Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

KIRJELDAV OSA

Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi V.Õ. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 305 eurot 25 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 61 eurot 57 senti ning viivise alates 25. septembrist 2020 kuni põhinõude 305 euro 25 sendi täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja XX.XX.XXXX liitumislepingu nr XXX, osamaksetega vara müügilepingu nr XXX, liitumislepingu nr XXX ja osamaksetega vara müügilepingu nr XXX. Telefoninumbritega XXX ja XXX seotud liitumislepingutega sõlmiti telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostja oli õigus kasutada tasulisi telekommunikatsiooniteenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulisi teenused vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale (nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms). Kostja nõustus, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale. Telefoninumbriga XXX seotud liitumislepingu alusel sõlmiti osamaksetega vara müügileping seadme Huawei B525 4G Cat 6 ruuter ostmiseks. Osamaksete summa oli kokku 100 eurot. Osamaksete tasumise periood oli 36 kuud. Igakuise

osamaksete suurus oli 2 eurot 778 senti. Telefoninumbritega XXX seotud liitumislepingu alusel sõlmiti osamaksetega vara müügileping seadme Nokia 230 Dual SIM ostmiseks. Osamaksete summa oli kokku 64 eurot. Osamaksete tasumise periood oli 24 kuud. Igakuise osamaksete suurus oli 2 eurot 667 senti. Elisa Eesti AS esitas ajavahemikul 1. detsember 2017 - 1. märts 2018 kostjale teenuste kasutamise eest arveid. Kostja jättis arved nr XXX (maksetähtaeg 18. detsember 2017), XXX (maksetähtaeg 18. jaanuar 2018), XXX (maksetähtaeg 18. veebruar 2018) ja XXX (maksetähtaeg 18. märts 2018) tasumata. Kostja põhivõlg on 305 eurot 25 senti. Elisa Eesti AS üldtingimuste p 7.10 näeb ette, kui kostja ei tasu tähtaegselt osamaksete summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. Hageja arvestab viivist viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast ehk 19. märtsist 2018 kuni hagiavalduse esitamise päevani 24. septembril 2020 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas kokku summas 61 eurot 57 senti. AS Elisa Eesti loovutas 22. jaanuaril 2020 kostja vastased nõuded hagejale. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Dokumentide kostjale kättetoimetamine ei õnnestunud ka Politsei- ja Piirivalveameti kaasabil. Kohus toimetas hagiavalduse ja hagiavalduse kohta kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2021 määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 6. jaanuaril 2021. Kohus märkis, et dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teadaande avaldamisest. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus võib hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab hagimenetluse kulud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Kohus selgitab tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta üksnes järgmist. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale avalikult kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid kostja elukoha ega muude sidevahendite andmeid. Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid laekunud. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus,

menetlusosaline ja menetluse ese ning otsuse resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 100 eurot ja esindaja tasu 420 eurot, kokku 520 eurot. Hageja esindajakulu tekkis seoses maksekäsu kiirmenetluse (ajakulu 30 minutit) ja hagiavalduse (ajakulu 3 tundi) koostamise ja esitamisega. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses kantud esindajakulu on TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas on õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 5. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Käesolev asi oli õiguslikult lihtne ja väikse mahuga. Hageja esindajakulud on koos maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele kuuluva 20 euroga seega põhjendatud ja vajalikud 140 euro ulatuses. Hageja menetluskulud on seega kokku 240 eurot (100 + 140 eurot). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulud 240 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.