AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu hagi M Fi vastu kahju hüvitise, viivise väljamõistmiseks 1044,31 eurot Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) kaudu, lepinguline esindaja A L, e-post: xxx
Hagihind Menetlusosalised
Kostja: M F (isikukood xxx), elukoht: xxx
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RES0LUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista M Filt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu kasuks kahju hüvitist 962,21 eurot, viiviseid 4,43 eurot ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 09.10.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
3.Välja mõista M Filt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu kasuks menetluskulude katteks 560 € ning viivist alates lahendi jõustumisest võlgnetavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni.
Jätta M Fi menetluskulud tema enda kanda ja kohus nende suurust kindlaks ei määra.
5.Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord
1 (6)
Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva arvates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused
1.26.11.2019 toimus Tallinnas Lille tn 27 maja juures liiklusõnnetus, kus sõiduk XXX XXX, reg. m xxx, mida juhtis kostja, sõitis otsa sõidukile XXX-XXX xxx (reg. m xxx). XXX-XXX, reg. m xxx, sai liiklusõnnetuse tulemusena kahjustada. xxx AS remontis sõiduki. Sõiduki parandamise kulud on 962,91 eurot (ilma käibemaksuta). Sõiduk oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud xxx AS-s. Kuna XXX-XXX omanik pöördus kahju hüvitamiseks oma kindlustusandja poole, siis hüvitas xxx AS XXX-XXX omanikule kahju 772,91 € ning jättis hüvitamata omavastutuse osa 190 €. xxx AS esitas hagejale tagasinõude 772,91 eurot. Hageja hüvitas xxx AS kahju 772,91 eurot. Lisaks hüvitas hageja sõiduki XXX-XXX omanikule xxx OÜ-le nende kanda jäänud omavastutuse osa190 eurot. Hageja on hüvitanud kahju kokku 962,91 eurot (772,91+190).
2.E B esitas hagejale sõidukikahju hüvitise, mille kohaselt avastas ta 26. novembri hommikul, et sõiduk XXX on saanud kahjustada. Kahju põhjustajat sündmuskohal ei olnud.
3.Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki XXX xxx, reg.m xxx, liikluskindlustus oli sõlmitud hagejaga. Seega oli hagejal kindlustusandjana liikuskahju hüvitamise kohustus.
4.Kuna kostja põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, siis esitas hageja 03.09.2020 kostjale tagasinõude. Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 17.09.2020. Kostja ei ole kahju ei hüvitanud. Kostja viivitab kohustuse täitmisega. Seadusjärgne viivis on kahju hüvitiselt perioodi 18.09.2020 - 08.10.2020 eest 4,43 €.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitist 962,91 eurot (põhinõue), viivist põhinõudelt seisuga 08.10.2020 4,43 eurot ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 09.10.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kostja vastus
7.Kostja hagiga ei nõustunud. Kindlustust ei osteta selleks, et hiljem tasuda kindlustusteenuste eest. Kostja ei olnud õnnetusest teadlik, sellest rääkis ka politseile. Pärast esimest ülevaatust selgus, et kostja auto värv ei ühti muu värviga. Pärast teist sügavamat uurimist leiti värvist midagi, mis sobis. Kostja ei vaielnud sellele vastu ja oli sellega nõus. Talle öeldi, et kindlustus lahendab küsimuse. Kindlustusselts üritab vastutusest kõrvale hoiduda. Kostja ei lahkunud õnnetuse paigast. Kostja töötas taksoga ja klient ei saanud aru, et autod oleksid kuskil kokku puutunud. Kõik need andmed peaks olema märgitud politseis antud ütlustes. Kohtu põhjendused
2 (6)
8.Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hagihind on alla 2000 € ja tegemist on lihtmenetluse vaidlusega. Kohtu põhjendused on antud seetõttu lühidalt (TsMS § 444 lg 2).
9.Vaidlus puudus alljärgnevas. 26.11.2019 toimus Tallinnas, xxx tn 27 maja juures liiklusõnnetus, kus sõiduk XXX XXX, reg. m xxx, mida juhtis kostja, sõitis otsa sõidukile XXX-XXX, reg. m xxx. XXX-XXX, reg. m xxx, sai liiklusõnnetuse tulemusena kahjustada. xxx AS remontis sõiduki. Sõiduki taastamisremondi maksumus on 962,91 €. Kostja juhitud sõiduk oli kindlustatud hageja juures.
10.Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 12 kohaselt kohustub kindlustusandja lepinguga hüvitama sõiduki valdaja (kindlustatud isiku) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel.
11.Juhi tegutsemise liiklusõnnetuse korral sätestab liiklusseaduse (LS) § 169, mis reguleerib muuhulgas seda, millal tuleb liiklusõnnetusest teatada politseile ja millal selline teatamine ei ole kohustuslik. LS § 169 lg 4 kohaselt ei ole vajalik liiklusõnnetusest politseile teatada juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. LS § 169 lg 5 I lause sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. VÕS § 104 lg 1 sätestab, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral, lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus ning lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.
12.Ülaltoodud vaidlustamata asjaolude alusel on leidnud asjas kinnitust, et sõiduki XXXXXX reg. m xxx kahju põhjustas kostja, kes juhtis sõidukit XXX XXX, reg. m xxx 26.11.2019 Tallinnas xxx tn 27, kui sõitis otsa sõidukile XXX-XXX reg. m xxx. Hageja esitas Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi väljavõtte. Selles kajastatud väärteomenetluse xxx/xxx andmetest (tl 8, hagi lisa 3) nähtub, et kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt ilma, et oleks selgitanud välja, kes on kannatanu, kes on vastutav õnnetuses, seda dokumenteerinud või kutsunud sündmuse asjaolude ebaselguse korral kohale politsei. Esitatud väljavõttest nähtub, et kostjat karistati
3 (6)
väärteoasjas nr xxx eelviidatud 26.11.2019 asetleidnud liiklusõnnetuses LS § 169 lg 5, lg 4 p 4, 5 tulenevate nõuete rikkumise eest. Otsusest nähtub, et kui kostja oleks olnud piisavalt tähelepanelik ja hoolas, siis oleks ta pidanud aru saama, et toimus liiklusõnnetus. Otsusest nähtub, et kuna kostja ei olnud tähelepanelik ja piisavalt hoolas, siis oli peaaegu võimatu selgeks teha, kes on varalise kahju põhjustanud. Tõendeist ei nähtu, et kostja oleks jäänud pärast õnnetust sündmuskohale. Nii järeldab kohus, et kostja ei järginud käibes vajalikku hoolt VÕS § 104 lg 1, 3 järgi selles, et veenduda, kas ja mis ulatuses on kahju tekkinud, kes on kahju saanud ja kas on vajalik kutsuda sündmuskohale politsei. Eeltooduga on tõendatud, et kostja rikkus süüliselt ja õigusvastaselt LS § 169 lg 4 p 4, 5 lg 5, tulenevat kohustust: a) selgitada välja, kes on liiklusõnnetuses kannatanu (kelle vara sai kahjustada), b) lahendada küsimus sellest, kes on vastutav liiklusõnnetuse eest ja see dokumenteerida ning c) sündmuse asjaolude ebaselguse korral (kes on kannatanu või vaidluse korral, kes on vastutav õnnetuse eest) kutsuda sündmuskohale politsei.
13.Kuna kostja sõiduk XXX XXX reg. m xxx oli kindlustatud hageja juures (vaidlus puudus), siis oli hagejal LKindlS § 12 järgi kohustus sõiduki XXX-XXX, reg. m xxx, kahjustamise tulemusel hüvitada kannatanule tekkinud kahju.
14.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2, 3 ja VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
15.Hageja on tõendanud kohtule esitatud xxx AS arvega nr MA 000440912, et sõiduki XXX-XXX (reg. m xxx) parandamise kulud on VÕS § 128 lg 2, § 132 lg 3 järgi 962,91 €. Hageja on tõendanud kohtule esitatud xxx AS-i esitatud nõudega hagejale, xxx AS-i hüvitamisotsusega ja maksekorraldustega, et hageja on täitnud oma kahju hüvitamise kohustust LKindlS § 12 järgi ning hüvitanud kahju 962,91 € (tl 9, 11,-12-13, hagi lisad 4,5,6,7). Kohus märgib, et kuna algselt hüvitas kahju xxx AS, siis läks kannatanu nõue üle xxx AS-le hageja vastu. Selline nõude üleminek on kooskõlas VÕS § 492 lg 1. Samas oli tegelikult hagejal kohustus LKindlS § 12 järgi hüvitada XXX-XXX kahjustustest tekkinud kahju seetõttu, et kostja oli põhjustanud ülalviidatud avarii ja XXX-XXX-i kahjustused. xxx AS-i hüvitamisotsuse (tl 9p) järgi ei olnud kaetud kannatanu omavastutus 190 €, kuid hageja on hüvitanud selle kahju 190 € vahetult kannatanule ehk xxx OÜ-le (maksekorralduse 17.06.20202 190 €, tl 13). Nii on kannatanule hüvitatud kogu kahju 962,91 €.
16.Kohus ei anna täiendavalt hinnangut hageja esiatud fotodele kahjustada saanud sõidukist (hagi lisad, tl 16-17), kuivõrd nendel tõenditel ei ole tähtsust seetõttu, et kahju ulatuse üle ei olnud vaidlust.
17.Kostja väitis, et kindlustusleping ongi sõlmitud selleks, et kahjusid hüvitada. Selline väide on õige, kuid kindlustusandjal on õigus esitada ainult teatud juhtudel kindlustusvõtja vastu tagasinõue, kui kindlustusandja on hüvitanud kindlustusvõtja tekitatud kahju kolmandale isikule. Nimelt sätestab LKindlS § 53 lg 1 p 2, et kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.
4 (6)
18.Käesoleval juhul lahkuski kostja sündmuskohalt ilma, et ta oleks LS § 169 lg 5, lg 4 p 4, 5, lg 5 tulenevaid nõudeid täitnud, mistõttu on hagejal õigus temalt nõuda LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel hüvitise tagasimaksmist, sest hageja on hüvitanud kannatule tekitatud kahju LKindlS § 12 järgi.
19.VÕS § 82 lg 3 näeb ette, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kooskõlas VÕS § 82 lõikega 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
20.Vaidlus puudus selles, et hageja nõudis kostjalt 03.09.2020 kirjaga kahju hüvitamist hiljemalt 17.09.2020. Seda on hageja tõendanud ka vastava kirjaga (tl 15, hagi lisa 5). Seega muutus hageja kahju hüvitamise tagasinõue kostja vastus sissenõutavaks 17.09.2020 (VÕS § 82 lg 7).
21.Kuna kostja keeldub hagejale kahju hüvitamast, siis rikub ta LKindlS § 53 lg 1 p 2 tulenevat hüvitise tagasimaksmise kohustust VÕS § 100 mõttes (kohustuse täitmata jätmine, viivitamine on kohustuse rikkumine). Nimetatud põhjusel on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja alates 18.09.20202 seadusjärgset viivist LKindlS § 53 lg 1 p 2, § 101 lg 1 p1, 6 ja § 108 lg 1, § 113 lg 1 II lause järgi (VÕS § 94 sätestatud määr, millele lisandub 8% aastas. Viivis on hagi esitamise aja (08.10.2020) seisuga hüvitiselt 962,91 € (18.09.2020 – 08.10.2020 ehk 22 päeva eest) vastavalt 4,43 eurot. TsMS § 367 sätestab et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega saab hageja nõuda edaspidiselt alates 09.10.2020 võlgnetavalt hüvitiselt viivist kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
22.Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista kahju hüvitist 962,91 €, viivist 08.10.2020 seisuga 4,43 € ja alates 09.10.2020 võlgnetavalt hüvitiselt (põhinõudelt) viivist kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
23.Otsus kuulub TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel viivitamatule täitmisele.
24.Hageja väitis hagis, et E B esitas hagejale sõidukikahju hüvitise taotluse selle kohta, et ta avastas 26. novembri hommikul, et sõiduk XXX on saanud kahjustad ja kahju põhjustajat sündmuskohal ei olnud. Need väited ei puutu vaidlusesse, sest hageja ei ole esitanud nendest väidetest tulenevalt nõudeid ja neid tõendanud. Menetluskulud
25.TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kasuks on tehtud otsus. TsMS § 138 lg 1, 2, § § 144 p 1 ärgi on menetluskuludeks riigilõiv,
5 (6)
lepingulise esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus menetlusosaliste esindajate kulude põhjendatust.
26.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks lõiv 200 € ja esindaja kulud 360 € (3 h, 120 €/h). Kohus leiab, et need kulud on kooskõlas asja materjalide ja mahuga vastavalt TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista menetluskulusid vastavalt TsMS § 162 lg 1, 2, § 138 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 pkokku 560 €. TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb kostjal tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras võlgnetavatelt menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
27.Kostja menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 järgi tema enda kanda ja kohus nende suurust kindlaks ei määra.
(digitaalne allkiri) Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.