aktsiaseltsi Olerex hagi Põhjapuit Osaühingu ja T. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
13 963,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: aktsiaselts Olerex (registrikood: 10136870, asukoht: Võru tn 176, Tartu linn, Tartu linn, 50112, Tartu maakond; lepinguline esindaja: R. R., OÜ BIGWIG, e-post: XXX). Kostja I: Põhjapuit Osaühing (registrikood: 12071235, asukoht: Aaviku, Varangu küla, Haljala vald, 45320, Lääne-Viru maakond; seaduslik esindaja T. P. , isikukood: XXX). Kostja II: T. P. (isikukood: XXX; elukoht: XXX, e-post: XXX). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada aktsiaseltsi Olerex hagi Põhjapuit Osaühingu ja T. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Põhjapuit Osaühingult ja T. P. solidaarselt aktsiaseltsi Olerex kasuks võlgnevus summas 5239,96 eurot.
3.Välja mõista Põhjapuit Osaühingult ja T. P. solidaarselt aktsiaseltsi Olerex kasuks viivis 0,15% päevas (4936,37 eurolt) alates 10.02.2021. a kuni põhivõla tasumiseni.
4.Lõpetada menetlus aktsiaseltsi Olerex hagis Põhjapuit Osaühingu ja T. P. vastu nõude osas summas 3050 eurot.
5.Jätta menetluskulud 20% ulatuses aktsiaseltsi Olerex kanda ja 80% ulatuses solidaarselt Põhjapuit Osaühingu ja T. P. kanda.
6.Välja mõista Põhjapuit Osaühingult ja T. P. solidaarselt aktsiaseltsi Olerex kasuks menetluskulude katteks 890 eurot.
7.Välja mõista Põhjapuit Osaühingult ja T. P. solidaarselt aktsiaseltsi Olerex kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 2-6)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid aktsiaselts Olerex (hageja) ja Põhjapuit Osaühing (kostja I) 13.10.2016. a kliendikaardi lepingu nr XXX, mille esemeks on kostjale I müüdavad kütused, muud kaubad ja teenused, mis väljastatakse ostjale tanklast Olerexi krediitkaartide alusel. Hageja väljastas kostjale I kliendikaardi lepingu nr XXX raames krediidilimiidi summas 15 000 eurot. 14.06.2017. a lepingu redaktsiooniga leppisid pooled kokku kostjale I võimaldatava krediidisumma suurendamises 20 000 euroni ning 11.04.2018. a lepingu redaktsiooniga suurendati krediidilimiiti 30 000 euroni.
2.Hageja nõue kostja I vastu on esitatud kliendikaardi lepingu nr XXX 11.04.2018. a sõlmitud redaktsiooni alusel, mille juurde kuuluvate üldtingimuste p 3.6. kohaselt klient tasub kaardiga sooritatud ostude eest arvel näidatud ulatuses ja maksetähtajaks pangaülekandega Olerexi poolt näidatud arveldusarvele või sularahas Olerexi tankla kassasse, viidates maksekorralduses oma kliendinumbrile ja/või arve numbrile. Kliendil on kohustus tasuda kõigi kaardiga sooritatud tehingute, sealhulgas sideliini rikke tõttu või muul põhjusel võimalikuks osutunud krediidilimiiti ületavate tehingute eest
3.Hageja ja T. P. (kostja II) sõlmisid 14.04.2018. a käenduslepingu, millega kostja II kohustus vastutama hageja ees kostja I ja hageja vahel kliendikaardi lepingu nr XXX täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 20 000 eurot.
4.Kostja I on jätnud 29.02.2020. a arvest nr XXX tasumata 7888,92 eurot.
5.Lepingust tulenev viivisemäär kohustuse täitmisega viivitamisel on 0,15% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostjal I on tasumata 31.05.2020. a viivisearve nr XXX summas 454,67 eurot ja 30.06.2020. a viivisearve nr XXX summas 282,74 eurot ning lisaks on perioodil 01.07.-24.09.2020. a tähtaegselt tasumata põhiarvelt arvestatud viivis kokku 1017,67 eurot. Seega on viivisevõlgnevus kokku 1755,08 eurot.
6.11.11.2020. a menetlusdokumendis (tlk 65-66) ja 03.01.2021. a menetlusdokumendis (tlk 73) täpsustas hageja oma nõuet, sest kostjad on teinud pärast hagi esitamist makseid kogusummas 3500 eurot, millest 1755,08 eurot on hageja arvestanud viivise võla katteks ja 1294,92 eurot põhivõla katteks.
7.Hageja palub kostjatelt I ja II solidaarselt välja mõista põhivõlg summas 6594 eurot ja viivise 0,15% päevas alates 25.09.2020 a. kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. KOSTJATE VASTUS HAGILE (tlk 39-40)
8.Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad hagi jätta rahuldamata. Kostjatele ei ole esitatud allkirjastamiseks kehtivat kliendikaardi lepingut kaartide nr 7084271101664531, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kasutamise tingimustega. Kliendikaardi lepingute redaktsiooni andmetes ei ühti mitte ükski maksekaardi number arvel nr XXX kasutatud maksekaartide numbritega. Seega puudub kliendikaardi leping, mis annaks õiguse nõuda kostjatelt tähtaegselt tasumata summast viivist 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest.
9.Kostja I edastas 21.04.2019. a hagejale soovi lõpetada omavahelised lepingud ja välistas edaspidise koostöö. Hageja, keda esindas N. L., edastas 08.05.2019. a lepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kostja I allkirjastas käsitsi ja saatis postiga aadressile Võru 79, Tartu. Kostja I oli veendunud, et sellega on lepingud hagejaga lõpetatud. Kostjad hävitasid maksekaardid nr XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX peale lepingu lõpetamist 08.05.2019. a.
10.02.12.2019. a saatis hageja esindaja A. K. (müügijuht) kostjale I e-maili sooviga jätkata koostööd, milles on kirjalikult välja toodud, et kui arve tasumine läheb üle lepingulise maksetähtaja, siis kostja I viiviseid maksma ei pea ja need annulleeritakse. Hageja esindaja pole siiani aktiveeritud lepingut kostjatele edastanud. Tänaseni, s.o 22.10.2020. a puuduvad kostjal I kehtivad kliendikaardi lepingud maksekaartidele nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX, seetõttu pole kostjad teadlikud, et ületades arve maksetähtaega tasumisel lisanduvad täiendavad kulud viiviste näol.
11.Arvel nr XXX puudub viide viivisemäärale. Kostja I ei keeldu tasumast arve nr XXX jääki, mis on 22.10.2020. a seisuga 5799,82 eurot. Kostja on tasunud arvet alljärgnevalt 05.05.2020. a 952,45 eurot, 11.05.2020. a 2000 eurot, 29.05.2020. a 2000 eurot, 05.06.2020. a 2000 eurot, 04.08.2020. a 50 eurot, 21.09.2020. a 50 eurot ja 20.10.2020. a 50 eurot. Hageja esitatud arve jääk peale tasumisi on 5799,82 eurot. Kostjad jätkavad arve tasumist vastavalt ettevõtte majanduslikule võimekusele, kuid praegune raske majanduslik olukord riigis on raskendanud ka kostja I majandustegevust. Hageja on kahjustanud kostja I mainet, lisades kostja I andmed maksehäireregistrisse. Mainekahju raskendas kostjate koostööpartnerite leidmist. Kostja I likviidsus vähenes, mida tõestab ka tasumiste summa vähenemised. Kostja I likviidsuse paranedes kindlasti tagasi makstavad summad suurenevad.
12.Käendusleping, mis viitab lepingu nr XXX nõuetekohasele täitmisele, on lõpetatud ja kehtivat käenduslepingut ei ole sõlmitud. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJATE VASTUSELE (tlk 62-66, 71-74)
13.Kostjate poolt nimetatud maksekaardid on väljastatud kliendikaardilepingu nr XXX raames. Kostja II kostja I seadusliku esindajana on 11.12.2019. a kinnitanud oma allkirjaga kaartide vastuvõtmist. Hageja haldur aktiveeris vana lepingu, mille raames eelnimetatud kaardid 11.12.2019. a väljastatigi. Võttes arvesse, et poolte vahel on sõlmitud üks leping, s.o kliendikaardileping nr XXX, siis pidi kostjatele hageja töötaja 02.12.2019. a kirjas märgitu põhjal selge olema, missugust lepingut hageja silmas pidas. Tasumata põhiarve nr XXX väljastati kliendikaardilepingu nr XXX raames, kliendikaardilepingus ja ka arvel oli märgitud sama viitenumber, s.o XXX.
14.Üldtingimuste p 3.7. kohaselt on rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel hagejal õigus mitte rakendada kohustuste täitmiseni ostude sooritamisel lepingujärgseid allahindlusi, blokeerida kliendile väljastatud kaardid ja nõuda kliendilt tähtaegselt tasumata summast viivist 0,15 % päevas iga viivitatud päeva eest. Vanad kaardid olid detsembris 2019 aegunud, sellest tulenes ka vajadus uute kaartide väljastamiseks. Vastavalt kliendikaardilepingu üldtingimuste p-le 2.7. kehtib kaart sellele märgitud tähtajani. Pärast tähtaja lõppu vahetatakse kaart välja, v.a üldtingimustes sätestatud juhtudel.
15.08.05.2019. a saatis hageja töötaja kostjale I e-kirja, millele oli lisatud kokkulepe lepingu lõpetamiseks, mille jõustumise eeltingimuseks oli, et kostja I tagastaks hagejale allkirjastatud lepingu lõpetamise kokkuleppe. Kostja I hagejale allkirjastatud lepingu lõpetamise kokkulepet tagasi ei saatnud.
16.Kostjate vastuväide, et kostja I allkirjastas lepingu lõpetamise kokkuleppe omakäeliselt ja saatis postiga hageja aadressile on paljasõnaline ning tõendamata. Kostja I ei andnud ka hagejale teada, et tal ei ole võimalik lepingu lõpetamise kokkulepet digitaalselt allkirjastada.
17.Hageja töötaja lubas küll kostjale I, et viiviste tühistamine on võimalik, kuid seda „vahel“, mitte alati. Põhiarvel viivisemäärale viitamine ei ole vajalik, kuna viivisemäär tuleneb poolte vahel sõlmitud kliendikaardilepingu üldtingimustest. Kostjate nõude jäägi arvutus ei ole korrektne, kuna kostjad on lugenud kõik maksed tasutuks põhinõude katteks. Vastavalt üldtingimuste punktile 3.8 loetakse lepingu alusel tasumisele kuuluvatest summadest esimeses järjekorras tasutuks viivised ja seejärel põhivõlgnevus alates varasemast võlgnevusest. Käendusleping on kehtiv ning kostjad vastutavad kliendikaardilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt.
18.Kostjad on pärast hagi esitamist tasunud 50 eurot, mille hageja on arvestanud 31.05.2020. a viivisarve nr XXX katteks ja 21.12.2020. a tasunud 3000 eurot, millest 1705,08 eurot on hageja lähtudes kliendikaardilepingu p-st 3.8 arvestanud hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise jäägi katteks ning 1294,92 eurot põhinõude katteks. KOSTJATE SEISUKOHT HAGEJA SEISUKOHALE (tlk 82)
19.Kostjad on võlgnevuse tasunud ning puudub alus ka viiviste nõudeks. Kostja I on tasunud seisuga 30.12.2020 arve nr XXX täielikult järgnevalt: 21.12.2020. a 3000 eurot ja 30.12.2020. a 2799,82 eurot.
20.Kostjad on seisukohal, et kliendikaardileping, mis sõlmiti 13.10.2016. a ei ole kehtiv peale kostjate tahteavalduse esitamist 21.04.2019. a ja hageja lepingu ülesütlemist 08.05.2019. a.
21.Kostja I leiab, et ülesütlemisavaldus on tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 mõttes ning TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt lepingu ülesütlemine) kehtivaks kättesaamisega. Kostja I saatis hagejale 21.04.2019. a e-maili sooviga lõpetada leping ning hageja esindaja vastas sellele soovile 08.05.2019. a lepingu lõpetamise kokkuleppega.
22.Tuginedes erikokkuleppele hageja müügijuhiga pole kostjad nõus viiviseid tasuma. Hageja täitis viiviste mittearvestamise erikokkulepet 31.01.2020. a esitatud arvega, mille tasumistähtaeg oli 15.02.2020. a, kuid lõplik tasumine toimus 05.05.2020. a. Hageja ei rakendanud siis viivisnõuet.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
24.Poolte vahel on vaidlus selle üle - kas kliendikaardi leping nr XXX oli kehtiv, - kas kostja II vastutab 14.06.2017. a sõlmitud käenduslepingu (tlk 14-15) alusel põhivõlgniku kohustuste eest, - kas kostjatel on kohustus tasuda arve nr XXX (tlk 21-22) ja viivise arved nr XXX (tlk 23) ja XXX (tlk 24).
