1.Lõpetada J. K. (isikukood: XXX) suhtes kohustustest vabastamise menetlus.
2.Keelduda J. K. vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Vabastada J. K. menetluses.
usaldusisiku kohustustest J. K.
kohustustest vabastamise
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade J. K. kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu
Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 18.02.2015. a määrusega välja J. K. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Olev Kuklase. Tartu Maakohtu 22.11.2016. a kohtumäärusega (jõust. 29.12.2016. a) lõpetati J. K. pankrotimenetlus ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. J. K. kohustustest vabastamise menetluses nimetati usaldusisikuks võlgnik ise. Usaldusisikul tuleb esitada kaks korda aastas kohtule aruanne. Aruanded tuleb esitada iga aasta 1. mail ning 1. novembril. Väljamaksed tuleb teha iga aasta 20. oktoobril. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata, oli pankrotimenetluse lõpetamisel 680 952,41 eurot.
2.Usaldusisiku aruannet tähtajaga 01.11.2018. a ei olnud kohtule esitatud 29. novembriks 2018 ning kohus saatis sellel kuupäeval võlgnikule meeldetuletuse. Kohus palus aruande esitada hiljemalt 07.12.2018. 09.12.2018. a kirjaga andis võlgnik teada, et aruanne saab esitatud hiljemalt 12.12.2018. Võlgnik nimetatud kuupäevaks aruannet esitanud ei olnud ning kohus saatis korduva meeldetuletuse 28.12.2018. Aruanne esitati 09.01.2019. Kohus palus samal päeval hiljemalt 16. jaanuariks 2019 esitada ka aruande juurde kuuluvad võlgniku kontoväljavõtted. Kohus saatis korduva meeldetuletuse kontoväljavõtete esitamiseks 29.01.2019.
3.Kohus määras 08. oktoobriks 2019 võlgniku ärakuulamise. Võlgnik kohale ei ilmunud (võlgniku väitel ei saanud ta osaleda haigestumise tõttu, kohtul ei olnud võimalik võlgniku väiteid kontrollida).
4.Kohus määras uue ärakuulamise 31. oktoobriks 2019. Kohus tõi välja, et võlgnikul on kohtule esitamata pangakontoväljavõtted ning aruanded. Võlgnik lubas esitada tõendid selle kohta, palju on tööd otsinud ning oma praeguse töökoha kohta.
5.Võlgnik jättis esitamata aruande tähtajaga 01.05.2020. Kohus saatis meeldetuletuse aruande esitamiseks 20.05.2020. a ning 08.06.2020. a. Kohus helistas võlgnikule 18.06.2020, võlgnik lubas aruande esitada 22.06.2020. Kohus helistas võlgnikule 26.06.2020. a, võlgnik lubas aruande esitada 29.06.2020.
6.Kohtusse saabus aruanne 29.06.2020. Võlgnik tõi aruandes sisulises osas välja, et perioodil 01.07.2019 kuni 14.04.2020 on võlgnik töötanud osalise tööajaga juhatuse liikmena ettevõttes M. E. OÜ. Tulenevalt M. E. OÜ nõrgast majanduslikust olukorrast ja osalisest tööajast on võlgnik saanud sealt tasu 200€ kuus, mis on tasutud sularahas. 2019. aasta novembris/detsembris pidas võlgnik läbirääkimisi ja jõudis ka kokkuleppele AS-ga B., et ta asub seal erialasele tööle 2020. aasta jaanuarist, kuid kuna XXX üldiselt on olukord pidevalt halvenenud seoses XXX langusega, siis leiti, et aasta algusest ei ole ikkagi võimalik võlgnikule tööd pakkuda ja see lükati kevadesse. Koroonakriisist ja selle mõjudest tulenevalt on praeguseks tööle asumine seal lükatud sügisesse. Kuna mingit sissetulekut ja ravikindlustust on vaja, siis asus võlgnik alates 01.06.2020 tööle XXXna OÜ-s H. M.. Esialgu on suuline tööleping sõlmitud 3-ks kuuks, töötasumääraga 5€ tunnis. Aruandele ei olnud lisatud eelnevalt toodud asjaolude kinnituseks tõendeid (töölepingut vms). Aruande juurde ei olnud lisatud kontoväljavõtteid.
7.Kohus palus võlgnikul 30.06.2020. a kirjaga lisada 29.06.2020. a aruandele ka kontoväljavõtted. Kohus saatis sama kirja korduse 10.07.2020. Kohus helistas võlgnikule 21.07.2020 ning võlgnik lubas kontoväljavõtted esitada 22.07.2020, mida võlgnik ka osaliselt tegi. Teise kontoväljavõtte lubas võlgnik esitada järgmisel päeval. Kohus saatis meeldetuletuse kontoväljavõtte esitamiseks 27.07.2020. a. Samal päeval esitas võlgnik ka teise kontoväljavõtte.
