Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOHTU PÕHJENDUSED

Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas kohtule hagi S. K. (kostja) vastu hagi 1324,07 euro (võlgnevus 1796 eurot, intress 201,29 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 781,77 eurot) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja 01.05.2019. a sõlminud P. G. O. krediidikonto lepingu nr XXX, mille alusel sai krediiti 1850 eurot. Kostja kohustus krediidi tagastama maksegraafiku alusel, kuid ei teinud seda. Kostja tagastas saadud krediidist vaid 54 eurot. P. G. O. ütles lepingu üles 25.10.2019. a, kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Esialgne võlausaldaja P. G. O. loovutas 29.10.2019. a kostja vastase nõude osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel kätte toimetatud 19.01.2021. a kostja rahvastikuregistris märgitud aadressil kostja emale dokumentide üleandmisega. Kostja ei esitanud kohtu määratud aja jooksul ega ka hiljem vastust hagiavaldusele.

Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses taotlenud asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtule ei vasta. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja selle saab tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 8, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 113 ja § 397 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1796 eurot, intress 201,29 eurot ning viivis perioodil 25.10.2019. a – 12.02. 2021. a 813,22 eurot; samuti viivis põhivõlalt (1796 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras alates 13.02.2021. a kuni põhivõla tasumiseni. Hagi tuleb jätta rahuldamata sissenõudmiskulu 50 euro väljamõistmise osas. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudekulu 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hageja on palunud välja mõista sissenõudekulu kirjade saatmise, telefonikõnede, päringute koostamise, kontaktandmete otsimise, kontrollimise ja töötlemise jms eest. Hageja esitatust ei nähtu, millistel asjaoludel nõuab hageja sissenõudekulude hüvitamist just taotletud ulatuses. VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui poolte vahel ei ole meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 580). Eeltoodu tõttu jätab kohus hagi rahuldamata sissenõudekulude osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel 98% ulatuses kostja kanda ning 2% ulatuses hageja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 480 eurot, kokku 545 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ning menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 250 euro ulatuses. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskulude suuruseks seega 525 (275 + 250) eurot.

Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 514,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.