J & PT Äribüroo OÜ hagi Aiandusühistu Keemik vastu võla- ja kahjunõudes
Tsiviilasja hind
3220,33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja J & PT Äribüroo OÜ (registrikood 10918259), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Kostja Aiandusühistu Keemik (registrikood 80130202), lepinguline esindaja Jelena Smorodina Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata J & PT Äribüroo OÜ hagi Aiandusühistu Keemik vastu põhivõlgnevuse 2460 euro, kahjunõude 424,20 euro ja viivisenõude osas.
2.Võtta kõik tsiviilasjas 2-20-12831 esitatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud hageja J & PT Äribüroo OÜ kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) alusel.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid J & PT Äribüroo OÜ (hageja) ja Aiandusühistu Keemik (kostja) 28.10.2019 maaklerilepingu, seoses Lõunapilpa kinnisasja võõrandamise tehinguga. Maaklerilepingu kohaselt pidi hageja vahendama aiandusühistute vahelist suhtlust, valmistama ette müügiks vajalikke dokumente, sh loataotlused ja tegevuskavad, kaasomandi kasutuskord ja lepingutingimused. Müügilepingu ettevalmistamise ja sõlmimise eest esitas hageja kostjale 12.02.2020 arve summas 2460 eurot. Lepingu kohaselt pidi iga aiandusühistu tasuma 50 eurot liikme kohta. Hiljem vähendati tasu 30 euroni (25 eurot käibemaksuta). Kostjal on 82 liiget. Seega peab kostja saadud teenuse eest tasuma 2050 eurot.
2.Maaklerilepingu alusel pidas hageja läbirääkimisi ja koostas kaasomandi valdamise kasutamise korra kokkuleppe ja maa kasutusplaani, koordineeris aiandusühistute esindajate regulaarseid nõupidamisi Lõunapilpa kinnistu ostmiseks, sh ostudokumentide ettevalmistamise ja täitmise, aiandusühistute koosolekute läbiviimise ja müügilepingu projekti arutelu küsimustes, kooskõlastas aiandusühistute loataotlused ja tegevuskavad Jõelähtme Vallavalitsusega, osales ja vastas volikogu liikmete küsimustele 14.11.2019 toimunud Jõelähtme Vallavolikogu istungil. Müügitehingu vormistamine ei olnud hõlmatud varasemalt 12.08.2014 sõlmitud lepinguga. 12.08.2014 lepinguga ühinenud teised aiandusühistud sõlmisid lisaks 12.08.2014 kirjalikule lepingule maaklerteenuse kokkuleppe omandi müügilepingu ja selle sõlmimise ettevalmistamiseks, mille eest tasumine ei olnud hõlmatud 12.08.2014 lepinguga. Osade aiandusühistutega sõlmiti täiendav maaklerileping suuliselt ja teistega kirjalikult ning kõik on oma maaklerilepingutest tulenevad kohustused täitnud.
3.Kuna kostja jättis arve tasumata, pidi hageja pöörduma õigusnõustaja poole. Seetõttu taotleb hageja kahju välja mõistmist. Kahju väljendub kohtueelses menetluses kantud kuludes summas 424,20 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2460 eurot ja kahjuhüvitis 424,20 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse ajaks sissnõutavaks muutunud viivis 105,39 eurot ja viivis alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni 2884,20 eurolt (põhinõudelt 2460 eurot ja 424,20) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Poolte vahel on 12.08.2014 sõlmitud leping maa erastamisel vahendusteenuse osutamiseks. Lepingu punkti 1.3 kohaselt tellijad sh kostja ja tema liikmed soovivad neile kasutada antud maad osta. Selleks tuleb korraldada detailplaneering, mõõdistada katastriüksused ning saada luba Jõelähtme vallavolikogult otsustuse korras maa erastamiseks (ostmiseks), mida pidi vahendama hageja. Seetõttu leiab kostja, et notaritehingule eelnev hageja tegevus oli hõlmatud 12.08.2014 sõlmitud lepinguga. Hageja osutas 12.08.2014 lepingu alusel teenuseid kuni 14.11.2019. Kostja on hagejale tasunud 12.08.2014 lepingu alusel kokku 4489,91 eurot. Hageja tegevus suhtluse vahendamisel ei kvalifitseeru maakleriteenuse osutamiseks.