8.30.07.2020. a kirjaga palus kohus esitada võlgnikul tõendid 29.06.2020. a aruandes välja toodud asjaolude kohta (vt käesoleva määruse punkt 6). Seisuga 06.08.2020 ei olnud võlgnik avanud kirja e-toimiku süsteemis ning kohus saatis kirja võlgnikule postiga. Kirja ei õnnestunud kätte toimetada, kuna saajat ei olnud kohal. Kohus saatis korduva kirja 07.09.2020. Võlgnikule toimetati kiri kätte 23.09.2020. Kohtule tähtaja jooksul ei vastatud. Kohus saatis kirja uuesti 06.01.2021. a, mis vastavalt TsMS § 314 1 lg-le 1 loeti kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel alates kirja postitamisest. Kiri jäeti võlgniku postkasti 19.01.2021. Kirja saab lugeda kätte toimetatuks 23.01.2021. Võlgnik pidi vastuse esitama 7 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest ehk hiljemalt 01.02.2021. Kohtu määratud tähtajaks vastust esitatud ei ole. Enne vastamise tähtaja saabumist võttis võlgnik kohtuga e-posti teel ühendust 11.01.2020. a, kuna tal ei õnnestunud e-toimikus 06.01.2021. a kirja kätte saada. Kohus edastas kirja pdf formaadis. Võlgnik ei ole e-posti teel kinnitanud kirja pdf vormis kättesaamist. Võlgnik on ka pöördunud kohtu poole 27.01.2021. a kirjaga, milles võlgnik küsis täpsustusi dokumentide esitamise kohta. Kohus kuulas võlgniku ära telefoni teel 09.02.21. 15:24 tel XXX, isik selgitas jätkuvalt, et väidetavalt esinevad temal probleemid kohtu poolt saadetud dokumentide avamisega, ta on käesolevalt asutanud ettevõtte, mille kaud loodab osutada teenuseid ja saada sissetulekuid. Samuti selgitas, et on alles nüüdseks saanud oma elu järje peale, palus aega aruande vormi kohtule esitamiseks. Kinnitas, et ei ole menetluse seni kestel teinud makseid võlausaldajatele. Kohus andis tähtaja kuni 12.02.21. täiendavate dokumentide esitamiseks. Käeoleva määruse koostamise ajaks ei ole võlgnik esitanud nõutud dokumente, mis kinnitaksid tema telefoni teel esitatud väiteid.
KOHTU SEISUKOHT
9.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
10.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
11.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PankrS § 175 lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
12.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti
andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on rikkunud oma kohustust teatada kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on vastamata kohtu mitmele päringule, milles kohus palus esitada tõendeid võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse kohta (vt käesoleva määruse punkt 6 ning 8). Samuti on kohtule esitamata kontoväljavõtted, mis kuuluvad 09.01.2019 esitatud aruande juurde.
13.Kuna võlgnik ei ole kohtule esitanud dokumente, millest nähtuks, et võlgnik tegeleks mõistlikult tulutoova tegevusega, siis peab kohus leidma, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning on seeläbi rikkunud ka PankrS § 173 lg-s 1 toodud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsida.
14.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on käitunud vähemalt hooletult kui mitte tahtlikult ning rikkunud PankrS § 173 lg 1 ning 2 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole vastanud kohtule ning esitanud tõendeid võlgniku tulutoova tegevuse kohta. Samas on kohtule teada, et võlgnik on saanud kohtu kirja kätte ning võlgnikule on telefoni teel edastatud ettepanek esitada tõendid tema mõistlikult tulutoovategevuse kohta. Kohtule on esitamata kontoväljavõtted. Võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlausaldajate huvides on see, et võlgnik tegeleks mõistliku tulutoova tegevusega ning esitaks selle kohta ka vastavaid tõendeid. Võlgniku tegevusest sõltub võlausaldajate nõuete rahuldamine käesolevas menetluses.
15.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus ei pea võlausaldajate ärakuulamist otstarbekaks. Võlausaldajate huvid ei saa kahjustada, kuna võlgnikku ei vabastata kohustustest.
16.Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumisele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 1 ning 2 toodud kohustust olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
17.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda J. K. täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka J. K. täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
pankrotimenetluses pankrotimenetluses
18.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab J. K. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb J. K. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.