Tallinna linna hagi Lillepuu OÜ vastu võlgnevuse 1540 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1848 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
6206,20 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Tallinna linn (Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; Tel: 640 4141, e-post: [email protected]) Hageja lepingulised esindajad: Kristel Soodla ja Kent Märjamaa (Mustamäe Linnaosa Valitsus Linna õigusteenistus; Tel: 6457527, e-post: [email protected], [email protected]) Kostja: Lillepuu OÜ (registrikood 12213379; Tanni tee 26-1, Tiskre küla, Harku vald, Harjumaa; Tel: xxxx, epost: xxxx, xxxx), seaduslik esindaja: M S
Asja läbivaatamine
08.06.2020 eelistung, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Lillepuu OÜ-lt Tallinna linna kasuks 3080 eurot, millest üürivõlg on 1540 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 1540 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Välja mõista Lillepuu OÜ-lt Tallinna linna kasuks menetluskuluna 500 eurot.
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Lillepuu OÜ-l tasuda Tallinna linnale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (500 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
2-20-1871 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavalduse kohaselt on Tallinna Linnavalitsuse 23.03.2011 määruse nr 50 § 1 lg 1 alusel xxxx Linnaosa Valitsuse hallatav asutus.
2.Tallinna linn ja kostja sõlmisid 09.05.2019 ruumide kasutamise lepingu nr xxxx, mille alusel xxxx (hallatav asutus) andis ja Lillepuu OÜ võttis kasutusele lepingu punktis 2.1 nimetatud ruumid, inventari ja teenused läbiviimaks üritus „Kontaktiöö minimessseminar-pidu“. Lepingule kirjutas kostja seadusliku esindajana alla M S. Üritus toimus 9. mail kell 15.00-23.00.
3.Hageja esitas lepingu p 4.5 alusel 04.06.2019 kostjale arve maksetähtajaga 09.06.2019. Kostja ei ole käesoleva hetkeni arvet tasunud. Enne hagiavaldusega kohtusse pöördumist on hageja mitmel korral palunud kostjal võlgnevus tasuda. Kostja kohustus tasuma lepingu p 4.2 alusel üüritasu 1540 eurot ruumide kasutamise eest. Kostja ei nimetatud raha tasumise kohustust käesoleva hagi esitamiseni täitnud. Kostja põhivõlgnevus (1540 eurot) muutus sissenõutavaks hageja poolt esitatud arve maksetähtaja saabumisel, s.o. alates 10.06.2019. Seega lasub kostjal kohustus tasuda hagejale viivist alates 10.06.2019. Lepingu punktiga 4.5 leppisid pooled kokku viivisemääras 0,5% päevas.
4.Hageja palub mõista Lillepuu OÜ-lt Tallinna linna kasuks välja põhinõue 1540 eurot, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 1848 eurot (04.02.2020 seisuga) ja viivis 0,5% päevas põhinõude (s.o 1540 eurot) tasumata osalt alates hagiavalduse esitamise kuupäevast, st alates 04.02.2020 kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasiulatuvalt 0,5% päevas kuni nõude kohase täitmiseni.
5.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Puudub igasugune põhjendus, miks kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust tasuda talle osutatud teenuste eest. Asjaolu, et kostja ei lugenud lepingut väidetavalt läbi, ei ole aluseks lepingu mittetäitmisele. Asjaolu, et kirjaliku lepingu sõlmimine oli ürituse toimumise eelduseks, on elementaarne praktika, mida ei saa pidada vähimalgi määral kostjat kahjustavaks tegevuseks. Vastupidiselt – kostjal oli võimalik sõlmida kokkulepe ka varasemalt, kuid üksnes kostjas tulenevatel põhjustel toimus lepingu allkirjastamine vahetult enne ruumide kasutusse andmist. Kostja enda poolt esitatud kirjavahetusest nähtub, et kostja varjas hageja eest ürituse tegeliku sisu ja ruumide kasutamise ulatust (sh soovi anda ruume allkasutusse), mistõttu on saab kostja käitumist pidada pahausklikuks. Kostja käitumine oli vastuolus kas VÕS § 14 lg-s 1 sätestatud kohustusega anda lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus teisele poolele tõeseid andmeid.
2-20-1871
6.Üüritud ruumidel ei esinenud mistahes puuduseid. Kostja ei ole tõendanud, et kasutusse antud ruumid ei vastanud lepingus kokkulepitule ja olid seega puudustega, mis ei võimaldanud kostjal ruume eesmärgipäraselt kasutada. Lepingu punkti 2.1. alusel lepiti kokku, et kostjale võimaldatakse suure saali kasutamine; cateringi ruumi kasutamine, fuajee kasutamine, esitlustehnika kasutamine suures saalis (ekraan, 2 raadiomikrofoni, projektor, helikõlarid), lihtne valgustehnika kasutamine, pukklauad 10 tk, toolid laval 6 tk ja saalis 5 rida. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud ruumide ja seadmete/inventari kasutus kostjale võimaldati. Mistahes täiendavate kokkulepete olemasolu põhineb kostja tagantjärgi otsitud ja tõendamata väidetel.
7.Tõendamata on kostja väide, et poolte vahel oli eraldi kokkulepe aknakatete osas. Kostjapoolne küsimus vahetult enne üritust tuli hagejale üllatuslikult. Vaidlust ei olnud selles, et kostja oli ruumid eelnevalt üle vaadanud ning teadlik nende täpsest seisukorrast, sh asjaolust, et suurel saalis puuduvad aknakatted ning päevasel ajal ei ole ruumi täielik pimendamine võimalik. Ebaõige ja tõendamata ka kostja väide, et aknakatete puudumine ei võimaldanud läbi viia nn valgusesitlust. Valgusesitluse sisuks oli hagejale teadaolevalt xxxx suure saali laevalgustite tehnilise võimekuse demonstreerimine (igat valgustit saab eraldiseisvalt sisse lülitada, parameetreid programmeerida jms) ning ürituse ajal ruumides viibinud xxxx personali kinnitusel selline demonstratsioon ka toimus ning mistahes „ebaõnnestumist“ ei olnud võimalik täheldada. Nimetatud asjaolu tõendab keskuse juhataja M. T kirjalik seletus. Asjaolu, et kostja kavatses kasutada xxxx keskuse suure saali valgustussüsteemi demonstratsiooni korraldamiseks, oli eelnevalt hagejaga kooskõlastamata ning see ei olnud lepingus ka selgesõnaliselt kokku lepitud. Seega toimus nimetatud tegevus omavoliliselt (sh programmiteeriti omavoliliselt ümber laevalgustuse juhtimine) ning hageja on seisukohal, et mistahes riisiko seonduvalt üüritud ruumides kostja poolt korraldatud ürituse sisulise kvaliteedi osas lasub kostjal endal.
8.Kostja on paljasõnaliselt väitnud, et aset leidsid elektrikatkestused, mis väidetavalt ei võimaldanud esitlusi läbi viia. Nimetatu ei vasta tõele. Hageja märgib, et elektrikatkestus tekkis kostja ja tema enda allüürnike tegevuse põhjusena, kuivõrd kostja (või tema messil osalenud isikud) koormasid hageja elektrisüsteemi üle ning seeläbi rakendusid elektrisüsteemi automaatkaitsmed. Nimetatu toimus enne ürituse algust ettevalmistuste käigus ning xxxx personal lahendas probleemi viivitamatult, lülitades automaatkaitsmed uuesti sisse ja tagas suurenenud koormuse jaoks täiendavad võimalused (vt lisa 1, M. T kirjalik seletus). Rõhutamist väärib veelkord, et ürituse tegeliku sisu varjamise ja hageja informeerimata jätmise tulemusena ei olnud hageja teadlik, et kostja kavatseb kasutada tavapärasest suuremaid elektrivõimsusi, mille jaoks xxxx süsteemid ei ole ette nähtud. Seega puudub hageja tegevusel mistahes põhjuslik seos tekkinud elektrikatkestusega. Vastupidiselt – hagaja kooskõlastamata seadis kostja omavoliliselt elektrisüsteemi ülekoormates ohtu hageja vara (rikkudes seejuures lepingu p-des 6.3 ja 6.4 sätestatut) ning mistahes võimalike negatiivsete tagajärgede eest (mille esinemist käesoleval juhul ei ole tõendatud) vastutab kostja ise.
9.Väär on ka kostja väide, et helisüsteemi osas esines puuduseid, mis on põhjustatud hageja poolt. Hageja rõhutab, et lepingu punktis 2.1.4 on kokku lepitud esitlustehnika (sh raadiomikrofonide) kasutamine suures saalis, mitte fuajees. Seega ei pidanudki fuajees olema tagatud raadiomikrofonide tõrgeteta toimimine. Vaatamata hageja hoiatusele, kasutas kostja ikkagi kasutusse antud tehnikat (2 raadiomikrofoni) mittesihtotstarbeliselt, viies need ettenähtud leviulatusest (suurest saalist) välja fuajeesse, kus võisid tekkida
2-20-1871 leviprobleemid, vaatamata asjaolule, et hageja personal hoiatas kostjat võimalike tõrgete eest. Ka nimetatud probleem on tekkinud kostja enda tegevuse tõttu.
10.Kostja väide, et xxxx oli teada, mida kostja vajab ning selle osas oli kokkulepe detsembris 2018, on alusetu ning paljasõnaline. Detsembris lepiti kokku üksnes ürituse toimumise orienteeruv kuupäev ja esmane pakkumus hinnaks (mis põhines M S poolt sel ajal antud informatsioonil, et korraldatakse pidu arhitektidele, mitte tootemessi nagu hiljem selgus). Kostja eksitab kohut väites, et M S 12.16.2018 kiri tõendab, et pooled olid kokku leppinud kõikides lepingu tingimustes (sh faktis, et nn „audiovisuaalne teenus“ hõlmas täiendavaid kokkuleppeid renditava helitehnika ja teenuse osas, mida lepingus ei sisaldu (kostja vastuse lisa 6). Seejuures on kostja seisukoht otseses vastusolus ka kostja poolt hilisema kirjavahetusega.
11.Hageja ei ole üheski kirjas ega muus dokumendis kinnitanud, et audiovisuaalne teenus hõlmab muud, kui lepingus sätestati. Nimetatut ei oleks hageja ka saanud kinnitada, sest kostja oli teadlik, et hoone ei olnud detsembris 2018 valminud, sh puudus hagejal mistahes informatsioon selle kohta, milline inventar, sh helitehnika, ruumidesse paigaldatakse (vastavaid riigihankeid ei olnud läbi viidud). Ka kostja enda kirjast on arusaadav, et lepingu tingimused on suuresti veel läbiräägitavad ja lahtised. Initsiatiiv ürituse korraldamisega seotud detailide saamiseks ja lepingu kirjalikuks vormistamiseks tuli üksnes hagejalt. Hageja saatis aegsasti ja korduvalt kostjale palveid, kus paluti informatsiooni lepingu andmete ja ürituse sisu kohta, mis olid vajalikud nii lepingu koostamiseks kui ka ürituse ettevalmistuseks (lisa 2, 09.04.2019 e-kiri, lisa 3, 26.04.2019 e-kiri). Nimetatud kirjadele kostja ei vastanud. Kuivõrd infot ei saabunud kostjalt ja info puudumine muutus ajakriitiliseks, siis kostjaga suhtluse võttis üle xxxx juhataja M T, kes jätkas info küsimist e-kirja teel (03.05.2019 e-kiri). Lõpuks, 03.05.2019 saabus kostjalt e-kiri infoga, et operaator võtab ühendust ja tehniline info pidi selguma. Nimetatud e-kiri tõestab fakti, et vajalik info oli endiselt esitamata kostja poolt, sh lükkab üheselt ümber väite, et detailsed kokkulepped lepingu tingimuste osas olid kokku lepitud detsembris 2018. 06.05.2019 M T saatis kostjale uue e-kirja, kus väljendati taaskord, et puudu on olulised detailid. E-kirjaga andis hageja omaalgatuslikult teada missugust tehnikat ja inventari on võimalik pakkuda, sest endiselt ei olnud ürituse detaile teada. E-kirjas märgitud lause, et videopool sai selgemaks, tähendab seda, et kaamerapildi edastuse eest vastutas kostja isiklik operaator oma tehnikaga, mis ei puutunud hagejasse. Kostjalt saabus 07.05.2019, so 2 päeva enne ürituse toimumist, esmakordselt info selle kohta, mis on ürituse täpsem sisu ja tehniline vajadus, millele M T koheselt ka vastas. Aknakatete küsimus e-kirjas oli hagejale üllatuseks. Päev enne üritust, 08.05.2019, hakkas kostja poolne meeskond xxxx messibokse üles seadma ja hagejale hakkas laekuma tegelik info järgmise päeva ürituse sisu kohta, mille kohta edastas hageja kostjale samal päeval e-kirja. Hageja ja kostja vahel toimus kirjavahetus, kus kostja endiselt põikles detailide esitamisest. Hageja teavitas kostjat, et ilma kirjaliku lepinguta ei tohi lubada üritust hoones korraldada ja ruume kasutusse anda ning juhul, kui kostja on esitanud ürituse detailid detsembris 2018, siis palutakse tal esitada need. Samal päeval edastas M T kostjale lepingu allkirjastamiseks teatega, et leping peab olema
2-20-1871 sama päeva õhtuks kell 22.00 sõlmitud. Kuna leping oli ürituse toimumise hommikuks eelnevatest hoiatustest endiselt sõlmimata, siis M T läks ürituse hommikul kostja juurde ja teatas, et kui kostja ei sõlmi lepingut, siis üritust toimuda ei lasta. Alles seejärel, ürituse toimumise päeval oli M S nõus lepingu allkirjastama. Eeltoodud kirjavahetus tõendab üheselt, et kostja rikkus lepingueelsetel läbirääkimistel VÕS § 14 lg-s 1 ja 2 kohustust anda tõest ja täielikku informatsiooni, mis on lepingu täitmiseks vajalik, sh mille osas oli hagejal oluline ja äratuntav huvi. Arvestades, et kostja teadlikult varjas ürituse sisuse soodsama hinnakokkuleppe eesmärgil ning põikles kõrvale lepingutingimuste selgest vormistamisest, on selge, et kostja eesmärk oli algusest peale vältida ruumide kasutamise eest tasumist.
12.Kostjal puudub nõue hageja vastu, tasaarvestuse avaldus on tühine. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks tekkinud mistahes kahju, mis oleks põhjuslikus seoses hageja tegevusega lepingust tulenevate kohustuste täitmisel VÕS § 128 ja § 127 lg 4 mõistes. Hageja ei ole pooltevahelist lepingut rikkunud.
13.Kostja on esitanud xxxx OÜ arve nr xxxx. Hagejale jääb arusaamatuks, mida nimetatud tõend tõendama peaks. Asjaolu, et Lillepuu on rentinud helitehnikat, ei tähenda, et tegemist oleks kahjuga – täiendavate seadmete rent oligi kostja kohustus, kuivõrd hageja oli enne lepingu sõlmimist teavitanud kostjat, milliseid seadmed on keskuses olemas ja mida peab kostja ise juurde rentima. Poolte poolt allkirjastatud lepingu p 2.1 ja lepingueelseid läbirääkimisi kajastav kirjavahetus kinnitavad seda üheselt. Samuti ei nähtu arvelt, millist konkreetset tehnikat on renditud ja kuidas see on seostatav käesoleva vaidlusega. Samuti on asjakohatud xxxx OÜ arved nr 20001 ja 20038. Hagejale jääb arusaamatuks, mis tõenduslikku väärtust peaks need arusaamatult vormistatud arved omama. Asjas ei oma tähtsust, et menetlusväline kolmas isik (xxxx OÜ) on andnud mingeid väidetavad soodustusi ja kompensatsioone, kuivõrd xxxx OÜ-l puudub käesolevas asjas lepinguline suhe hagejaga ning seos kostjaga puudub. Asjaolu, et kolmas isik on teistele kolmandatele isikutele mingeid soodustusi teinud, ei ole käesoleval juhul tähtsust omav. Paljasõnalised on ka kostja väited ürituse „läbikukkumisest“. M. T kirjaliku seletuse kohaselt mistahes ebaõnnestumisi ei olnud võimalik täheldada.