5.05.11.2019 teatas hageja, et soovib tasu iga liikme kohta 50 eurot. Selline nõue tuli kõikidele aiandusühistutele üllatusena. Kostja ja ka teised aiandusühistud on aastate jooksul pidevalt tasunud vaidlusaluse maa erastamisega seotud vahendusteenuste eest ning tasu ei ole olnud seotud konkreetsete toimingutega. Viide sellele, et teised võõrandamistehingus osalenud mittetulundusühingud sõlmisid hagejaga maaklerilepingud, ei ole asjakohane. Teise mittetulundusühingutega lepingute sõlmimine ei anna õigust nõuda mingit tasu kostjalt.
6.Kostja vaidles vastu ka kahju hüvitamise nõudele. Vastusena hageja nõudekirjale palus kostja hagejal selgitada lisatasu nõudmise alust. Selgituse andmise asemel pöördus hageja advokaadibüroo poole ja laskis koostada hagile vastava nõudekirja. Sellist käitumist ei saa pidada vajalikuks. Kuna hageja põhinõuded pole põhjendatud, pole põhjendatud ka viivisenõue.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus jätab hagi rahuldamata.
8.Kohus võtab kõik menetluses poolte poolt esitatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde. Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1). Tõendeid esitavad menetlusosalised (TsMS § 230 lg 2).
9.Hageja esitas kostja vastu nõude 2460 euro tagastamiseks. Hageja tugines suulisele maaklerilepingule, hiljem ka käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätetele. Kostja on seisukohal, et poolte vahel ei ole sõlmitud maaklerilepingut ning notaritehingule eelnev hageja tegevus oli hõlmatud 12.08.2014 sõlmitud lepinguga.
10.Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid 12.08.2014 lepingu Kasekese ja Pilpa 1-5 kinnisasjade maa erastamisel vahendusteenuse osutamiseks (I kd, tl 10-11). Tellijad sh kostja ja tema liikmed soovisid neile kasutada antud maad osta. Selleks tuli korraldada detailplaneering, mõõdistada katastriüksused ning saada luba Jõelähtme vallavolikogult otsustuse korras maa erastamiseks (ostmiseks) (lepingu p 1.3). Nimetatud toiminguid pidi vahendama hageja. Lepingu p 2.1.1 alusel kohustus hageja esindama tellijat sh kostjat ja tema liikmeid ning kaitsma nende huve Kasekese ja Pilpa 1-5 kinnisasjade piirkonna planeeringute koostamisel projekteerimisbüroodes ja kooskõlastamisel riigiametites ja kohalikus omavalitsuses. Hagejal tuli valmistada ette ja korraldada kirjavahetust ning kohtumisi nimetatud asutustega küsimustes, mis on seotud Pilpa piirkonna tulevase maakasutusega. Tellija kohustus tasuma hagejale tehtud töö eest igakuuliselt 350 eurot alates 01.08.2014 kuni lepingu lõppemiseni (lepingu p 3.1). Kostja on hagejale tasunud 12.08.2014 lepingu alusel kokku 4489,91 eurot (I kd, tl 48-50). 29.01.2020 kanti kinnistusraamatusse Jõelähtme valla asemel Lõunapilpa kinnistu registriossa nr 13478302 omanikena sisse Aiandusühistu Keemik (829/4658 kaasomandist), Aiandusselts Sever (2203/4658 kaasomandist), Aiandusühistu Druznõi-Sad (778/4658 kaasomandist), Aiandusühistu Vanasadam (485/4658 kaasomandist) ja MTÜ Aiandusühistu Sarapuu (363/4658 kaasaomandist) (I kd, tl 9 ja 9 pöördel). Hageja esitas kostjale 12.02.2020 tasumiseks arve nr 830 summas 2460 eurot Lõunapilpa kinnistust kaasomandiosa müügilepingu ettevalmistamise ja sõlmimise eest (kd I, tl 13). Kostja arvet ei tasunud.
11.Kohus täitis 03.12.2020 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas pooltele hageja nõude võimalikku kvalifikatsiooni erinevatel alustel ning sellest tulenevalt poolte tõendamiskoormist (tl 120-121 pöördel).
12.Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada kas poolte vahel 12.08.2014 sõlmitud kirjaliku lepinguga oli hõlmatud teenuse pakkumine omandi müügilepingu ja selle sõlmimise ettevalmistamiseks või on nimetatud toimingute näol tegemist eraldi teenusega.
13.Kohus kontrollib kas hageja nõue on kvalifitseeritav maaklerilepingu alusel. Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (VÕS § 658 lg 1). Vahendamine tähendab lepingu sõlmimiseks käsundiandja ja kolmanda isiku kokku viimist, samuti lepingu sõlmimiseks vajalike ettevalmistuste tegemist. Osutamine tähendab üksnes võimaluse ära näitamist käsundiandjale leping sõlmida. Vahendamisega maaklerlepingule on omane maakleri aktiivsus lepingu teise poole veenmises käsundiandjat huvitava lepingu sõlmimiseks.
14.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud poolte vahel 28.10.2019 suulise maaklerilepingu sõlmimist, mille kohaselt pidi kostja tasuma hagejale 50 eurot aiandusühistu liikme kohta ja mida hiljem vähendati 30 eurole. Maaklerilepingu kohaselt pidi hageja vahendama aiandusühistute vahelist suhtlust, valmistama ette müügiks vajalikke dokumente, sh loataotlused ja tegevuskavad, kaasomandi
kasutuskord, lepingutingimused. Hageja selgituste kohaselt sõlmiti nimetatud leping suuliselt Maardus aadressil Karjääri 7 aiandusühistute ja äribüroo juhatuse liikme PT ühisel kohtumisel (Aiandusühistu Družnõi - Sad ühines maaklerilepinguga hiljem). Kuivõrd kinnisasi osteti mitme aiandusühistu kaasomandisse ühe tehinguga, pakkus hageja enda väitel maaklerteenust kõigile Lõunapilpa kinnistu omandanud aiandusühistutele.
15.Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohustus võib tulla pooltevahelisest lepingust või seaduse alusel. Hageja pöördus kohtusse ja tugines maaklerilepingule. Seetõttu tuli hagejal tõendada kostja kohustuse olemasolu ja kostja poolset kohustuse rikkumist. Hagejal tuli maaklerilepingule tuginemiseks tõendada kostjaga maaklerilepingu sõlmimist, maaklerilepingu tingimusi sh missuguses tasus kokku lepiti, tasu sissenõutavaks muutumise tingimusi, ja tasu maksmise kohustuse sissenõutavaks muutumist. Hageja eelnimetatud asjaolusid tõendanud ei ole.
16.Kohus on seisukohal, et maaklerilepingu sõlmimist kostjaga ei tõenda teiste mittetulundusühingutega maaklerlepingute sõlmimine (I kd, tl 28-31). Maaklerilepingu sõlmimist ei tõenda ka teenuste selgitus arvel ega ka hageja poolt kostjale saadetud 20.05.2020 seletuskiri tasumata arve kohta. Asjaolu, et tasu küsimust arutati veel ka 05.11.2019 kohtumisel, ei tõenda samuti poolte vahel maaklerilepingu sõlmimist. Ainuüksi tasu arutamine ei tõenda lepingu sõlmimist ega ka seda, et kostja oli teadlik, et teenus on tasuline ja tasu ei ole hõlmatud 2014. aasta käsunduslepinguga. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et AS Maardu Elamu juhatuse liikme kinnitus tõendab aiandusühistute kohtumist (kd I, lk 99). Nimetatud kohtumine aga ei tõenda maaklerilepingu sõlmimist poolte vahel. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja ja AÜ Sever vahel sõlmitud suuline maaklerilepingu sõlmimine Lõunapilpa kinnistut omandada soovivate aiandusühingutega nähtub AS Sever protokolli p 4 alapunktist 3, mille kohaselt oli hagejal suuline kokkulepe tasu saamiseks AÜ-ga Sever (I kd, tl 100 pöördel). Nimetatud tõendi p 4, alapunktist 3 nähtub, et hagejale otsustati lisatasu maksmine abi osutamise eest üldkoosoleku ettevalmistamisel ja läbiviimisel (kd I, tl 100 pöördel). Nimetatu näitab üksnes AÜ Sever soovi lisatasu maksmiseks hoopis teiste teenuste eest. Kostja kohustus ei tule esitatud arvest, samuti mitte kolmandate isikutega sõlmitud lepingutest ega kolmandate isikute poolt hagejale tasutud arvetest. Hageja poolt esitatud tõendid tõendavad teiste isikutega sõlmitud lepinguid. Kostjaga sõlmitud maaklerilepingut hageja aga tõendanud ei ole.
17.Kohtu hinnangul ei saa hageja nõuet kvalifitseerida ka käsunduslepingu sätete alusel. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619). Kohus selgitas 03.12.2020 määruses, et kohtu hinnangul võib olukorras, kus müüja ja tehingu toimumine oli teada ning hageja kohustuseks oli üksnes asjaajamise korraldamine seoses lepinguga, olla tegemist käsunduslepinguga. Käsunduslepingu sätete alusel hagi lahendamiseks tuli hagejal sarnaselt maaklerilepingule tõendada käsunduslepingu sõlmimine, lepingu sõlmimise tingimused ja tasukokkuleppe. Tasukokkuleppe puudumisel oli hagejal võimalik selgitada ja tõendada, missugune oleks mõistliku tasu suurus. Hageja nimetatud asjaolusid tõendanud ei ole. Kohus leiab, et hageja tegutsemine ei mahuka muu tõendatud käsunduslepingu alla.
18.Kohus analüüsib kas hageja poolt märgitud tegevused olid osutatud 12.08.2014 sõlmitud käsunduslepingu alusel. Pooled sõlmisid 12.08.2014 lepingu Kasekese ja Pilpa 1-5 kinnisasjade maa erastamisel vahendusteenuse osutamiseks. Selleks tuli hagejal lepingu p 1.3 alusel korraldada detailplaneering, mõõdistada katastriüksused ning saada luba Jõelähtme vallavolikogult otsustuse korras maa erastamiseks (ostmiseks). Nimetatud toiminguid pidi vahendama hageja. Lepingu p 2.1.1 alusel kohustus hageja esindama tellijat sh kostjat ja tema liikmeid ning kaitsma nende huve Kasekese ja Pilpa 1-5 kinnisasjade piirkonna planeeringute koostamisel projekteerimisbüroodes ja kooskõlastamisel riigiametites ja kohalikus
omavalitsuses. Hagejal tuli valmistada ette ja korraldada kirjavahetust ning kohtumisi nimetatud asutustega küsimustes, mis on seotud Pilpa piirkonna tulevase maakasutusega.
19.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja on osutanud kostjale teenuseid 12.08.2014 lepingu p 1.3 raames, mille kohaselt pidi hageja osutama kostjale teenused kostja kasutuses oleva maa detailplaneeringu korraldamiseks, katastriüksuste mõõdistamiseks ning Jõelähtme vallavolikogult otsustuse korras maa erastamiseks (ostmiseks) loa saamiseks.
20.Pooled sõlmisid 12.08.2014 lepingu Kasekese ja Pilpa 1-5 kinnisasjade maa erastamisel vahendusteenuse osutamise (I kd, tl 10-11). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et 12.08.2014 lepingu alusel esindas hageja kostjat üksnes üldplaneeringu koostamisega ning lepingu p-is 1.3 kirjeldatu näol ei ole tegemist hageja ülesannetega ja tegemist on taustainfoga. Lepingus on pooled kokku leppinud, et tellijad sh kostja ja tema liikmed soovisid neile kasutada antud maad osta. Selleks tuli korraldada detailplaneering, mõõdistada katastriüksused ning saada luba Jõelähtme vallavolikogult otsustuse korras maa erastamiseks (ostmiseks) (lepingu p 1.3). Nimetatud toiminguid pidi vahendama hageja. Lepingu p 2.1.1 alusel kohustus hageja esindama tellijat sh kostjat ja tema liikmeid ning kaitsma nende huve Kasekese ja Pilpa 1-5 kinnisasjade piirkonna planeeringute koostamisel projekteerimisbüroodes ja kooskõlastamisel riigiametites ja kohalikus omavalitsuses. Hagejal tuli valmistada ette ja korraldada kirjavahetust ning kohtumisi nimetatud asutustega küsimustes, mis on seotud Pilpa piirkonna tulevase maakasutusega.
21.Lõunapilpa kinnistu müügitingimused lepiti kokku Jõelähtme Vallavalitsuse ja aiandusühistute juhatuste liikmete vahel 24.10.2019 vallavalitsuses toimunud nõupidamisel, milles osales ka kostja (I kd, tl). Kostja ei vaidlusta asjaolu, et Lõunapilpa aiandusühistud said hageja vahendusel Jõelähtme Vallavolikogult loa maa võõrandamiseks. Kuid nimetatu oli 12.08.2018 käsunduslepingu alusel hageja kohustus. Jõelähtme Vallavalitsuse 14.11.2019 otsus maa otsustuskorras võõrandamise kohta on võetud vastu taotlejate, sh kostja avalduste ning 24.10.2019 toimunud nõupidamisel kooskõlastatud tingimuste alusel. 24.10.2019 protokollist nähtub, et vallavalitsus tellib notarilt müügilepingu projekti ning aiandusühistute esindajad pidid esitama oma arvamuse projektile 05.11.2019 (I kd, tl 45-46). Kostja ise vaatas lepingu üle ning esitas aiandusühistutele ettepaneku täiendada müügilepingut kasutuskorra tingimustega. Hageja saatis notarile lepingu ilma kasutuskorrata, millest teatas kostjale oma 17.01.2021 kirjaga (I kd, tl 79). Aiandusühistud koostasid ise Lõunapilpa kinnistu kasutuskorra kokkuleppe ja esitasid selle nii vallavalitsusele kooskõlastamiseks kui ka notarile (I kd, tl 133-139). Aiandusühistute ettepanekul lisati müügilepingusse kasutuskorra kokkulepe (I kd, tl 140-153).
