lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-113195/30

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-113195/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1610
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing PSYCHO10851963(Hageja)Enima Trade OÜ12333557(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.02.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-113195

Tsiviilasi

Osaühingu PSYCHO hagi Enima Trade OÜ vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

1293,30 eurot Hageja osaühing PSYCHO (registrikood 10851963), seaduslik esindaja Paap Kõlar Kostja Enima Trade OÜ (registrikood 12333557), seaduslik esindaja prokurist A V Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta Osaühingu PSYCHO hagi Enima Trade OÜ vastu võlanõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud hageja Osaühingu PSYCHO kanda.
3.Jätta rahuldamata Enima Trade OÜ taotlus menetluskulude väljamõistmiseks ja määrata kindlaks, et Enima Trade OÜ-l menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.
Psycho OÜ (hageja) korraldas Enima OÜ-le (kostja) 18.08.2017 spordiürituse. Kostja tasus teenuse eest ettemaksu summas 1000,00 eurot. Pärast teenuse osutamist esitas hageja täiendava arve summas 3128,40 eurot, mida kostja ei tasunud. Hageja algatas maksekäsu kiirmenetluse, kus nõudis põhivõlgnevuse summas 3128,40 eurot ja viivise summas 596,90

eurot väljamõistmist. Kostja tasus pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist täiendavad 2432,00 eurot, misjärel on tasumata veel 1293,30 eurot.

2.Hageja palub võlgnevus summas 1293,30 eurot välja mõista kostjalt. Kostja on andnud kulude katteks garantiikirja. Poolte vahel ei olnud fikseeritud hinnakokkulepet. Hinnad olid hinnakirja alusel alates 199 eurot osaleja kohta, maksumuse ülempiiri ei ole defineeritud. Hinnad kujunesid lähtuvalt korraldatud ürituse eripäradest miinimum hinnast kõrgemaks. Osalejate arvu muutumine ei mõjutanud algset hinnaarvestust, sest hageja ei saanud sellega arvestada tellimuste tegemisel. Osalustasus ei sisaldunud transport ega peokoha toidu ja joogikulud. Kostja grupp tarbis teenuseid lisaks paketis nimetatud mahule. Kõik lisakulud tehti tellija soovil kohapealse kokkuleppega. Kuna baar ei olnud käibemaksukohustuslane, lisandus kulule ka käibemaks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3.Hageja esitas lõplikes seisukohtades 25.01.2021 taotluse välja mõista viivis kuni lahendi täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel leppisid pooled teenustasuna kokku 199,00 eurot osaleja kohta ja osalema pidi 12 inimest (kokku 2388,00 eurot). Kostja tasus ettemaksuna 1000,00 eurot. Tegelikult osales üritusel 11 inimest ja 2 ei võtnud osadest tegevustest osa. Pärast ürituse toimumist esitas hageja kostjale arve summas 4404,00 eurot toote „riskide käsitlus 1“ eest. Kostja palus teenust selgitada, mille peale suurenes arve veel ja lõppkokkuvõttes tuli teenuse hinnaks 307,10 eurot inimese kohta.
5.Transpordi ja toitlustuse eest oli algselt kokku lepitud hinnad vastavalt 15 eurot inimese kohta ja 9 eurot inimese kohta, kuid arvel tuli transport 21,82 eurot ja toit 12,15 eurot. Samuti esitas hageja arve baari kasutamise eest, kuigi osalejad ostsid baarist jooke oma raha eest. Baariarves lisandus ka täiendav toidukulu. Kostja palus arve ümber teha. Kuna hageja arvet ümber ei teinud, leiab kostja, et hageja oli vastuvõtuviivituses. Hageja poolt välja toodud garantiikiri ei ole kehtiv ja on koostatud tüüptingimustega. Hageja ei saa garantiikirjas ühepoolselt muuta kokkulepitud tasusid. Haginõue ja alus on ebaselge. Hagist ei nähtu, mis ajast arvestab hageja viivist, viivisekokkulepet poolte vahel ei olnud.
6.Kostja leiab vastuseks kohtu selgitustele, et poolte oli vahel sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt kohustus hageja korraldama kostja töötajatele ja koostööpartneritele 3-päevase ürituse hagejale kuuluvas x rannas asuvas "x". Ürituse planeerimisel lähtusid pooled hageja kodulehel avaldatud paketist "Eluseiklus" hinnaga 199 eurot/osaleja 1. Osalejate toitlustuse ning transpordi kokkuleppimisel lähtusid pooled samuti hageja kodulehel avaldatud andmetest - toitlustus 9 eurot kord osaleja kohta ning transport 15 eurot osaleja 2. Seega olid pooled kokku leppinud ürituse (töö) eelarves VÕS § 639 tähenduses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7.Kohus jätab hagi rahuldamata.
8.Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid lepingu spordiürituse korraldamiseks. Kostja tasus teenuse eest ettemaksu summas 1200,00 eurot. Pärast teenuse osutamist esitas hageja täiendava arve nr 230717 summas 3128,40 eurot, mida kostja ei tasunud. Hageja algatas maksekäsu kiirmenetluse, kus nõudis põhivõlgnevuse summas 3128,40 eurot ja viivise summas 596,90 eurot väljamõistmist. Kostja tasus pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist täiendavad 2432,00 eurot. Kokku on kostja spordiürituse korraldamise eest tasunud hagejale 3632 eurot. Hageja nõuab kostjalt 1293,30 euro tasumist.
9.Kohus selgitas 04.11.2020 määrusega vaidlusele kohalduvaid õigusnorme ja poolte tõendamiskoormist (dtl 157-160).
10.Hageja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).

Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 101). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 2). Seega saab hageja nõuda kostjalt raha maksmist, kui 1) poolte vahel oli kehtiv võlasuhe nt leping; 2) kostja rikkus lepingut; 3) kostja vastutab rikkumise eest. Esitatud asjaoludel ei ole vaidlust, et poolte vahel oli leping ürituse korraldamiseks.

11.Hageja tugines hagiavalduses garantiikirjale. Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse, et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse (VÕS § 155). Garantii tunnuseks on seega kolmanda isiku poolt võlgniku kohustuse täitmise tagamine. Hagiavalduse kohaselt allkirjastas kostja seaduslik esindaja kostja nimel garantiikirja, millega kohustus tasuma teenuste eest vastavalt tarbimisele ning koos arvel esitatud viivistega. Garantiikiri ei vasta õiguslikult garantii tunnustele, sest puudub kolmas isik, kes oleks kohustust taganud. Kohtu hinnangul ei vasta garantiikiri iseseisvalt ka ühegi teise õigusliku instituudi tunnustele nt võlatunnistus, sest puudub konkreetne summa, mille tasumist kinnitataks. Seetõttu saab garantiikiri olla üksnes väljendus poolte kokkulepete kohta. Vastavalt lahendab kohus vaidluse lepingust tuleneva tasunõude sätete alusel.
12.Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619). Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Kohus leiab, et arvestades menetlusosaliste poolt esitatud asjaolusid on tegemist käsunduslepinguga.
13.Kohtule esitatud garantiikirjast nähtuvalt kohustus kostja tasuma tulenevalt tarbimisest ja vastavalt esitatud arvele (dtl 33). Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et üksnes arve esitamine ei tekita kohustust (RKTKo 32-1-72-15, p 10). Seega peab kostja tasuma teenuse eest vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele osutatud teenuste eest. Kostja väidab, et tasukokkulepe tulenes kodulehel kajastatud hinnakirjast. Hageja väitel kujunes hind lähtuvalt osalejatest ning lisateenuste osas sõlmiti kokkulepped ürituse ajal. Seega on poolte vahel vaidlus, missugustel tingimustel leping sõlmiti, eelkõige, missugune oli kokkuleppe tasu arvestamise kohta. Hageja pöördus kohtusse võlgnevuse tasumiseks ja seetõttu tuli hagejal tõendada kostja kohustuse olemasolu ja kostja poolset kohustuse rikkumist.
14.Kohtule esitatud „X“ kodulehe väljavõttest nähtub, et toitlustus ja transport paketihinnas ei sisaldunud (dtl 136). Hageja on selgitanud arve kohta kostjale, et baariarve oli 264.- ilma käibemaksuta; toitlustus 4 toidukorda 11 inimese pealt 528 eurot, majutus 495 eurot ja muu möll 2320 eurot, kõik kokku 3607 eurot, millest maksta jääb 2607 eurot ja käibemaks. Kostja oli nõus tasuma baari arve eest 162,92 + km, toitlustuse eest 464,17 + km, transpordi eest 200 eurot + km, muu möll 2200 eurot km, kokku 3027,09 + km. Vaidlus puudub, et kostja on tasunud hagejale 3632. Kostja poolt esitatud „X“ kodulehelt nähtub, et pakett „Eluseiklus“ sisaldab ka majutust bungalow-majakestes (dtl 136). Seega ei saa hageja nõuda täiendavalt tasumist majutuse eest 495 eurot.
15.Kohus selgitas 04.11.2020 määruses (dtl 157-160), et hageja peab välja tooma asjaolud, kuidas nõude suurus on kujunenud, st missuguste teenuste osutamises ja missuguses tasus pooled kokku leppisid, missuguseid teenuseid kostjale osutati ja missuguse hinnaga. Samuti tuli hagejal tõendada nõude suuruse aluseks olevaid asjaolusid sh tasukokkulepet. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt sai hageja kohtumääruse kätte 05.11.2020. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud hageja välja asjaolusid, kuidas nõude suurus on kujunenud, st missuguste teenuste osutamises ja missuguses tasus pooled kokku leppisid, missuguseid

teenuseid kostjale osutati ja missuguse hinnaga. Samuti on tõendamata nõude suuruse aluseks olevad asjaolud sh tasukokkulepe. Hageja pidi ka välja tooma asjaolud, millest nähtub, mis ajast ja mis summadelt hageja on viivist arvestanud. Kostja väitel sattus hageja vastuvõtuviivitusse sellega, kui jättis muutmata esialgse arve ja esitamata uue arve vastavalt kostja poolt antud juhistele tegeliku tasu suuruse kohta. Hageja eeltoodu osas oma seisukohta ei esitanud. Hageja ei esitanud selgitusi ka viivise kohta. Seega ei ole võimalik võtta seisukohta ka viivise osas.

16.Kohus selgitab, et hageja pöördus kohtusse võlgnevuse tasumiseks ja seetõttu tuli hagejal tõendada kostja kohustuse olemasolu ja kostja poolset kohustuse rikkumist. Hageja nimetatut teinud ei ole. Kostja on tasunud 3632 eurot ja hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks kohustus rohkem tasuda.
17.Kohus jätab hageja 25.01.2021 täpsustava viivisenõude tähelepanuta, kuna nimetatud täpsustus on esitatud hilinemisega. Eelmenetlus lõppes 09.12.2020. Kõik taotlused ja tõendid tuli kohtule esitada 20.11.2020.
18.Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.

MENETLUSKULUD

19.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
20.Kostja esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kostjat on menetluses esindanud prokurist, kelle tunnihinnaks on 55 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Kokku moodustavad lepingulise esindaja kulud 7h (7 x 55) 385 eurot.
21.Kohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Õigusabikulusid ei saa tekkida menetlusosalist esindaval seaduslikul esindajal, so prokuristil. Prokurist on äriühingu palgal olev isik, kelle tööülesannete hulka võibki kuuluda tööandja või ühingu kohtus esindamine. Samuti on õiguskirjanduses märgitud, et prokuristi staatus viitab sellele, et menetlusosalise esindamine laiemas mõttes kuulub tõenäoliselt tema tavapäraste ametiülesannete hulka (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, § 218, lk 1188).
22.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja