TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi C.P vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
484 eurot 62 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235), lepinguline esindaja Alar Liivamägi Kostja C.P (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali osaline loobumine hagist C.P vastu intressi 32 euro 55 sendi, sissenõudmiskulude 34 euro 70 sendi ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 87 euro 48 sendi nõudes ning lõpetada nimetatud nõuete osas menetlus.
2.Rahuldada hagi.
3.Mõista C.P-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja põhivõlg 152 eurot 17 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 29. augusti 2025. a seisuga summas 10 eurot 49 senti ja edasi viivis põhivõlalt (152 eurot 17 senti) alates 30. augustist 2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud 35% ulatuses TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali enda kanda.
5.Mõista C.P-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud 129 eurot 35 senti.
6.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb C.P-l tasuda TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Tagastada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 37 eurot 50 senti OÜ GS Core kontole nr EE252200221082378306 Swedbank AS-is.
Edasikaebamise kord Menetluskulude kindlaksmääramine ei ole vaidlustatav. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist (TsMS § 632 lg 1). Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse C.P võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna C.P esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohus andis 19. aprilli 2024. a määrusega asja üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 30. aprillil 2024. a Tartu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 246 eurot 99 senti, intressid 32 eurot 55 senti, sissenõudmiskulud 34 eurot 70 senti, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunu viivise 87 eurot 48 senti ja viivise põhivõlalt 0,0671 % päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Hageja nõue tuleneb hageja (laenuandja) ja kostja vahel 10. juulil 2021. a sõlmitud järelmaksulepingust nr 8768583, mille alusel sai kostja kauba eest tasumiseks laenu 264 eurot 99 senti. Kostja sai kauba müüjalt kätte. Laenuandja on laenusumma müüjale välja maksnud. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste tagasimaksetega. Kostjal jäi osaliselt tasumata
10.septembri 2022. a intressimakse 3 euro 6 sendi ulatuses ja täielikult tasumata kõik järgnevad maksegraafikus sätestatud maksed alates 10. oktoobri 2022. a maksest. Hageja saatis 9. detsembril 2022. a kostjale viimase hoiatuse laenulepingu ülesütlemise kohta andes kostjale tähtaja võla tasumiseks. Hageja ütles laenulepingu üles 24. detsembril 2022. a.
3.Kostja esitas vastuse hagiavaldusele märkides, et ta nõustub põhinõudega ja osaliselt kõrvalnõuetega.
4.Hageja esitas 7. veebruaril 2025 seisukoha, mille kohaselt loobub hageja esitatud intressinõudest (32 eurot 55 senti), sissenõudmiskuludest (34 eurot 70 senti), hagi esitamise 2
seisuga sissenõutavaks muutunud viivistest (87 eurot 48 senti) ning kokkuleppelise määra alusel edasiulatuva viivise nõudest, asendades selle nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra alusel edasiulatuva viivise nõudega alates 11. jaanuarist 2025. Hageja palub lõpliku nõudena välja mõista põhivõla 152 eurot 17 senti ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis alates 11. jaanuarist 2025 kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Vaidlust ei ole selles, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes, millega krediidiandja, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, andis kostjale kauba ostmiseks laenu 264 eurot 99 senti. Kostja on füüsiline isik, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Kostjal jäi osaliselt tasumata 10. septembri 2022. a intressimakse 3 euro 6 sendi ulatuses ja täielikult tasumata kõik järgnevad maksegraafikus sätestatud maksed alates 10. oktoobri 2022. a maksest. Kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega (VÕS § 416 lg 1), mistõttu ütles krediidiandja laenulepingu üles 24. detsembril 2022. a. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid laenulepingu ülesütlemise osas. Kohus andis 28. jaanuaril 2025 hagejale täiendava tähtaja (dtl 69) haginõude täpsustamiseks ning kohtule uuesti määratud tagasimaksete kohta teabe esitamiseks. Kohus selgitas samas kirjas hagejale vastutustundliku laenamise põhimõtet ja selle järgimist. Kohus selgitas, et hageja on ise menetlusdokumentides märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel on lähtutud ennekõike taotleja esitatud andmetest, lisaks täiendavalt registri väljavõtetest saadud teabest ning krediidiandja sisekorra eeskirjadest. Pangakonto väljavõtte küsimise kohta kohtule andmeid esitatud ei ole. Kuivõrd hageja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud või kogunud muid andmeid kostja sissetulekute ja kohustuste kohta ega hinnanud kostja sissetulekute ja kohustuste suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul, siis ei ole hageja kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kohus jääb selle seisukohaga juurde. Krediidiandja ei veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lg-s 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja esitas 7. veebruaril 2025 seisukoha, mille kohaselt loobub hageja esitatud intressinõudest (32 eurot 55 senti), sissenõudmiskuludest (34 eurot 70 senti), hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest (87 eurot 48 senti) ning kokkuleppelise määra alusel edasiulatuva viivise nõudest. Kohtu hinnangul on tegemist osalise nõudest loobumisega. Kohus võtab hageja osalise nõudest loobumise vastu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel, sest see ei riku avalikku huvi ning lõpetab selles osas menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 3).
7.Kuivõrd hageja on oma nõudest osaliselt loobunud ning palub mõista välja üksnes põhivõla, siis hindab kohus, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale põhivõla jääk, s.o 152 eurot 17 senti. Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et ta nõustub põhivõla suurusega ja selle tasumisega. Kuivõrd kostja ei ole esitanud põhivõla suurusele vastuväiteid, siis leiab kohus, et hagi põhivõla 152 euro 17 senti väljamõistmiseks tuleb rahuldada. 3
8.Hageja on palunud mõista välja ka viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11. jaanuarist 2025 kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivisekalkulaatori järgi on viivis põhivõlalt 152 eurot 17 senti alates 11. jaanuarist 2025 kuni kohtuotsuse tegemise ajani, s.o 29. augustini 2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 10 eurot 49 senti. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 10 eurot 49 senti. Lisaks tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis põhivõlalt (152 eurot 17 senti) alates 30. augustist 2025 kuni kohustuse täitmiseni.
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja nõudest loobumine ei olnud tingitud sellest, et kostja oleks tema nõude rahuldanud, vaid sellest, et hageja ei suutnud järgida vastustundliku laenamise põhimõtet. Seega jäävad loobutud osas menetluskulud hageja kanda. Kohus arvestab menetluskulude jaotamisel nõudest loobumise ja hagi rahuldamise ulatust. Hagi esitamise ajal oli hagihinnaks 484 eurot 62 senti, millelt kuulus tasumisele riigilõiv summas 140 eurot. Pärast nõudest loobumist on hagihinnaks 171 eurot 19 senti (põhivõlg + ühe aasta viivis). Seega rahuldab kohus hagihindade võrdluses hagi kokkuvõttes 35% ulatuses. Seega tuleb menetluskulud jaotada selliselt, et 35% kuludest jääb kostja kanda ja 65% kuludest hageja enda kanda.
10.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 489 eurot 40 senti (riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, lepingulise esindaja kulu 4 tundi tunnihinnaga 82 eurot 35 senti (käibemaksuga), s.o 329 eurot 40 senti). Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ehk kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud. Hageja on tasunud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi hagihinnalt 484 eurot 62 senti riigilõivu 140 eurot. Osalise loobumise tõttu on hagihinnaks 171 eurot 19 senti, millelt RLS järgi on riigilõivu suurus 100 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Tulenevalt TsMS § 150 lg 3 ei tagastata loobumisel eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 65 eurot, mis ei kuulu tagastamisele. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks osaliselt ning tagastab hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot (140-65):2) OÜ GS Core kontole nr EE252200221082378306 Swedbank AS-is. 4
Hageja tasutud riigilõivu suuruseks jääb 140 – 37,5, s.o 102 eurot 50 senti. Arvestades nõude rahuldamise ulatust (35%), siis jääb riigilõivust kostja kanda 35 eurot 88 senti ja ülejäänud 66 eurot 62 senti (102,5-35,88) jääb hageja enda kanda. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja taotleb menetluskulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse eest summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulude suurus ei ole põhjendatud täies ulatuses. Arvestades hageja nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks õigusabile kokku 3 tundi, s.o 3 x 82,35, kokku 247 eurot 5 senti. Hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulud on kokku 267 eurot 5 senti (20 + 247 eurot 5 senti). Arvestades nõude rahuldamise ulatust (35%), siis jääb hageja menetluskuludest kostja kanda 93 eurot 47 senti ja ülejäänud kulud 173 eurot 58 senti (267,05-93,47) jääb hageja enda kanda. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 129 eurot 35 senti (35 eurot 88 senti + 93 eurot 47 senti). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.TsMS § 178 lg 2 alusel võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramine ei ole vaidlustatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.