22.Hageja ei ole tõendanud, et koostas müügilepingu projekti ja esitas vallavalitsusele. Asjaolu, et hageja käes on olemas taotluse tekst ilma aiandusühistute esindajate allkirjata ei tähenda veel seda, et hageja osales selle koostamises ning vallavalitsusele esitamises. Kohus leiab, et Jõelähtme Vallavalitsuse 03.11.2019 e-kirja kohaselt sai vallavalitsus notarilt tellitud müügilepingu projekti, mis saadeti kostjale edasi hageja kaudu (I kd, tl 175). Seega hageja ei osalenud 23.01.2020 müügilepingu projekti ettevalmistamises, koostamises ja selle tingimuste aiandusühistutega kooskõlastamises. Nimetatuga tegelesid vallavalitsus ja notaribüroo. Kohus on seisukohal, et notaritehingule eelnev hageja tegevus oli hõlmatud 12.08.2014 sõlmitud lepinguga.
23.Kinnistu võõrandamise hind ning iga aiandusühistu osalus selle hinna tasumises oli määratud Jõelähtme Vallavalitsuse otsusega nr 341 „Vallavara võõrandamise otsustuskorras“ (resolutiivosa p.1 – mõttelises osas ning kirjeldava osa p.2 - protsentides) ja aiandusühistule Kostja on selgitanud, et kostjale määratud hinna arvestamises ega selle tasumises ei vajanud kostja hageja abi.
24.Kohus on seisukohal, et kohtule hageja poolt 16.10.2020 esitatud kirjavahetus tõendab 12.08.2014 sõlmitud käenduslepingu täitmist (I kd, tl 66-77).
25.Hageja on alates 12.08.2014 kuni 31.12.2019 regulaarselt saanud kostjalt kokkulepitud tasu, mis 2019. aastal oli 93,78 eurot kvartalis ja seda hageja poolt kostjale esitatud arvete alusel. Hageja arvates on tegemist märkimisväärselt madala teenustasuga. Sellise teenustasu suuruse on pooled ise kokku leppinud. Hageja on saanud ajavahemikul 12.08.2014 31.12.2019 kokkulepitud tasu summas 4489,91 eurot.
26.Eeltoodust tulenevalt mahub hageja tegutsemine 12.08.2014 sõlmitud käenduslepingu alla ja hageja sai kostjalt nimetatud lepingu alusel tasu kuni 31.12.2019.
27.Kuna kohus leidis, et tõendatud ei ole maaklerilepingu sõlmimine ning hageja tegutsemine ei mahu muu tõendatud käsunduslepingu alla ja hageja tegutsemine mahub 12.08.2014 sõlmitud lepingu alla, siis ei ole vaja edasi analüüsida hageja nõuet käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel.
28.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.
29.Järgmisena analüüsib kohus kohtueelsete õigusabikulude nõuet 424,20 eurot. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10). Riigikohus on leidnud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29).
30.Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1). VÕS § 128 lg-le 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
31.Kohus tuvastab, et hageja on kandnud kulusid õigusabile enne hagi esitamist 424,20 eurot koos käibemaksuga (I kd, tl 21). Nimetatu on tõendatud 10.08.2020 arvega nr 1900883. Hagejale osundati kohtueelset õigusabi 3 tundi, mis seisnes kirja projektis, kostjale nõudeavalduse projekti koostamises ja nõudeavalduse kooskõlastamine kliendiga, täiendamine ja täpsustamine. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtule esitatud nõudeavaldusega on tõendatud kohtueelne pöördumine hageja esindaja poolt kostja poole (tl 18-19).
32.Kuivõrd kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise eesmärk on hüvitada eelduslikult kahju, mis tekib kohustuse rikkumise tagajärjel, siis käesoleval juhul ei esine kostja osas põhjuslikku seost kahju ja rikkumise vahel. Kohus tuvastas, et kostja ei ole kohustusi rikkunud. Seetõttu ei tule edasi analüüsida, kas nõudekirjade koostamine ja esitamine advokaadi poolt oli mõistlikult võttes vajalik.
33.Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis põhinõude ja kahjunõude rahuldamata, ei ole põhjendatud ka viivisenõue.
34.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
MENETLUSKULUD
35.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
36.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.