14.Leping ei ole tühine TsÜS § 86 lg 1 p 1 alusel. Arusaamatuks jääb, milline aspekt lepingust on vastuolus heade kommete või avaliku korraga. Arusaamatu, milliseid kokkuleppeid lepingusse ei lisatud ja miks kostjal väidetavalt puudus võimalus lepingu tingimusi mõjutada. Hageja hinnangul näitab pooltevaheline kirjavahetus selgelt, et kostja eksitas hageja lepingueelse informatsiooni osas ning üksnes endast tulenevatel põhjustel allkirjastas lepingu viimasel hetkel, kuivõrd vastasel juhul ei oleks hageja ruume üldse kasutusse andnud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
15.Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista nõudeid. Kostjat sunniti nõude aluseks olevat lepingut allkirjastama ilma, et tal oleks olnud reaalne võimalus leping läbi lugeda, rääkimata läbimõtlemisest või läbirääkimisest. 09.05.2019 hommikul tuli xxxx kostja
2-20-1871 esindaja juurde M T ja ütles, et kui kohe lepingule alla ei kirjuta, siis jääb tänane üritus ära. Umbes 200-le osalejale olid kutsed välja saadetud ja kõik ettevalmistused (s.h kulutused) ürituse toimumiseks olid selleks ajaks tehtud. Oli mõeldamatu üritus ära jätta. M T on olukorda kurjasti ära kasutanud ning sellega nii varalist kui mainekahju põhjustanud. Leping on selliste tingimustega tühine (TsÜS § 86 lg 1 p 1), kuna xxxx juht sundis mind seda alla kirjutama minu erakorralisest vajadusest tulenevalt ja äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Nimelt ei olnud selles kirjas neid tingimusi, milles olime eelnevalt kokku leppinud (lubatud teenus ja hind).
16.Detsembris 2018 sõlmisime suusõnalise kokkuleppe L. Toimus kohtumine, kus kostja tutvustas Kontaktiöö nimelist üritust, mida xxxx keskuses kavatses korraldada. Tehnika ja heli kohta ütles ta: “Tegemist saab olema hetkel Eesti kaasaegseima konverentsikeskusega, seega tehnika osas mingite asjade lisarentimise vajadust ei ole kindlasti. Lisandub ainult xxxx poolse helitehniku tunnitasu. Võib juhtuda aga, et mingi osa mööblist ei saabu selleks hetkeks kohale”. Leppisime kokku, et sellest antakse mulle vähemalt 1 kuu ette teada ja rendin puuduoleva. Palusin ruumide plaani, inventari nimekirja ja lepinguvormi nii kiiresti kui võimalik. L murdis käeluu, jäi haiguslehele ja vaatamata minu korduvatele meeldetuletustele, minuni ühtegi dokumenti ei jõudnud. Kuna L minuga suhtles ja kurtis majas toimuva suure segaduse üle, siis olin lootusrikas, et kohe saabuvad vajalikud dokumendid. Kui dokumendid minuni siiski kuidagi ei jõudnud, teatasin L, et palun ruumide plaani saata sisearhitektil, mida ka tegin. Märtsis 2019 teatas L, et edasi tegeleb asjaga hoopis M T, kõik kokkulepped kehtivad. Leppisin M Tga kokku kohtumise, mis toimus ehitusjärgus maja saalis. Rääkisin L kokkulepitu üle, M kinnitas kõike. Ütles, et lepinguid ega pabereid ei ole ega tule, sest keegi ei jõua sellega tegeleda. Mina rõhutasin omalt poolt üle, et aknakatted on erakordselt olulised, et valgustuse demonstratsiooni teha ja rääkisime, et aknakatete tellimine ei peaks olema 2 kuuga probleem, aga kui mingit mööblit ei jõua kohale, antakse teada. Selle arusaamisega ka kohtumine lõppes. Minu pealekäimise peale M T’le, saatis aprilli lõpus P L oma kontaktid ja lubas saata mulle pukkide arvu ning helitehniku tunnihinna. Saatis aga hoopis napi ja segaseks jäänud ankeedi, mille palus mul täita. Olin kõike juba väga põhjalikult selgitanud mitmele inimesele ja ootasin ikka veel just nende lepingut ja inventari nimekirja. Seda ankeeti ei olnud võimalik täita ja saatsin vastavasisulise teate 26.04.2019 Ple. Süvenematus ja hagejapoolne segadus seoses kostja üritusega oli suur. Kostjale oli ebaselge, millist infot lepingu ettevalmistamiseks vajatakse. 07.05.2019 (2 päeva enne üritust) teatas Xxxx, et aknakatteid ei tule. Samuti üllatuslikult 2 päeva enne üritust Xxxx hakkas alles korraldama helisüsteemi.
8.mail 2019 polnud lepingut endiselt saadetud. Kostja hinnangul toimus kogu tegevus suuliste kokkulepete alusel. 08.05.2019 kell 16:25 saabus leping esimest korda ID-kaardi lugejat nõudvas versioonis, kuid kostjal polnud tehniliselt ning ajaliselt võimalik sellega tutvuda.
