Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-20-15115

2-20-15115 Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagid on õiguslikult põhjendatud osaliselt. 15.10.2020 esitatud hagi nõuded Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja BB Finance OÜ-ga 10 laenulepingut:  20.11.2018 laenuleping nr 2101833647, laenusumma 805 eurot, intressimäär 15,8% aastas;  28.12.2018 laenuleping nr 2101843256, laenusumma 180 eurot, intressimäär 44,9% aastas;  23.01.2019 laenuleping nr 2101848404, laenusumma 300 eurot, intressimäär 44,9% aastas;  25.02.2019 laenuleping nr 2101856876, laenusumma 105 eurot, intressimäär 44,9% aastas;  16.04.2019 laenuleping nr 2101868615, laenusumma 195 eurot, intressimäär 44,9% aastas;  26.04.2019 laenuleping nr 2101871363, laenusumma 810 eurot, intressimäär 44,9% aastas;  01.05.2019 laenuleping nr 2101873667, laenusumma 60 eurot, intressimäär 44,9% aastas;  26.05.2019 laenuleping nr 2101879979, laenusumma 210 eurot, intressimäär 44,9% aastas;  11.07.2019 laenuleping nr 2101891958, laenusumma 272 eurot, intressimäär 44,6% aastas;  28.11.2019 laenuleping nr 2101934360, laenusumma 77 eurot, intressimäär 44,9% aastas. Kostja sai lepingute alusel kokku laenu 3014 eurot. Kostja teostas tagasimakseid summas 2078,19 eurot. Hageja märkis, et kuna laenulepingud nr 2101843256, 2101848404, 2101856876, 2101868615, 2101871363, 2101873667, 2101879979, 2101891958 ja 2101934360 on refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olevad laenud ja lepingute põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, siis arvestas hageja kostja tagasimaksed kostjale kasulikul viisil põhiosa katteks. BB Finance OÜ ütles lepingud üles 13.03.2020, sest kostja ei täitnud oma kohustusi korrapäraselt. BB Finance OÜ loovutas enda nõuded 23.04.2020 hagejale. Hageja arvestas intressi iga lepingu osas laenu andmise kuupäevast kuni lepingu ülesütlemiseni 13.03.2020. Viivist arvestas hageja esimeses laenulepingus kokku lepitud intressimääraga võrdses määras, s.o 15,8% aastas kogu põhivõla summalt 935,81 eurot alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast 14.03.2020 kuni hagi esitamiseni 15.10.2020.

2-20-15115 Hagi esitamise seisuga on põhivõlgnevuse suurus 935,81 eurot, intress 1058,93 eurot (leping nr 2101833647-145,58 eurot, leping nr 2101843256-97,83 eurot, leping nr 2101848404-153,45 eurot, leping nr 2101856876-49,44 eurot, leping nr 2101868615-79,83 eurot, leping nr 2101871363-321,64 eurot, leping nr 2101873667-23,46 eurot, leping nr 2101879979-75,64 eurot, leping nr 2101891958-82,03 eurot, leping nr 2101934360-30,03 eurot) ja viivis 87,26 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt laenulepingutes nr 2101833647, 2101871363, 2101873667, 2101879979, 2101891958, 2101934360 kokkulepitud lepingutasusid: laenulepingu nr 2101833647 sõlmimise eest 40,25 eurot, laenulepingu nr 2101871363 sõlmimise eest 194,13 eurot, laenulepingu nr 2101873667 sõlmimise eest 213,19 eurot, laenulepingu nr 2101879979 sõlmimise eest 237,54 eurot, laenulepingu nr 2101891958 sõlmimise eest 266,94 eurot, laenulepingu nr 2101934360 sõlmimise eest 281,97 eurot, kokku 1234,02 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulusid summas 55 eurot. Hageja on kahe laenulepingu alusel edastanud kostjale 11 kirja. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista ka täiendava viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõla täitmiseni 15,8% aastas. 17.12.2020 esitatud hagi nõuded Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga krediidikonto lepingu nr KK 3331194, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti kokku summas 3720 eurot (300+200+200+130+0+230+500+240+520+600+360+150+130+160). Kostja on teostanud makseid põhiosa katteks summa 521,13 eurot. Põhiosa võlgnevus on summas 3198,87 eurot. Placet Group OÜ ütles lepingu üles 26.04.2020, sest kostja ei täitnud lepingut korrapäraselt. Placet Group OÜ loovutas nõuded 28.04.2020 hagejale. Laenulepingu kohaselt oli intressimäär 40% aastas ning intressivõlgnevus on laenusaamisest kuni ülesütlemisele eelnenud 3. osamakseni 10.04.2020 summas 315,02 eurot. Hageja on arvestanud viivist intressiga võrdses määras 40% aastas alates ülesütlemisele järgnevast päevast 27.04.2020 kuni hagi esitamiseni 17.12.2020 kokku summas 821,57 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Hageja on saatnud korduvalt kostjale tasulisi ning tasuta kirju. Hageja palus kostjalt välja mõista täiendava viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast 18.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

