Võlaõigus

C.P

kanda

ja

65%

ulatuses

Edasikaebamise kord Menetluskulude kindlaksmääramine ei ole vaidlustatav. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist (TsMS § 632 lg 1). Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

seisuga sissenõutavaks muutunud viivistest (87 eurot 48 senti) ning kokkuleppelise määra alusel edasiulatuva viivise nõudest, asendades selle nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra alusel edasiulatuva viivise nõudega alates 11. jaanuarist 2025. Hageja palub lõpliku nõudena välja mõista põhivõla 152 eurot 17 senti ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis alates 11. jaanuarist 2025 kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja tasutud riigilõivu suuruseks jääb 140 – 37,5, s.o 102 eurot 50 senti. Arvestades nõude rahuldamise ulatust (35%), siis jääb riigilõivust kostja kanda 35 eurot 88 senti ja ülejäänud 66 eurot 62 senti (102,5-35,88) jääb hageja enda kanda. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja taotleb menetluskulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse eest summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulude suurus ei ole põhjendatud täies ulatuses. Arvestades hageja nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks õigusabile kokku 3 tundi, s.o 3 x 82,35, kokku 247 eurot 5 senti. Hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulud on kokku 267 eurot 5 senti (20 + 247 eurot 5 senti). Arvestades nõude rahuldamise ulatust (35%), siis jääb hageja menetluskuludest kostja kanda 93 eurot 47 senti ja ülejäänud kulud 173 eurot 58 senti (267,05-93,47) jääb hageja enda kanda. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 129 eurot 35 senti (35 eurot 88 senti + 93 eurot 47 senti). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.