17.Kostjal on hagejale järgmised etteheited: - Xxxxe rahvas oli sündmusel, sõid-jõid, kuulasid seminari, pildistasid sündmust ilma kooskõlastamata. Oli kokkulepe, et kõrvalised isikud ei tohi ruumis viibida;
2-20-1871 - lepingu vorm, inventari list, evakuatsiooniplaan ja maja sisekorraeeskirjad oleksid pidanud saabuma hiljemalt jaanuaris 2020, aga need ei saabunud kunagi; - aknakatted, vaatamata rõhutatud vajadusele, jäid tellimata, mistõttu oli valgustuse esitluse seminar mõttetu - see eeldas pimedat ruumi; - vägivaldne sund alla kirjutada leping, kuigi vastaspool teadis, et ma ei ole seda lugenud; - võimetus koristada, võimetus mööblit liigutada; - elektrikatkestuste (pikim 20-30 min) ajal ei olnud võimalik cateringil töötada ega klientidel esitleda oma tooteid; - fuajee ei saanud heli; fuajee nurgatagusesse otsa ei toiminud isegi käsimikrofon ega kaamerapilt. Kõik fuajees paiknenud kliendid ja külastajad olid sündmusest ära lõigatud ja ära jäi betooniseminar, kuna nurga taha heli ega kaamera ei levinud. - evakuatsiooniplaani ei olnud, aga meil oli elupäästev kiirabiväljakutse, mis õnnestus siiski positiivselt lahendada; - lisarendid ja ajakulu sellega seoses; - tuli tasuda kompensatsiooni rahulolematutele klientidele.
18.Nimelt osalesid Kontaktiööl ettevõtted, kes tegid tooteesitlusi. Üritusele olid kutsutud arhitektid jm inimesed, kes tegelevad sisekujundusega. Samuti toimus seal huvigruppidele paneeldiskussioon, mille puhul on eriti oluline, et diskussioonis osalejad üksteist kuulevad, sest vastasel juhul pole väitlus oluline. Üritusel osales ca 200 inimest ja 80 ettevõtet esitlejatena. Saab läbikukkunuks pidada üritust, mille 2 suurimat esitlust läbi kukkusid (valgusesitlus ja paneeldiskussiooni väitlus) ning ülejäänut segasid elektrikatkestused ja heli puudumine. Kostja saatis koheselt peale sündmuse toimumist M Tle kirjaliku pretensiooni, mis jäi vastuseta. Päev enne oli kokku lepitud Xxxxe helitehnikuga kohtumine. Selle käigus selgus ka Mele endale üllatusena, et peamikrofone ning neid teenindavat väga suuremahulist tehnikat neil ei olegi. Kostja pidi viimasel hetkel tellima täiendavaid heliseadmeid summas 313,73 eurot (arve xxxx). Tegemist on tehnikaga, mis tuli nii rentida kui transportida ainult sel põhjusel, et Xxxxel endal ei olnud peamikrofone ja see selgus alles päev enne. Minule oli L kinnitanud, et rendi hind selline ja lisakulutusi tegema ei pea. Lisaks koostab kostja uut raamatut „Koduraamat” xxxx OÜ. xxxx OÜ annab kannatanud osapooltele „Koduraamatus” tasuta reklaamivõimaluse. Sellega kompenseerin ettevõtetele kahju, mida põhjustasin neile. xxxx hüvitab kostja kahju summas 990 eurot ning Rennieksperdile summas 690 eurot.
19.22.09.2019 tegi kostja hagejale tasaarvestusavalduse, mille tulemusel hageja nõue on lõppenud.
20.Kostjale jääb arusaamatuks, mis vahet sellel üldse Xxxxe jaoks oli, mis üritust kostja seal korraldab? Kostja rentis ruume, seades tingimuseks, et valgus-ja helisüsteem ja kardinad peavad olema valmis, muu pole oluline. Ei nõustu väitega, et kardinate puudumise osas saab vastutus kuidagigi kostjal seista.
21.Hageja väidab paljasõnaliselt, et keegi osalejatest olla koormanud elektrisüsteemi. Messidemoseade võtab ülivähe elektrit, samuti nagu LED valgustid stendidel. Kolmandaks oli meil kaks jahutuskappi veinidele, millede põhiomadus ongi vähe elektrit võtta, nad ei tee isegi jääd. On vale, et ürituse ajal enam elektrikatkestusi ei toimunud. J Oil lükkus õhtusöögi serveerimine 15 minutit vähemalt, kuna oli pikk elektrikatkestus.
2-20-1871 Keskuse köögis olevad ahjud on seda tüüpi asjad, mis saavad sellist korkide väljalöömist tekitada.
22.Hageja personal ei ole kunagi leviprobleemide eest hoiatanud. M T sai alles sündmuse toimumise päeval esimest korda aru, et neil on millegipärast raadiolevi osaliselt takistatud. Ta teadis suurepäraselt, mida ja kus on plaanis teha. Lisaks oli hüplik ka üldheli: kord kuulis fuajees saalis toimuvat, kord ei kuulnud. M T lihtsalt ei osanud seda lahendada.
23.Kostja ei ole kunagi väitnud, et dets 2018 lepiti kõikides lepingupunktides kokku. Lepiti kokku fundamentaalses ja et kiirelt lubati saata leping, mis jäigi tulema. Kostja küsis lepingut mitmeid kordi Llt ja ka Melt. Teiste teenusepakkujate poolt on lepinguvormid saadetud alati vähemalt pool aastat varem ja need on olnud korrektsed.
24.Kaamerast pilti levima ei saadud Xxxxe monitoridesse. Seda valmidust vajasid operaatorid ikka rendileandjalt. Kuidas saab rentnik vastutada kaamerapildi edastamise võimalikkuse eest rendileandja ruumides ja tema tehnika osas? Rendileandja oleks pidanud teadma, et tal ei ole raadiolevi võimekust ühes ruumi osas + oleks pidanud oma monitoride töökorras olemist kontrollima, mitte lihtsalt väitma, et kõik töötab.
25.Kui ruumis pole ei heli, visuaali ega valgusega kokku lepitud tingimused täidetud, tuleks vead kõrvaldada koheselt või kannatanule kompenseerida.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
26.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
27.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: • xxxxx Linnaosa Valitsuse hallatav asutus; • Tallinna linn ja kostja sõlmisid 09.05.2019 ruumide kasutamise lepingu nr xxxx (tlk 56), mille alusel xxxx (hallatav asutus) andis ja Lillepuu OÜ võttis kasutusele lepingu punktis 2.1 nimetatud ruumid, inventari ja teenused läbiviimaks üritus „Kontaktiöö minimess-seminar-pidu“; • kostja korraldatav üritus toimus xxxx 9. mail kell 15.00-23.00; • hageja esitas lepingu p 4.5 alusel 04.06.2019 kostjale arve maksetähtajaga 09.06.2019 (tlk 7); • kostja ei ole arvet tasunud.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 1540 eurot, 04.02.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1848 eurot ja viivise 0,5% päevas tasumata põhinõudelt alates 04.02.2020 kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasiulatuvalt 0,5% päevas kuni nõude kohase täitmiseni.
29.Kostja esitatud haginõuet õigeks ei võta ega tunnista enda vastu suunatud nõudeid. Kostja märgib, et: (i) üürileping on tühine, kuna tema seaduslikku esindajat sunniti ähvarduse ja
2-20-1871 vägivalla mõjul seda sõlmima; (ii) üürilepingu eseme lepingujärgne kasutamine oli takistatud, mistõttu kukkus kostja poolt korraldatud üritus läbi; (iii) hageja nõue on lõppenud, kuna kostjal on hageja rikkumiste tõttu tekkinud kahju, mille kostja on üürinõudega tasaarvestanud.
30.VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
31.Esmalt analüüsib kohus, kas vaidlusalune üürileping on kehtiv. Kostja leiab, et üürileping on tühine, kuna tema seaduslikku esindajat sunniti ähvarduse ja vägivalla mõjul seda sõlmima. Kohus märgib, et tehing võib olla kehtetu, kuna see on tühine või see on tehingu teinud isiku poolt tühistatud. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt Riigikohtu 10. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 11; 16. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 10). Riigikohus on varem leidnud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt nt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Lepingu kooskõla heade kommetega tuleb hinnata lepingu sõlmimise aja seisuga (vt nt Riigikohtu 24. mai 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-176-01). TsÜS § 96 lg 1 sätestab, et isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. TsÜS § 96 lg 2 sätestab, et ähvardus on õigusvastane juhul, kui õigusvastane on: 1) tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati; 2) ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk; 3) teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks. TsÜS tehingu tühistamise koosseisud (eelkõige TsÜS §-d 92, 94 ja 96) on erinormiks TsÜS § 86 suhtes, st tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud ei saa olla samal ajal tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu (vt nt RKTKo nr 3-2-1-140-07, p 32). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tehingut tähtaegselt tühistanud (TsÜS § 98 lg 1 ja § 99 lg l p 1). Vaatamata sellele ei saa tehing olla tühine väidetava ähvarduse ja vägivalla tõttu – kostja ei ole tõendanud, et tema suhtes oleks ähvardusi ja/või vägivalda kasutatud. Kostja on üksnes esile toonud, et hageja esindaja sundis teda lepingut allkirjastama ning selle tegematajätmisel keelanuks ruumide kasutamise. Ruumide kasutamise keelamisega ähvardamist kirjaliku lepingu puudumise tõttu ei saa pidada õigusvastaseks – üürilepingu olemasolu ongi tavapäraselt ruumide kasutamise eelduseks ja aluseks. Vaatamata sellele, et tühistamise aluseks olevad asjaolud ei saa olla samal ajal tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu (ja kostja ei ole esile toonud, milles
2-20-1871 seisneb tehingu vastuolu heade kommetega), leiab kohus, et tehing ei ole tühine, kuivõrd see ei ole vastuolus heade kommete ning avaliku korraga (TsÜS § 86 lg 1). Tehing on tehtud tavapärastel tingimustel, pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus ei ole heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (kohustused on tasakaalus – hageja kohustus kostjale kasutada andma ruumid ning kostja kohustus hagejale selle eest tasu maksma). Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et üürileping on kehtiv.
32.Järgnevalt analüüsib kohus üürivõlgnevuse nõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista üürivõlgnevuse summas 1540 eurot. Lepingu p 4.2 kohaselt oli üüri suuruseks 1540 eurot. Lepingu p 4.5 kohaselt pidi kostja tasuma üüri vastavalt hageja poolt esitatud arvele.
33.Kostja leiab, et üürilepingu eseme lepingujärgne kasutamine oli takistatud, mistõttu kukkus kostja poolt korraldatud üritus läbi. VÕS § 276 lg 1 sätestab, et üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. VÕS § 276 lg 2 sätestab, et üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. VÕS § 296 lg 1 sätestab, et üürnik ei pea maksma üüri /.../ ajavahemiku eest, mil ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu /.../. VÕS § 296 lg 2 sätestab, et kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest. VÕS § 296 lg 3 sätestab, et üürnik peab üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. VÕS § 278 sätestab, et kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik mh nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist või mh alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kostja üürilepingu esemeks olevad ruume kasutas, mistõttu ei saa väita, et ruumide kasutamine oli hagejale etteheidetavate rikkumiste tõttu välistatud. Ruumide kasutamine võis seega olla üksnes piiratud või teisisõnu - nende kasutamise võimalus oli vähenenud. Seega puudub alus üüri maksmisest keeldumiseks VÕS § 296 lg 1 alusel ning kostjal võiks olla alus üüri alandamiseks VÕS § 296 lg 2 kohaselt. VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. VÕS § 112 lg 2 sätestab, et hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-21-08 p-is 11 leidnud järgmist: „ ... hinna alandamine ei ole kehtiv, kuna hageja ei teatanud kostjale viivitamatult üürieseme puudustest. VÕS § 282 lg 1 p 1 järgi peab üürnik üürileandjale muu hulgas viivitamata teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama. VÕS § 282 lg-st 3 tulenevalt kui üürileandja ei saanud üüritud
2-20-1871 asja puudust või takistust asja kasutamisel kõrvaldada seetõttu, et üürnik rikkus eelnimetatud teatamiskohustust, ei või üürnik kasutada VÕS § 278 loetletud õiguskaitsevahendeid, sh alandada üüri VÕS § 278 p 4 ja § 296 järgi. Seega eeldab üüri alandamine, et üürnik on eelnevalt täitnud VÕS § 282 lg 1 p-s 1 sätestatud teatamiskohustuse. Kohtud tuvastasid, et hageja ei teatanud kostjale üürilepingu kehtivuse ajal, et üüritud äriruum ei vasta lepingutingimustele. Seega puudus hagejal õigus üüri alandada. /.../ Kolleegium selgitab, et hinna alandamine võib iseenesest toimuda ka sel teel, et hinna alandamisest teatatakse teisele poolele hagiavalduses. Kuid silmas tuleb pidada seda, et hinda ei ole VÕS § 112 lg 2 järgi alandatud enne, kui vastaspool saab teada hinna alandamisest. Öeldu kehtib ka üüri alandamise (VÕS § 296) kui hinna alandamise erijuhu kohta.“ Kostja ei ole hinna alandamise avaldust esitanud hagejale ega ka käesoleva asja menetluses – selle kohta tõendid puuduvad. Seega on kohus seisukohal, et kostja üüri tasumise kohustus ei ole vähenenud kehtiva hinna alandamise tõttu. Kuivõrd hinna alandamise formaalsed eeldused on täitmata, ei analüüsi kohus selle materiaalseid eeldusi (väidetavaid takistusi ning nende tõendatust jms).
34.Kostja on seisukohal, et hageja nõue on lõppenud, kuna kostjal on hageja rikkumiste tõttu tekkinud kahju, mille kostja on üürinõudega tasaarvestanud. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Olukorras, kus poolte nõuded on kattuvas osas tasaarvestatud, on hagi rahuldamata jätmise põhjus see, et hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud (VÕS § 186 p 2), mitte see, et kostjal on õigus kohustuse täitmisest keelduda. (vt RKTKo nr 2-16-16481/77, p 15). Alustuseks märgib kohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale tasaarvestus avalduse esitanud (VÕS § 198). Kostja on esitanud üksnes kirjavahetuse (tlk 94), kust nähtub, et ta on kostjale maikuus esitanud kirjaliku pretensiooni (mis on jäänud vastuseta) ning 23.09.2019 vastuarve (kostja 21.09.2020 menetlusdokumendi lisa 5.1), kuid seda ei saa tasaarvestusavaldusena käsitada (mh seetõttu, et hageja üürinõue ei olnud väidetava pretensiooni kui tasaarvestuse hetkel veel sissenõutavaks muutunud – see muutus sissenõutavaks alles 10.06.2019; ning seetõttu, et vastuarvelt ei ole tuvastatav tasaarvestava nõude sisu). Nõuete tasaarvestamiseks ei pea isik esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu 26. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-130-16, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega analüüsib kohus, kas kostja on hageja nõude tasaarvestanud kohtule esitatud menetlusdokumentides. Kostja on 10.08.2020 esitanud kohtule dokumendi, mis on mh pealkirjastatud tasaarvestusavaldusena (tlk 87). Kostja on nimetatud dokumendis loetlenud üles hageja vastu oleva kahjunõude komponendid ning leidnud, et hageja nõuded on tasaarvestatud (vt p 11). Kohtu hinnangul on võimalik nimetatud dokumenti käsitada tasaarvestus avaldusena.
2-20-1871
35.Hageja on vaidlustanud kostja tasaarvestava nõude. Järgnevalt analüüsib kohus kostja kahjunõuet. Kostja märgib, et pidi tellima täiendavaid heliseadmeid summas 313,73 eurot (arve xxxx). Lisaks koostab kostja uut raamatut „Koduraamat” xxxx OÜ. xxxx OÜ annab kannatanud osapooltele „Koduraamatus” tasuta reklaamivõimaluse. Sellega kompenseerin ettevõtetele kahju, mida põhjustasin neile. xxxx hüvitab kostja kahju summas 990 eurot ning xxxx summas 690 eurot. Kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib nõuda, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27; 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): • hageja on lepingut selle kehtivuse ajal rikkunud – s.o üüritud asjal tekib puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud (VÕS § 115 lg 1; VÕS § 278); • hageja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); • kostjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena hagejale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
36.Esmalt selgitab kohus välja, kas hageja on lepingut rikkunud. Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingut rikkunud peamikrofonide osas, mistõttu on nendega seotud heliseadmete rendiarve summas 313,73 eurot asjasse mittepuutuv. Hageja on 2 päeva enne üritust märkinud, et nende poolt on olemas vaid 2 raadiomikrofoni, peamikrofonid puuduvad (tlk 88 - kirjavahetus). Ka lepingu p-is 2.1.4 ei ole peamikrofone sätestatud. Kuivõrd peamikrofonide tagamise kohustus hagejal puudus, ei ole võimalik nende puudumist hagejale ette heita ning tegemist ei ole lepingurikkumisega. Mistahes väited, mis puudutasid lepingueelsetes läbirääkimistes suuliselt kokkulepitut, on tõendamata ega oma asjas tähtsust. xxxx OÜ arved ei ole samuti asjakohased, kuivõrd kolmandate isikute õigussuhted ei puudu käesolevasse vaidlusse ning ei nähtu, et kostjal kui üürilepingu poolel oleks nimetatud ettevõtetega seonduvalt kahju hüvitamise kohustus tekkinud. Samuti ei ole kostja esile toonud, milles seisnes xxxx ja xxxx hageja poolt väidetavalt põhjustatud kahju ning milline oli selle kahju tekkimise aluseks olev rikkumine. Seega on kostja kahjunõue alusetu ning tema poolt hageja üürinõude tasaarvestus kehtetu.
