XX ja CC hagi QQ vastu 6518,29 euro ja viivise saamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. detsembri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX ja CC määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hagejad XX (isikukood XXXXXXXXXXX), CC (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Raudsik Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. detsembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-16902 osas, millega mõisteti XX-lt ja CC-lt solidaarselt QQ kasuks välja menetluskulud 2012,98 eurot ületavas osas ning jäeti pärast poolte vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestust QQ-lt XX ja CC kasuks solidaarselt välja mõistmata menetluskulud 1497,84 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud 2012,98 eurot ületavas osas XX-lt ja CC-lt solidaarselt QQ kasuks välja mõistmata ning mõista poolte menetluskulude nõuete tasaarvestuse tulemusena QQ-lt XX ja CC kasuks solidaarselt välja menetluskulud 1811,18 eurot.
Harju Maakohtu 30. detsembri 2020. a määrus on jõustunud osas, millega XX ja CC menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldati osaliselt ning QQ-lt mõisteti XX ja CC kasuks solidaarselt välja menetluskulud 3824,16 eurot.
5.4.Mõista XX-lt ja CC-lt solidaarselt QQ kasuks välja menetluskulud 2012,98 eurot.
5.5.Tasaarvestada pooltelt vastastikku väljamõistetud menetluskulud (tervikresolutsiooni p-d 5.2 ja 5.4) ning tasaarvestuse tulemusena mõista QQlt XX ja CC kasuks solidaarselt välja menetluskulud 1811,18 eurot.
5.6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb QQ-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Jätta rahuldamata XX ja CC taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot tagastamiseks.
7.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põhimenetluses menetlesid kohtud XX ja CC (hagejad) hagi QQ (kostja) vastu kahjuhüvitise 6518,29 eurot ja viivise välja mõistmiseks. Harju Maakohus jättis 5. juuli 2018. a otsusega hagi rahuldamata ning mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulud ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20. märtsi 2019. a otsusega Harju Maakohtu 5. juuli 2018. a otsuse hagi rahuldamata jätmist puuduvas osas osaliselt. Samuti tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja kahjuhüvitise 4848,61 eurot, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1027,18 eurot ja edasi viivise protsendina põhinõudest (4848,61 eurot) seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud (sh apellatsioonimenetluse kulud) jättis ringkonnakohus 25,6% ulatuses hagejate kanda ja 74,4% ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohus märkis, et hagejad vastutavad kostja menetluskulude hüvitamise eest solidaarselt. Ringkonnakohtu otsus jõustus 12. juunil 2019.
2.Hagejad esitasid 21. mail 2018 Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt on hagejate menetluskuludeks maakohtus riigilõiv 475 eurot, ekspertiisikulu 600 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2730 eurot koos käibemaksuga. Hagejad esitasid 21. veebruaril 2019 Tallinna Ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt on hagejate menetluskuludeks ringkonnakohtus riigilõiv 475 eurot ja lepingulise esindaja kulud 780 eurot koos käibemaksuga, millele lisandub ringkonnakohtu
21.veebruari 2019. a istungil osalemise kulu 180 eurot koos käibemaksuga. Hagejad esitasid
14.juunil 2019 Harju Maakohtule menetluskulude kindlaks määramise avalduse, milles palusid kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista menetluskulud kokku summas 3898,56 eurot. Hagejad on palunud välja mõista viivise menetluskulude hüvitiselt. Hagejad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ja ei saa käibemaksu tekkinud kuludelt tagasi arvestada. Kostja ei ole hagejate menetluskuludele vastu vaielnud.
3.Kostja esitas 21. mail 2018 Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks maakohtus lepingulise esindaja 2 (8)
õigusabikulud 6127,20 eurot koos käibemaksuga ning tasu dokumentide skaneerimise ja koopiate tegemise eest 143,44 eurot. Samuti on kostja menetluskuluks ekspertiisikulu 600 eurot. Kostja esitas 21. veebruaril 2019 ja 25. veebruaril 2019 Tallinna Ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milliste järgi on kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulud 2136 eurot ja 576 eurot koos käibemaksuga. Kostja on palunud välja mõista viivise menetluskulude hüvitiselt. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tekkinud kuludelt tagasi arvestada. Hagejad vaidlesid kostja maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludele vastu.
4.Harju Maakohtu 5. juuli 2018. a otsusega tagastati kostjale ekspertiisikulude katteks enam tasutud 100 eurot ja Harju Maakohtu 29. detsembri 2020. a määrusega tagastati hagejatele ekspertiisikulude katteks enam tasutud 100 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 30. detsembri 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) hagejate ja kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused osaliselt ning mõistis kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulud 3824,16 eurot ja hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulud 2326,32 eurot. Kohus tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude nõuded, mille tulemusena mõistis kohus kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulud 1497,84 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seadusjärgses määras. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagejate põhjendatud ja vajalik menetluskulu hagilt tasutud riigilõiv 475 eurot, apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 475 eurot ja ekspertiisikulu 500 eurot. Samuti on kohtuvaidluse asjaolusid (haginõue, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht, asja lahendamine kohtuistungil) arvestades põhjendatud ja vajalik hagejate lepingulise esindaja kulu maakohtus 22,75 tundi tunnihinnaga 120 eurot (koos käibemaksuga), s.o kokku 2730 eurot koos käibemaksuga, ning ringkonnakohtus 8 tundi tunnihinnaga 120 eurot (koos käibemaksuga), s.o kokku 960 eurot koos käibemaksuga. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagejate menetluskulude nimekirjas märgitud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi hagejate lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud hagejate esindamiseks põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et hagejate põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku on 5140 eurot koos käibemaksuga, millest riigilõiv on 950 eurot, ekspertiisikulu 500 eurot ja lepingulise esindaja kulu 3690 eurot. Kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on ekspertiisikulu 500 eurot. Maakohus ei pidanud põhjendatuks dokumentide skaneerimise ja koopiate tegemise kulu 143,44 eurot. Samuti ei pidanud maakohus põhjendatud kuluks kohtukõne teeside koostamise kulu 2 tundi. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht, sh keskmisest rohkem ehitustehniline vaidlus, asja lahendamine kohtuistungil) arvestades pidas kohus ülejäänud osas toiminguid maakohtus 42 tunni 24 minuti ulatuses tunnihinnaga 138 eurot (koos käibemaksuga), s.o kokku 5851,20 eurot põhjendatud ja vajalikuks. Samuti pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 19 tundi tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga), s.o kokku 2736 eurot koos käibemaksuga. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja menetluskulude nimekirjas märgitud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi kostja lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud kostja esindamiseks põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku 9087,20 eurot, millest ekspertiisikulu on 500 eurot ja lepingulise esindaja kulud 8587,20 eurot. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3 (8)
6.Hagejad esitasid vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulud suuremas ulatuses kui 1200,13 eurot ja millega maakohus jättis pärast tasaarvestust kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõistmata menetluskulud summas 1126,19 eurot. Hagejad palusid tühistatud osas teha uue määruse, millega mõista pärast tasaarvestust kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulud 2624,03 eurot. Samuti palusid hagejad määruskaebuse rahuldamisel tagastada tasutud riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus sisuliselt hinnanud kostja lepingulise esindaja toimingute ajakulu põhjendatust ja vajalikkust. Kostja esindaja ajakulu on hagejate esindaja ajakulust rohkem kui kaks korda suurem. Hageja kannab menetluses suuremat tõendamiskoormist, mistõttu saab eeldada, et hagejate esindaja ajakulu kujuneb suuremaks kostja esindaja ajakulust. Arvestades töö tegelikku mahtu ja ajakulu on kostja lepingulise esindaja toimingute põhjendatud ajakulu järgmine: kostja vastuse (sisuline maht 5 lk) koostamise (toiming nr 1) puhul 4 tundi; hagejate seisukoha analüüsi, vastuse koostamise ekspertiisi taotlusele (sisuline maht 3 lk), telefoninõupidamiste (toiming nr 2) puhul 2 tundi; kostja seisukoha koostamise hagejate teatisele (sisuline maht 2 lk), kohtule ja kliendile e-kirjade koostamise ja kliendiga nõupidamiste (toiming nr 3) puhul 1 tund; kohtule vastuväidete koostamise (sisuline maht 1 lk), kliendile seoses ekspertiisiga e-kirja koostamise ja telefoninõupidamise (toiming nr 4) puhul 1 tund. Kliendile seoses eksperdi päringuga e-kirja koostamise ja telefoninõupidamiste (toiming nr 5) ajakulu 24 minutit on põhjendatud ajakulu, aga kliendile ja kohtule e-kirjade koostamise (toiming nr 6) ajakulu 42 minutit asemel saab pidada põhjendatud ajakuluks 30 minutit. Põhjendamatu on ajakulu paikvaatluseks ettevalmistamiseks ja küsitav on ka esindaja vajadus paikvaatlusel osalemiseks (toiming nr 7), mistõttu saab põhjendatud ajakuluks pidada 30 minutit. Lisaks, arvestades töö tegelikku mahtu ja ajakulu, saab ekspertiisi osas seisukoha koostamise, kliendiga telefoninõupidamiste, tunnistajaga kirjavahetuse, nõude suurendamisele vastuse koostamise, kohtuistungiks ettevalmistamise, tunnistajast kohtu teavitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise (toiming nr 8) põhjendatud ajakuluks pidada 6 tundi 36 minutit; hagejate täiendava seisukoha analüüsi, 24. aprilli 2018. a istungil osalemise, kliendiga suhtluse ja protokolli parandamise taotlusele vastuse koostamise (toiming nr 9) põhjendatud ajakuluks pidada 2 tundi ning kohtukõne teeside koostamise ja menetluskulude nimekirja täiendamise (toiming nr 10) põhjendatud ajakuluks pidada 4 tundi. Apellatsiooniastme menetluskuludega seoses on põhjendamatu kostja uue esindaja ajakulu asja materjalidega tutvumisele (toiming nr 11) ja toimikutega tutvumisele (toiming nr 12). Samuti tuleks vähendada toiminguga nr 11 hõlmatud maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsi ajakulu 1 tunnini. Põhjendamatu on ka kliendiga nõupidamise ajakulu (toiming nr 13). Arvestades töö tegelikku mahtu ja ajakulu, on apellatsioonkaebusele vastuse koostamise (sisuline maht 5 lk) (toiming nr 14) põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Kohtuistungiks ettevalmistamise (toiming nr 15) puhul saab põhjendatud ajakuluks pidada 2 tundi. Ringkonnakohtu istungil osalemise (toiming nr 16) ajakulu 1,5 tundi on põhjendatud. Hagejate väitel on kostja põhjendatud menetluskulud 4688 eurot, millest lepingulise esindaja kulud on 4188 eurot ja ekspertiisikulu 500 eurot. Menetluskuludest 25,6% tuleb jätta hagejate kanda, s.o 1200,13 eurot.
