks 400 eurot ja igakuisteks kohustusteks 61 eurot. Kostja ei ole selgitanud, millest lähtuvalt pidi hageja järeldama, et esitatud andmed ei vasta tõele või et kostja ei olnud tegelikkuses suuteline hagejalt saadud laenu tagasi maksma. Kostja kohustus oli laenuandjat teavitada enda makseraskustest, mida kostja aga teinud ei ole. Seega pöördub hea usu põhimõttest tõendamiskoormus ümber ning kostja peab tõendama, et krediidiandja rikkus tema suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet, mida ta aga teinud ei ole.
15.Asjakohatu on kostja seisukoht, et hageja nõutud viivis 1500 euro suuruses summas on hea usu vastane. Hageja ei ole sellist nõuet esitanud. Hageja taotles seaduses sätestatud viivise väljamõistmist põhivõlalt, mida hageja on vähendanud 1403,95 euroni. Viivisenõue kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 teise lause ja TsMS § 367 alusel ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seaduses sätestatud viivis alates 25.05.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Apellatsioonkaebus
16.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
17.Põhjendamatu on kohtu järeldus, et tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, kuid seda ei ole VÕS § 4062 lg 3 esimese lause kohaselt maksegraafik.
18.Kohus leidis ebaõigesti, et VÕS § 4062 lg 3 esimene lause järgi tuleb iga osamakse sissenõutavaks muutumist arvestada eraldi ning nende osas kohaldub aegumistähtaja arvestamisel TsÜS § 146 lg 1. Kuna leping on tühine, siis muutus kogu nõue sissenõutavaks pärast esimese osamakse tasumata jätmist, s.o 2015. aastal. Tühise tehingu alusel saadu väljamõistmisel kohaldatakse alusetu rikastumise sätteid ja seetõttu tuleb arvestada aegumistähtaega TsÜS § 151 lg 1 järgi. Kuna aegumistähtaeg algas 01.01.2016, aegus hageja nõue pärast 31.12.2018 kella 24:00.
19.Kohus rikkus menetlusnorme, kui tõlgendas hageja nõude aegumise jaatamist 96,05 euro suuruse summa osas nõudest osalise loobumisena. Kohus ei küsinud nõudest loobumise kohta kostja seisukohta. Hageja tunnustas kostja aegumise vastuväidet, mitte ei vähendanud nõuet. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata kostja poolt 01.02.2021 esitatud täiendava seisukoha ja sellele lisatud tõendid – kuvatõmmise AS Creditinfo Eesti AS poolt avaldatud andmetest kostja maksehäire avaldamise aja kohta ja kostja 20.01.2021 avalduse AS Creditinfo
Eesti AS-le. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda need tõendid andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta, millega ringkonnakohus peaks otsuse tegemisel arvestama.
22.Ringkonnakohus märgib, et kui hageja vähendab pärast hagi menetlusse võtmist oma nõuet, tuleb kohtul hagist osaline loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel lahendada määrusega või hiljemalt kohtuotsusega ja loobumise vastuvõtmise korral vastava nõude osas menetlus lõpetada. Maakohus märkis otsuse põhjendavas osas, et hageja loobus 96,05 euro suurusest nõudest, kuid otsuse resolutsioonis seda ei lahendanud. Kuigi pooled ei ole apellatsioonimenetluses maakohtu otsuse resolutsiooni puudlikkusele tuginenud, leiab ringkonnakohus, et hagist osalise loobumise ja selles osas menetluse lõpetamise resolutsiooniga lahendamata jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine, mis annab ringkonnakohtule aluse (analoogia TsMS § 656 lg-ga 4) lahendi resolutsiooni selles osas täiendamiseks sõltumata apellatsioonkaebuse piiridest.
23.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 447 lg 2 kohaselt tuleb parandada kohtuotsuse resolutsiooni p-s 1 kirjaviga. Hageja nõudis kostjalt põhivõla 1403,95 euro tasumist. Sellises suuruses nõuet on maakohus kohtuotsuses lahendanud, kuid kohus märkis ekslikult väljamõistetud põhivõla summaks 1 sendi võrra väiksema summa, s.o 1403,94 eurot. Resolutsioooni p-s 2, milles kohus lahendas viivisenõude, on põhivõla summa õige, s.o 1403,95 eurot. Kohtuotsuse selguse huvides parandab ringkonnakohus eelnimetatud kirjavea. Õigeks põhivõla summaks tuleb lugeda kohtuotsuse resolutsiooni p-s 1 1403,95 eurot.
24.Ringkonnakohus jätab tsiviilkohtumenetluse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas hagi õigesti ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
25.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
26.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus hagi lahendamisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
27.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hageja üksnes tunnustas kostja aegumise vastuväidet, mitte ei vähendanud nõuet. Hagiavalduses nõudis hageja kostjalt 1500 euro suuruse võla tasumist, nõude 17.09.2019 täpsustuses 1403,95 euro tasumist, s.o 96,05 eurot võrra väiksemas summas. TsMS § 206 lg 1 järgi on hagejal muu hulgas õigus oma nõuet vähendada. See tähendab, et hagejal on õigus otsustada, millise summa väljamõistmist ta kohtult taotleb ja kohus ei pidanud küsima selles osas kostja seisukohta. Kui kostjal oleks olnud vastuväiteid hageja nõude vähendamisele, oleks ta saanud esitada need oma 22.10.2019 menetlusdokumendis. Seda ta ei teinud. Kostja ei põhjenda apellatsioonkaebuses, mil viisil rikub hageja hagist osaline loobumine tema õigusi.
28.Pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine. Iseenesest on õige kostja seisukoht, et kui tarbijakrediidileping on tühine, on tühine ka selles kokku lepitud maksegraafik. Samas on VÕS § 4062 lg 3 esimeses lauses sätestatud tagasitäitmise eriregulatsioon, mille järgi toimub krediidi tagastamine lepingus kokku lepitud
tähtaegadel, kuid see ei toimu lepingulise suhte, vaid seaduse alusel. Seega on tegemist perioodiliste maksetega ja seetõttu ei saa kostja viidatud TsÜS § 151 lg-t 1 käesoleva asja lahendamisel kohaldada.
29.Maakohus kohaldas VÕS § 4062 lg 3 esimest lauset õigesti ja leidis põhjendatult, et hageja nõue ei ole TsÜS § 154 lg 1 järgi aegunud alates jaanuarist 2016 tasumisele kuulunud põhiosa maksete osas ning rahuldas selles osas hagi õigesti. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks õigesti välja viivise seaduses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest.
30.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
31.Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Seega kohaldub TsMS § 174 lg 4 ja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
32.Ringkonnakohus rahuldas 17.08.2020 määrusega kostja menetlusabi taotluse ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 225 euro tasumisest. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostjalt TsMS § 190 lg 5 alusel välja mõista riigilõiv 225 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 järgi peab täitma riigilõivu tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Tasumisega viivitamise korral tuleb tal tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.