lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-10911/21

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 11.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-10911/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1065
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk 11. veebruar 2021.a Lubja 4, 10115 Tallinn 2-19-10911 A A hagi J T vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks 5500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A A (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Kohtuistungi aeg

Kirjalik menetlus

Kostja: J T (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx)

Resolutsioon

1.Rahuldada A A hagi J T vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista J Tlt põhivõlgnevus 2000 (kaks tuhat) eurot, intress 500 (viissada) eurot ja viivis 2500 (kaks tuhat viissada) eurot A A kasuks. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulu J T kanda 91% ulatuses ja A A kanda 9% ulatuses.
2.Välja mõista J Tlt menetluskulu 386,75 eurot (kolmsada kaheksakümmend kuus eurot ja 75 senti) A A kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Hageja nõue
1.A A (edaspidi hageja) esitas hagi J T (edaspidi kostja) vastu laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 2500, intressi 500 euro ja viivise 2500 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.21.07.2016 pöördus kostja hageja poole palvega 2500 euro saamiseks, lubades raha tagastada ühe aasta pärast s.o 21.07.2017. Samal päeval koostasid pooled vastava laenulepingu ja hageja andis kostjale laenu 2500 eurot üle sularahas, mida kostja kinnitas allkirjaga laenulepingul. Vastavalt 21.07.2016 laenulepingule oli kostja kohustatud välja maksma intressi 500 eurot laenu kasutamise eest. Hageja pöördus korduvalt kostja poole palvega laen tagastada, kuid kostja andis hagejale vaid lubadusi, neid täitmata. Hageja palus esitatud hagis kostjalt välja mõista põhivõla 2500 eurot ja intressi 500 eurot. 19.11.2019 esitas hageja kostja vastu viivise 2500 euro nõude. Pooled leppisid laenulepingus kokku põhinõudelt 0,5% suuruse viivise tasumises, kui võlg ei ole 22.07.2017 koos intressiga tasutud. Kostja on viivituses 1095 päeva ja viivise nõue moodustab kokku 13 687,50 eurot, kuid hageja piirdub viivise nõudega põhivõla ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostja tunnistas esialgu võlga ja intressi 3000 euro ulatuses, kuid pärast viivise nõude saamist ta hagi 5500 euro väljamõistmiseks enam ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt töötab kostja praegu Hispaanias ja tema kuupalk on ainult 669,03 eurot, mistõttu ta ei saa võlga tasuda. Muud vara tal ei ole. Kostja palub sõlmida maksegraafiku igakuuse maksega mitte rohkem kui 100 eurot, sest suuremat summat ta maksta ei saa. Täiendavalt märgib kostja, et ta on laenust tasunud 500 eurot, mistõttu ei saa tema võlg kostja ees olla kokku suurem kui 2500 eurot. Kostja leiab, et viivise määr on tema kui tarbija suhtes tühine, sest see ületab 24% aastas. Samuti on kostja seisukohal, et viivise võlg on tal kahe mitte kolme aasta eest, sest viivist ei saa arvestada enne 22.07.2017. Kohtuotsuse põhjendused
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
5.21.07.2016 sõlmitud laenulepinguga on tõendatud hagiavalduse asjaolud, et hageja andis kostjale laenu 2500 eurot, et kostja sai 2500 eurot kätte sularahas ja lubas laenusumma koos intressidega tagastada 250 euroste maksetena kuni 21.07.2017. Vastavalt 21.07.2016 laenulepingule oli kostja kohustatud maksma intressi 500 eurot laenu kasutamise eest ja põhinõudelt 0,5% suurust viivist, kui laenu ei tagastata tähtajaks. Kostja esitatud maksekorraldustega on tõendatud, et kostja tasus oma abikaasa kaudu hagejale võlast 250 eurot 05.04.2017 ja 250 eurot 23.05.2017. Kuivõrd maksekorraldustele on märgitud „võlg J T“, hageja ei ole esile toonud, millise makse, kas põhivõla või intressi ta loeb tasutuks ja kostja selgitas kohtuistungil, et ta tasus põhivõlga, siis asub kohus VÕS § 88 lg-le 1 tuginedes seisukohale, et kostja tasus põhivõlga. Järelikult on tal hagejale tasumata põhivõlg 2000 eurot ja intressid 500 eurot.
6.VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes laenu ja intressi tähtajaks tagastamata. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2000 eurot ja intressid 500 eurot.
7.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
8.Pooled leppisid laenulepingus kokku, et kui võlg ei ole 22.07.2017 koos intressidega tasutud, siis tuleb tasuda põhinõudelt 0,5% suurust viivist iga ööpäeva eest. Kostja võla tasumise tähtaeg oli 21.07.2017 ja põhivõla suurus 2000 eurot. Järelikult oli ta viivise nõude esitamise ajaks 19.11.2019 viivitanud kokku 851 päeva ja viivise nõue moodustas kokku 8510 eurot. Kuna hageja nõudis kostjalt 2500 euro viivise väljamõistmist, siis kuulub see rahuldamisele. Kostja vastuväited, et temalt kui tarbijalt viivise, mis ületab 24% aastas nõue on tühine, ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ole majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja ja poolte vahel sõlmitud leping ei ole tarbijakrediidileping VÕS § 402 mõttes. Seega ei ole viivise nõue selle 0,5%-se määra tõttu tühine ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 2500 eurot. Menetluskulude jaotus
9.TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jaotada proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Kuna kohus rahuldas hagi 91% ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta 91% ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskuluks on käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv 425 eurot, millest 91% moodustab 386,75 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja