Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
15. veebruar 2021. a Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-15873
Tsiviilasi
M Õ pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Kohustustest vabastamise menetlus
Menetlusosalised ja nende
VÕLGNIK M Õ, ik xxxx, elukoht xxxx
esindajad
--Lõpetada M Õ suhtes toimunud kohustustest vabastamise menetlus. --Vabastada M Õ tasumata jäänud kohustustest AS SEB, AS SWEDBANK, AS BIGBANK ja Eesti Vabariigi, Maksu- ja Tolliameti kaudu, ees. Teade lahendi kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Asjaolud 08.04.2013 esitatud võlgniku pankrotiavaldus on rahuldatud ning pankrot on välja kuulutatud 23.04.2014. Maakohtu 17.02.2014 määrusega on kinnitatud lõpparuanne ning algatatud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks on määratud võlgnik ise. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud PankrS § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,
kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu. --võlgnik esitas 28.01.2016 perioodi 2014-15 koha aruande ja palgatõendi. Aruande kohaselt võlgnik on alates 14.11.2011 töötanud xxxx, enne seda oli töötu. Kuna võlgniku palk ei ole ühelgi kuul ja aastal ületanud alampalga määra, on kogu sissetulek jäänud võlgniku kasutada. Madala palga tõttu ei ole raha kogumine ja võlgade vähendamine õnnestunud. Lisatud palgatõendist nähtuvalt igakuise väljamakse summa olnud 331.57 eurot. --võlgnik esitas 25.01.2017 aruande ja palgatõendi, milles eelnevaga võrreldes on täiendatud, et tervislikel põhjustel ei ole tal võimalust otsida teist tööd. Igakuised tööandja väljamaksed on olnud 2015 summas 365.62 eurot ja 2016 summas 365.62 eurot. --13.02.2017 esitas võlausaldaja AS SEB päringu, sooviga saada võlgnikult lisadokumente tema väidete kohta, pangakontode väljavõte kogu menetluse perioodi kohta, tuludeklaratsioonid, tervisetõendid jms. --Vastuseks sellele taotlusele märgib võlgnik 27.03.2017, et SEB kontost peaks pangal ka endal ülevaade olema, tervistõend, Swedbanga kontoväljavõtte ja tuludeklaratsiooni esitab. Tervisetõendi kohaselt on isikul operatiivset sekkumist vajav terviseprobleem ning ta on 23.07.2017 tõendi nr 389 kohaselt püsiva töövõimetuse osas suunatud kirurgi konsultatsioonile. ---30.03.2017 on võlausaldaja Swedbank märkinud, et kõiki võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt, mistõttu võlgniku kõigil kontodel toimuvast peab ülevaade olema kõigil võlausaldajatel, mitte ainult sellel pangal, kes võlgniku kontot haldab. --04.04.2017 esitas SEB pank taotluse lõpetada M Õ kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kuna 04.04.2017 seisuga, s.o 3 aasta jooksul peale kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei ole võlgnik teinud võlausaldajale võlgnevuse likvideerimiseks mitte ühtegi väljamakset. --19.04.2017 esitas võlausaldaja AS Swedbank taotluse lõpetada M Õ kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda M Õ kohustustest vabastamisest, kuna võlgnik ei ole menetluse jooksul täitnud oma kohustusi ja ei ole teinud õiges ulatuses väljamakseid võlausaldajatele. Võlausaldaja Swedbank AS nõustub ka AS SEB Pank esitatuga. --Võlgnik on vastuseks AS SEB Pank taotlusele 20.04.2017 märkinud, et oli üsna solvav ja inimväärikust alandav lugeda pangaasutuse (millelt tuleks eelkõige eeldada väärikat käitumist) ebaprofessionaalseid ja alusetuid etteheiteid ning hinnanguid võlgniku tegevusele. Võlausaldaja kahtlus, et võlgnik varjab oma sissetulekuid ja et võlgnikul on veel mõni pangakonto, on põhjendamata ja tõendamata. SEB Pank ei ole oma kahtlusi millegagi tõendanud. Võlgnik peab ebamõistlikuks seda kui tema peaks hakkama kõigist krediidiasutustest küsima tõendeid selle kohta, et tal ei ole nendes avatud kontot. Asjaolu, et ta ei arvelda igapäevaselt pangakonto kaudu, ei anna alust järeldada, et ta varjab oma tulusid. Sularahas arveldamine on Eestis seadusega lubatud ning sel viisil hoiab võlgnik pangateenustasude võrra oma kasinaid vahendeid hoopis kokku. Palka saab ta sularahas aga