25.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
26.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmiti aktsiaseltsi Olerex (hageja) ja Põhjapuit Osaühingu (kostja I) vahel 13.10.2016. a (tlk 7-10), 14.06.2017. a (tlk 11-13) ja 11.04.2018. a (tlk 17-20) kliendikaardi lepingud numbriga XXX ning 14.06.2017. a lepingust (tlk 11) nähtuvalt sai kostja I enda kasutusse 5 maksekaarti (XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX) ning 11.12.2019. a (tlk 67) 10 magnetkaarti (XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX).
27.Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole poolte vahel kehtivat kliendikaardi lepingut, kuna kostjad ütlesid lepingu 21.04.2019. a üles. Lepingu üldtingimuste p 5.2 näeb ette, et kliendil on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest teisele poolele kirjalikult ette. Leping lõpeb 14. päeval arvates ülesütlemiseavalduse kättetoimetamisest postiga või digitaalselt allkirjastatud avalduse kättesaamisest eposti teel. Selleks, et lugeda lepingu ülesütlemine kehtivaks tuleb ülesütlemiseavaldus lepingu üldtingimuste p 5.2 järgi saata hagejale postiga või e-posti teel ning see muutub üldtingimuste p 6.2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 ja 3 järgi kehtivaks kui hageja on selle kätte saanud.
28.Asja materjalidest nähtuvalt on kostja I juhatuse liige T. P. edastanud hagejale 21.04.2019. a e-kirja (tlk 41) teel teate, milles soovib lepingud lõpetada ning 08.05.2019. a on hageja edastanud kostjale I (tlk 41-42) lepingu lõpetamise kokkuleppe, mis tuli tagastada allkirjastatult. Kostja I on esitanud kohtule kokkulepe, mis on kostja I juhatuse liikme T. P. poolt 08.05.2019. a käsikirjaliselt allkirjastatud (tlk 44), hageja allkirja kokkuleppel ei ole.
29.Üldtingimuste p 5.1 järgi sõlmitakse leping tähtajatult ning vastavalt üldtingimuste ple 5.2 lõpeb leping 14. päeval arvates ülesütlemiseavalduse kättetoimetamisest. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta on kokkuleppe lepingu lõpetamiseks hagejale kättetoimetanud. Asjaolu, et hageja töötaja on 02.12.2019. a ekirjas (tlk 46) märkinud, et aktiveeris uuesti vana lepingu 30 000 eurot kuus ei tähenda veel seda, et vahepealsel ajal olid poolte vahelised lepingulised suhted lõppenud. Kohus leiab, et poolte vahel jätkus lepinguline suhe, mida kinnitab ka kliendikaardi lepingu XXX 11.12.2019. a (tlk 67) sõlmitud lisa, mille alusel kostja I sai hagejalt 10 magnetkaarti kõikide kütuste ja autokaupade ostmiseks.
30.Arvelt nr XXX (tlk 21-22) nähtuvalt on kaarditehingud tehtud perioodil 05.02.2020. a – 29.02.2020. a samade maksekaartidega, mis kostjale I väljastati 11.12.2019. a. Seega ei vasta tõele kostja väide, et maksekaardi numbrid ei ühti kliendikaardi lepingu nr XXX alusel väljastatud maksekaartide numbritega. Kostja I ei ole väitnud, et ta arvel nr XXX märgitud kaupu ei ole saanud. Seega tuleb kostjal I ka viidatud kaupade eest tasuda.
31.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja ja T. P. (kostja II) vahel 14.06.2017. a sõlmitud käenduslepingust (tlk 14-16) nähtuvalt on käendusega tagatud hageja ja Põhjapuit Osaühingu (kostja I) vahel 14.06.2017. a sõlmitud kliendikaardi lepingust/hulgimüügilepingust nr XXX tulenevad kohustused ning kuna kostja II on füüsiline isik on tegemist tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 lg 1 mõttes.
32.VÕS § 149 lg 1 esimese lause kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga.
33.Kohus ei nõustu kostja II vastuväidetega, et puudub kehtiv käendusleping, sest käenduslepingu p-s 1.1 nimetatud leping nr XXX on lõpetatud.