2-20-15115 Kohus leiab, et põhivõlgnevused 935,81 eurot ja 3198,87 eurot, intressid 1058,93 eurot ja 315,02 eurot, lepingutasud 1234,02 eurot ja sissenõudmiskulud 55 eurot ja 50 eurot on hagiavalduste põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus kontrollis viivise arvestust ja kujunemist ning leiab, et 15.10.2020 esitatud hagis märgitud viivis summas 87,26 eurot on korrektne ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et 17.12.2020 esitatud hagis märgitud sissenõutavaks muutunud viivise nõue 821,57 eurot on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist lepingujärgses määras 40% aastas ehk 0,109% päevas. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras, sest lepingujärgne viivise määr on tühine. Kuigi VÕS § 113 lg 1 lubab pooltel tõepoolest kokku leppida seadusjärgsest viivisemäärast suuremas määras, ei tähenda see seda, et igasugune viivisemäär võiks tarbija suhtes kehtida. Riigikohus on 3-2-1-25-16 lahendi p-s 13 leidnud, et viivise mõistlik määr tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne viivise päevamäär 0,022% (8,00% aastas). Kohus märgib, et sellest määrast suuremat päevamäära ei ole kehtinud vähemalt alates 01.01.2012. Kolmekordne viivisemäär oleks seega 0,066%. Seega on lepingus kokkulepitud viivisemäär 40% aastas ehk 0,109% päevas tühine, sest ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesolevalt tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõuet. Viivis põhinõudelt 3198,87 eurot seadusjärgses määras on kokku 164,31 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 164,31 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus 15.10.2020 hagis viivise välja mõista 15,8% aastas ning 17.12.2020 hagis seadusjärgses määras. Kohus leiab, et täiendava viivise võib hageja taotletud määrades välja mõista. Perioodi 16.10.2020 kuni 12.02.2021 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 48,53 eurot (15,8%/365px935,81€x120p). Perioodi 18.12.2020 kuni 12.02.2021 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 39,94 eurot (8%/365px3198,87€x57p). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks laenulepingute nr 2101833647, 2101843256, 2101848404, 2101856876, 2101868615, 2101871363, 2101873667, 2101879979, 2101891958 ja 2101934360 alusel kokku 3419,55 eurot, millest 935,81 eurot moodustab põhivõlg, 1058,93 eurot intressid, 1234,02 eurot lepingutetasud, 55 eurot sissenõudmiskulud ja 135,79 eurot 12.02.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ning viivise 15,8% aastas alates 13.02.2021 tasumata põhivõlalt (935,81 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks krediidikontolepingu nr KK3331194 alusel kokku 3768,14 eurot, millest 3198,87 eurot moodustab põhivõlg, 315,02 eurot intressid, 50 eurot sissenõudmiskulud ja 204,25 eurot 12.02.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ning viivise VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates 13.02.2021 tasumata põhivõlalt (3198,87 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni

2-20-15115 Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 ja hagi rahuldamise ulatusest jätab kohus menetluskulud 8% ulatuses hageja kanda ja 92% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 725 eurot (325 eurot 15.10.2020 hagilt ja 400 eurot 17.12.2020 hagilt) ning õigusabikulud summas 1080 eurot (600 eurot 15.10.2020 hagi ja 480 eurot 17.12.2020 hagi). Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus kahe nõude esitamisel riigilõivu kokku 725 eurot. Kuna kohus leidis, et hageja esitas kaks hagi, mis sisaldas samaliigilisi nõudeid samade poolte vahel, leidis kohus, et nende nõuete eraldi menetlemine ei ole otstarbekas ja liitis hagid. Kohus leiab, et miski ei takistanud hagejal esitamast kostja vastu ühte hagi, mitte kahte, sest nõuete loovutused toimusid 23.04.2020 ja 28.04.2020, s.o oluliselt varem kui kummagi hagi esitamine. Selline hageja tegevus on põhjendamatult tekitanud menetluskulusid: kahekordne esindaja tasu ja kaks eraldi riigilõivu. Riigilõivu puhul on oluline, et kahe nõude liitmisel on hagihinnaks 8160,24 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 500 eurot. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 500 eurot. Enamtasutud riigilõivu osas on hagejal õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1080 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja OÜ Julianus Inkasso arved õigusabi eest 15.10.2020 hagis summas 600 eurot ja 17.18.2020 hagis 480 eurot. Arvetel on teenuse nimetused peaaegu identsed. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus märgib, et õigusabi kulud ei ole põhjendatud nii suures ulatuses eraldi hagide eest. 15.10.2020 hagi oli mahukam kui 17.12.2020 hagi, kuid sisult kattus 17.12.2020 hagi 15.10.2020 hagiga ning 17.12.2020 haginõuded oleks võinud sisalduda 15.10.2020 hagis. Kohus hindab õigusabikulusid hagidele ühtselt. Kohus hindab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagide dokumentide komplekteerimise, analüüsi ja hagiavalduste koostamise ning esitamise eest on esindaja tasu põhjendatud ja vajalik üksnes 600 euro ulatuses kokku, sest tsiviilasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Hageja esindaja on kahe eraldi hagi esitamisega käitunud ebamõistlikult nii menetlusökonoomia kui kostja huvide kahjustamise seisukohast lähtuvalt, sest kahe eraldi hagi esitamisega nõudis hageja kostjalt topelt riigilõivu ja õigusabikulusid.

2-20-15115 Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 1100 eurot, millest 500 eurot on riigilõiv ja 600 eurot lepingulise esindaja tasu. Kohus jättis menetluskulud 8% ulatuses hageja kanda ja 92% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest jääb hageja kanda seega 88 eurot ja kostja kanda 1012 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1012 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.