sellepärast, et tööandjal tekib igapäevasest tegevusest sularaha käive, mille arvel saab ta muuhulgas töötasu maksta ka töötajatele. Ebamõistlik oleks tööandjal viia tegevusest saadud sularaha panka, maksta pangale selle raha tööandja kontole kandmiseks teenustasu. Lisaks ei saa võlgniku elukohaks olevas maapiirkonnas igal pool pangakaardiga arveldada. Väga halvustav on esindaja arvamus võlgniku tervise osas. Võlgnik kinnitab, et tema terviseprobleemid on vähehaaval üha süvenenud ning võib olla üsna tõenäoline, et tal tekib lähiajal püsiv või osaline töövõimetus. Haigusnähud on viidatud perearsti tõendites. Asjaolu, et perearstiks on viimased kaks aastat olnud võlgniku enda tütar, ei tähenda, et arsti tõendites esitatu oleks ebaõige. Arstidel on oma kutseeetika ja arstid vastutavad oma diagnooside eest. Ei ole keelatud olla patsiendina kirjas perearstiks oleva tütre nimistus. Lähtuvalt oma tervislikust seisundist, oskustest ja õpitud kutsest on võlgnik tegelenud igati mõistlikult tulutoova tegevusega. xxxx piirkonnas ei ole erilisi väljavaateid töökohtade osas, eriti aga tulusate kõrge palgaga töökohtade osas. SEB panga esindaja ei ole ilmselt oma kogenematuses arvestanud, et xxxx ei ole xxxx. Võlgnik on tänulik sellegi eest, et saab praegust tööd teha. Palgad selles piirkonnas ongi aga reeglina miinimumpalga tasemel. Seisukohale on lisatud tervisliku seisundi tõendid. --21.04.2017 istungil kohalolnud AS SEB ja AS Swedpanga esindajad võtsid tagasi oma taotlused KVM lõpetamiseks. Võlgnik selgitas istungil enda töise tegevusega ja tervisega seonduvat, palga saamist sularahas, töövõimetuse määramisega seonduvat. --17.07.2017 esitas võlgnik ambulatoorsed epikriisid 2017 a kohta xxxx ja SA xxxx ning maksekorraldused võlausaldajatele maksete tegemise kohta. --09.10.2017 esitas võlgnik töötukassa 14.08.2017 otsuse osalise töövõime määramise kohta
---Swedbanga teatel on laekumisi toimunud 2017-2019 kokku 181,80 eurot, mistõttu võlausaldaja soovib menetluse pikendamist. ---SEB Pank teatel on 20.02.2019 seisuga laekunud 2354,90 eurot ehk ca 10% algsest nõudest. Soovib menetluse pikendamist. --11.01.2019 kohtunõudele on Coop Pank AS, BIGBANK ja LHV teatanud, et võlgnikul konto puudub. Swedbank esitas konto andmed. --21.02.2019 teatas kohus võlgnikule menetluse pikendamisest kuni 17.02.2021. --18.03/25.06/23.09/16.12.2019 aruannete kohaselt kohalikud vabad töökohad ei vasta tema halvenenud tervisele, kuna eeldavad pikalt jalgadel seismist. Osalist töövõimetust pikendati 12.06.2019 5.aastaks. Sissetulek on endiselt kehtiv miinimumtöötasu. Töövõimetuspensionist on teinud makseid võlausaldajatele. --15.10.2020 teatas enda koondamisest alates 01.10.2020, sissetulekuks on töötutoetus, mis 07.01.2021 aruande kohaselt alates veebruarist väheneb. --Vastuseks kohtu päringule teatas MTA, et võlgnikule on perioodil 01.02.2014-31.07.2020 tehtud makseid summas 31 628,48 eurot /mis tähendab et perioodi jääva 78. kuu keskmine sissetulek on 405 eurot/. --22.01.2021 AS SEB teatab, et nõude katteks on laekunud 21.01.2021 seisuga 4934,40 eurot. Võlausaldaja leiab, et kuna kontolt nähtub vaid töötutoetus, aga mitte töötasu, siis on tegemist sissetuleku varjamisega. Seega on võlgnikul palga laekumiseks kas muu konto või saab ta töötasu sularahas. Võlgniku käitumine on vähemalt hooletu. Asjaolu, et töötasu makstakse sularahas, annab võimaluse sissetuleku suurustega manipuleerida. Võlausaldaja leiab, et võlgnikul on pikemalt olnud huvipuudus nõude täitmiseks, mistõttu tuleks keelduda täitamata jäänud kohustusest vabastamisest. --EV Maksu-ja Tolliameti kaudu märgib, et seisuga 24.01.2021 on tasumata nõude jääk 2849,90 eurot. Nõue on algsega võrreldes vähenenud 705,49 eurot. Kohustustest vabastamine jäetakse kohtu otsustada. -- Swedbank AS, BIGBANK AS ja PPC Beeta (III järk) ei ole kohtunõudele vastanud. Õiguslik põhjendus PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PankrS § 175 lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4
nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Pankr § 177 sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohtu hinnangul on võlgnik väärib tänaseks tasumata jäänud kohustustest vabastamist. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et võlgnik vastavalt oma tervislikule seisundile, hariduseleerialale, elukoha omapärale (maapiirkond), on tegelenud PankrS tähenduses mõistlikult tulutoova tegevusega. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik miinimumpalgast ja töötukassast saadavast töövõimetustoetusest on siiski leidnud võimaluse neljale võlausaldajale makseid teha, näitab, et võlgnik ei ole oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. On pragmaatiline, et tööturu pakkumised on sellised nagu nad on ja ei ole alust kohustada isikut vahetama elukohta nt Tallinnasse üksnes seetõttu, et seal oleks suurem võimalus sobiva erialase töö leidmiseks. Kohus leiab, et võlausaldajate etteheited võlgniku tervise osas ei ole asjakohased. Esitatud andmed on eluliselt usutavad. Võlgnik ei pea tõendama oma kohustuste täitmisega seonduvaid asjaolusid, vaid peab põhistama, põhjendama ja seda on võlgnik kohtu hinnangul piisavas ulatuses ka teinud. Kohus ei näe, et võlgnik oleks süüliselt oma kohustusi rikkunud. Üksnes see asjaolu, et aastate jooksul tasutud summa on tõepoolest pigem marginaalses suurusjärgus, ei ole aluseks jätta võlgnik kohustuste täitmisest vabastamata. Kõrvaldatud on ka kahtlused, et kuidas katab võlgnik oma igakuised kulutusi, kuna esitatud on Swedbanga konto väljavõte, millest on näha igapäevased olmetehingud. Alusetu on isikule ette heita konto puudumist, kuna pangakonto, sh ka internetipanga, omamine ei ole kohustuslik.
Kohus on 11.01.2019 teinud 5 suuremale-levinumale pangale päringu selle kohta kas võlgnik seal kontosid omab. BIGBANK vastuse kohaselt arveldusarvete pidamise teenust ei osuta, Coop Pangas ja LHV pangas võlgnik kliendiks ei ole. SEB ei ole vastanud ja Swedbank esitas konto väljavõtte. Seega on võlgniku rahalised vahendid siiski kontrollitavad. Võlausaldajate poolt esitatud andmetel on võlgnik nõuded kõigile oma võlausaldajatele vähendanud korrelatsioonis oma üsnagi limiteeritud sissetulekuga. Asjaolu, kas isiku perearstiks on tema lähikondne, ei ole analüüsimist väärt, sest igal isikul on õigus perearsti nimistust vabalt valida ja kuni võlausaldaja ei ole tõendanud oma väidet, et võlgniku antud terviseandmetes on mingeid võltsinguid, ei pea kohus neid väited arvestamist väärivateks. Viiest võlausaldajast neli on teatanud oma seisukoha kohustusest vabastamise menetluse lõpetamise osas. III järgu nõude omanikul- kes pole kohtule ka vastanud- ilmselgelt selles menetluses lootust täitmist saada ei ole, mistõttu tema seisukoht menetlusliku otsustuse tegemist/hinnagu andmist võlgniku tegevusele ka ei mõjuta. Võlgnik on kohtule esitatud aruannetes avaldanud, et kuni 01.10.2020 töötas ta xxxxOÜ-s osalise tööajaga, talle on määratud osaline töövõimetus ning ta on teinud võlausaldajatele väljamakseid. PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab andma vande all teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on võlgnikult teavet küsinud ja saanud istungitel, sealjuures 2021 istungil ka vande all. Kõike eelpool kajastatut arvestades ei ole võimalik väita, et võlgnik oleks võlgade tasumise kohustus täites käitunud süüliselt PankrS § 175 lg 2 p 2 tähenduses, ehk et esineks alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale millega kohus on võlgniku kohustutest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. PankrS § 175 lg 7 kohaselt kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.