34.Kohus on eespool leidnud, et kliendikaardi leping nr XXX ei ole lõppenud. Käenduslepingu p 1.3 näeb ette, et käendaja vastutab põhilepingu alusel olemasolevate, tulevikus tekkivate või tingimuslike nõuete eest lepingu p-s 1.2. nimetatud rahalise maksimumsumma piirides. Seega ei mõjuta käenduslepingu kehtivust ka asjaolu, et käenduslepingus viidatud lepingu nr XXX osas on sõlmitud uus redaktsioon. Lepingu p 4.1 sätestab, et leping jõustub sõlmimise momendist ja kehtib kuni võlgniku ja/või käendaja poolt põhilepingu järgsete kohustuste täieliku täitmiseni. Kostja II on käenduslepingu allkirjastamisega kinnitanud (p 6.2), et on piisava tähelepanelikkusega tutvunud põhilepingu ja selle võimalike lisadega ning
käenduslepingu kõikide tingimustega ja mõistab käenduslepingu sõlmimisega enesele võetavate kohustuste olemust.
35.VÕS § 142 lg 2 kohaselt võib käendusega tagada ka tingimuslikku kohustust ning tulevast kohustust. Kuid tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses oli kostja II põhivõlgnikuks oleva äriühingu ainsa juhatuse liikmena piisavas teadmises äriühingu olemasolevatest ja tulevastest kohustustest hageja ees. Kohustus hageja ees oli põhivõlgniku enda igapäevasest majandustegevusest tulenev, seega lepingulise kohustuse võtmise üle otsustas kostja I ise ning see pidi olema käendajale kui põhivõlgniku juhatuse liikmena piisavalt määratletav. Kostja II on käendanud aktsiaseltsi Olerex ja Põhjapuit Osaühingu vahel sõlmitud kliendikaardi lepingust nr XXX tulenevaid kohustusi s.t põhivõlgniku poolt tasumata summad, viivis ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutused (p 1.2) ning käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 20 000 eurot.
36.VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Seega vastutab kostja II täies ulatuses vaidlusaluste arvete tasumise eest.
37.Üldtingimuste p 3.6 järgi on rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel hagejal õigus nõuda tähtaegselt tasumata summast viivist 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest. Kostja II vastutab käenduslepingu p 1.2 ja VÕS § 145 lg 2 järgi ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.
38.VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
39.Kohus ei nõustu kostjatega, et tulenevalt erikokkuleppest ei ole hagejal õigus viivist nõuda. Hageja töötaja 02.12.2019. a e-kirjas (tlk 46) milles on märgitud, et „leppisime kokku, et kui vahel läheb arve maksmine üle lepingulise maksetähtaja, siis lasen viivised annulleerida“ antud teavet ei saa käsitleda sellise kokkuleppena, millega hageja oleks loobunud alatiseks maksetähtaja ületanud arvetelt viivise nõudmise. Pigem tuleks e-kirjas märgitut tõlgendada selliselt, teatud olukorras võib hageja viiviseid mitte nõuda, kui temale on saanud teatavaks asjaolud, mille tõttu võiks see olla põhjendatud. Antud juhul asja materjalidest neid asjaolusid ei nähtu. Samuti ei nähtu, et kostja oleks hagejat teavitanud makseraskustest.
40.Hagiavalduse kohaselt oli kostjal tasumata arvest nr XXX (tlk 21-22) 7888,92 eurot ja viivise arved nr XXX (tlk 23) summas 454,67 eurot ja XXX (tlk 24) summas 282,74 eurot. Vastavalt üldtingimuste p-le 3.8 tuleb pretensioonid arve osas esitada 7 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast. Kostjad eelnimetatud arvete osas hagejale pretensioone esitanud ei ole.
41.Üldtingimuste p 3.7 näeb ette, et lepingu alusel tasumisele kuuluvatest summadest loetakse esimeses järjekorras tasutuks viivised ja seejärel põhivõlgnevus alates varasemast võlgnevusest.
42.Hageja väitel on kostjad pärast hagi esitamist (s.o 24.09.2020. a) tasunud 20.10.2020. a 50 eurot (tlk 55), mille hageja on arvestanud 31.05.2020. a viivisarve nr XXX katteks ja 21.12.2020. a on kostjad tasunud 3000 eurot, millest 1705,08 eurot on hageja
arvestanud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise jäägi katteks ja 1294,92 eurot põhivõla katteks.
43.Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on kostjad tasunud 30.12.2020. a 2799,82 eurot (tlk 83, 85), mille osas hageja arvestust teinud ei ole ning mis tuleb kohtul vastavalt üldtingimuste p-s 3.7 sätestatud järjekorrale lugeda võlgnevuse katteks tasutuks.
44.Hageja on esitanud täiendava viivise nõude tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel ning nõuab kostjatel viivist alates 24.09.2020. a kuni põhinõude täitmiseni 0,15% päevas. Kohus leiab, et hageja täiendava viivise nõue lepingujärgses määras on põhjendatud. Kuni 21.12.2020. a (mil kostjad tegid makse) oli põhinõude summa 7888,92 eurot, millest hageja tegi 21.12.2020. a laekunud 3000 eurost võlgnevuse katteks mahaarvamised. Lepingujärgne viivis põhinõudelt s.o 7888.92 eurolt perioodi 24.09.2020. a kuni 21.12.2020. a eest on 1053,17 eurot. Pärast hageja tehtud mahaarvamisi oli põhinõude summaks 6594 eurot (nagu hageja on ka oma viimases menetlusdokumendis märkinud) ning lepingujärgne viivis perioodi 22.12.2020. a kuni 30.12.2020. a (mil kostjad tegid taas makse) eest 89,02 eurot.
45.Seega tuleb kostjate poolt 30.12.2020. a tasutud 2799,82 eurost lugeda sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 30.12.2020. a katteks 1142,19 eurot (viivis perioodi 24.09.2020. a kuni 30.12.2020 eest) ja ülejäänud 1657,63 põhinõude katteks. Pärast eelpoolnimetatud mahaarvamisi on põhivõlgnevus seisuga 30.12.2020. a 4936,37 eurot (6594 – 1657,63), mis tuleb kostjatel I ja II solidaarselt hagejale tasuda.
46.Seega on viivis perioodi 31.12.2020. a kuni 09.02.2021. a (s.o kohtuotsuse tegemiseni) eest põhivõlalt (s.o 4936,37 eurolt) summas 303,59 eurot
47.Hageja on oma nõuet 3050 euro (9644 – 6594) võrra vähendanud. Kohus võtab selles osas hageja hagist osaliselt loobumise vastu ning lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse nõude osas summas 3050 eurot.
48.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjatelt I ja II solidaarselt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 4936,37 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 303,59 eurot ja täiendavalt viivis 0,15% päevas (põhivõlalt 4936,37 eurolt) alates 10.02.2021. a kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud
49.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
50.Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja 165 lg 3 alusel jätta 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
51.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
52.Hageja menetluskulude nimekirja (tlk 75) kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv 650 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 487,50 eurot (kokku 6,5 tunni ulatuses arvestusega 75 eurot tund) ilma käibemaksuta.
53.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 13 963,18 eurot tasuda riigilõivu 650 eurot. Hageja on nõutud summas riigilõivu tasunud. Pärast osalist nõudest loobumist jäi menetluses oleva nõude hinnaks 10 204,22 eurot, millelt RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasutakse riigilõivu 600 eurot. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p 2 saaks hageja 50 eurost (650-600) tagasi 25 eurot. Seega on hüvitamisel kuuluv riigilõiv põhjendatud 625 euro ulatuses.
54.Asja materjalidest nähtuvalt esindas hagejalt R. R., kes on osutanud õigusteenust B. O. kaudu. Kohus ei nõustu kostjatega, et R. R. on hageja töötaja ja saab töö eest topelt tasu. Hagile lisatud volikirjast ja diplomist nähtuvalt on hageja volitanud B. O. ja R. R. ennast esindama. Seega on R. R. TsMS § 218 lg 1 p 2 järgi hageja lepinguline esindaja. Asjaolu, et muuda see, kui R. R. ka mingis osas hageja juures töötaks. Kuna antud juhul ei ole tegemist töösuhtest (TsMS § 218 lg 2) tuleneva esindamisega vaid R. R. osutab hagejale teenust ettevõtte kaudu, on hagejal õigus lepingulise esindaja kulude hüvitamisele.
55.Tulenevalt eeltoodust ning arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, nende vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud kokku 6,5 tunni ulatuses summas 487,50 eurot (6,5 tundi x 75 eurot) (ilma käibemaksuta).
56.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1112,50 eurot (625+487,50). Kuna hageja ei ole menetluskulude nimekirjale lisanud TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust, mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta.
57.Vastavalt menetluskulude jaotusele on põhjendatud kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 890 eurot ilma käibemaksuta (80% 1112,50 eurost).
58.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatel I ja II solidaarselt tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.