37.Kuivõrd poolte vahel oli kehtiv leping, hageja on lepingust tulenevad kohustused täitnud, üürinõue on sissenõutavaks muutnud ning kostja ei ole kehtivalt hageja üürinõuet tasaarvestanud ega üürinõuet alandanud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista üürivõlgnevus 1540 eurot.
38.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga
2-20-1871 ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub välja mõista 04.02.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1848 eurot ja viivise 0,5% päevas tasumata põhinõudelt alates 04.02.2020 kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasiulatuvalt 0,5% päevas kuni nõude kohase täitmiseni. Hageja arvestab viivist lepingujärgses määras (p 4.5). Vaidlust ei ole selles, et kostja on üüri tasumisega hageja ees viivituses, kusjuures nõue muutus sissenõutavaks alates 10.06.2019. Seega tuleks kohtuotsuse tegemise seisuga kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summa 4720.10 eurot (613 päeva x 0,5% x 1540 eurot). Viivist maksma kohustatud isik võib VÕS § 113 lg 8 järgi nõuda ebamõistlikult suure viivise vähendamist VÕS § 162 järgi. Kostja on 25.03.2020 esitatud hagivastuses märkinud, et viivised tuleks jätta välja mõistmata, kuna hageja pole mingit kahju saanud. Kohus käsitleb vastavat taotlus viivise vähendamise taotlusena, kusjuures viivise vähendamist taotletakse 0 euroni. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 18; RKTKo nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et põhjendatud oleks põhinõuet ületava viivisenõude rahuldamine. Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 1540 eurot. Nimetatud summat ületava ning sissenõutavaks mittemuutunud viivisenõude jätab kohus rahuldamata.
39.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja üürivõla summas 1540 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1540 eurot.
40.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
41.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-18-17 p-s 17 märkinud järgmist: „Kostja on õigesti viidanud, et kohtul tuleks mitme erineva kulude jaotamise võimaluse vahel valides muuhulgas arvestada nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga (vt nt
2-20-1871 Riigikohtu 23. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 17; Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-14, p 34). Hagi rahuldamise proportsioon ei pruugi olla siiski määrav, kuivõrd arvesse tuleb võtta kõiki menetluse asjaolusid. Praeguses asjas esitas hageja pärast esimest Riigikohtu menetlust kostjale kompromissiettepaneku, mis sisuliselt vastas hagi rahuldamise ulatusele (II kd, tl 37). TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus võib TsMS § 163 lg 2 järgi kaaluda kompromissiettepaneku korral TsMS § 163 lg‐s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust üksnes juhul, kui viimati nimetatud sätte järgi ei oleks menetluskulude jaotus kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane, arvestades mh asjaolu, et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult menetlust. Sellise otsustuse tegemisel peab kohus kaaluma kõiki asjaolusid ning oma otsustust ka põhjendama (Riigikohtu 23. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 15). See tähendab, et TsMS § 163 lg‐te 1 ja 2 kohaldamisel tuleb kohtul lõppastmes tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane.“ Kohtuistungil on hageja teinud kostjale pakkumise, mille kohaselt kostja tasub hagejale põhivõla ning hageja loobub viivisenõudest osaliselt või täielikult. Kostja nimetatud pakkumisega ei nõustunud ning leidis, et hoopis hageja peaks kostjale raha maksma. Ka 23.11.2020 saadetud pakkumises tegi hageja kostjale analoogsetel tingimustel ettepaneku (tlk 173). Käesolevas kohtuotsuses on kohus jõudnud sisulisele järeldusele, et kostja kohustus tasuma põhivõla ning viivist ca kolmandiku ulatuses nõutavast. Kohus leiab, et käesoleva otsusega on kohus rahuldanud hagi sellesarnases ulatuses nagu on hageja pakkunud kompromissina 08.06.2020 istungil (tlk 73 pöördel) ja 23.11.2020 saadetud pakkumises. See annab aluse jätta menetluskulud kostja kanda, mis ka oleks vaidluse asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
43.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 450 eurot. Hageja palub välja mõista viivise menetluskuludelt. Kostja ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud.
44.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 31.01.2020 hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 450 eurot ning vastava kulu kandmine on tõendatud. Samuti on hageja 22.10.2020 tasunud riigilõivu 50 eurot hagi tagamise taotluse esitamisel. Tegemist on vajaliku kuluga ning see kuulub kostja poolt hüvitamisele. Hageja menetluskulud on kokku 500 eurot. Kohus mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud summas 500 eurot.
45.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele
2-20-1871 kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud. Kohus rahuldab hageja viivisetaotluse ning märgib lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (500 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
46.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.