7.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4 (8)
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulud 2012,98 eurot ületavas osas ning jättis pärast poolte vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestust kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõistmata menetluskulud 1497,84 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud 2012,98 eurot ületavas ulatuses hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja mõistmata ning mõistab poolte menetluskulude nõuete tasaarvestuse tulemusena kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulud 1811,18 eurot. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 22 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel.
10.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hagejad vaidlustavad maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis hagejatelt kostja kasuks välja menetluskulud suuremas ulatuses kui 1200,13 eurot (maakohtu määruse resolutsiooni p 5) ja jättis pärast tasaarvestust kostjalt hagejate kasuks välja mõistmata menetluskulud summas 1126,19 eurot (maakohtu määruse resolutsiooni p 7). Seega ei vaidlustata maakohtu määrust osas, milles maakohus on kostjalt hagejate kasuks välja mõistnud menetluskulud 3824,16 eurot (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Selles osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3).
11.Hagejad ei vaidlusta maakohtu määrust kostja kantud ekspertiisikulu osas ega osas, milles maakohus pidas põhjendatuks kostja lepinguliste esindajate tunnihinda, kostjale seoses eksperdi päringuga e-kirja koostamise ja telefoninõupidamiste (toiming nr 5) ajakulu 24 minutit ning ringkonnakohtu istungil osalemise (toiming nr 16) ajakulu 1,5 tundi. Seda arvestades ei kontrolli ringkonnakohus kostja lepinguliste esindajate tunnihinna ning nimetatud toimingute põhjendatust ja vajalikkust ega ekspertiisikulu hagejatelt välja mõistmist.
12.Esmalt selgitab kolleegium, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuivõrd menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Seega jääb ilmselgete eksimuste puudumisel kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
13.Hagejad heidavad määruskaebuses maakohtule ette seda, et maakohus ei ole sisuliselt hinnanud kostja lepinguliste esindajate toimingute ajakulu põhjendatust ja vajalikkust. Kolleegium sellega ei nõustu. Maakohus on vaidlustatud määrusest nähtuvalt kontrollinud, kas menetluskulude nimekirjas esitatud menetlusdokumendid on esitatud ning kas toimingud olid kostja esindamiseks põhjendatud ja vajalikud. Samuti arvestas maakohus menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning kohtuvaidluse asjaoludega, sh asja keerukusega, leides, et tegemist oli keskmisest keerukama ehitustehnilise vaidlusega. Asjas tuli välja selgitada, kas poolte vahel sõlmitud müügilepingu esemeks oleva korteri välispiirete konstruktsioon vastab ehitamise aluseks olevale projektdokumentatsioonile ja kvaliteedinõuetele, kas võimalikud juurde- või ümberehitused mõjutavad korteri soojapidavust ning millised tööd on vajalikud võimalike korteri soojustamisega seotud puuduste kõrvaldamiseks. Seejuures on maakohus olukorras, kus maakohus pidas toimingut põhjendamatuks või ajakulu ülepaisutatuks, vähendanud menetluskulu. 5 (8)
14.Määruskaebuse väite kohaselt viitab kostja esindajate toimingute ajakulu ebamõistlikkusele see, et kostja esindajate ajakulu on hagejate esindaja ajakulust rohkem kui kaks korda suurem, kuigi hageja kannab menetluses suuremat tõendamiskoormist. Kolleegium märgib, et asjaolust, et hagejate esindajal kulus vähem aega menetlustoimingute tegemiseks kui kostja esindajatel, ei saa järeldada kostja esindajate ajakulu põhjendamatust. Esindajate ajakulu ei pea olema võrdne. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (vt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17). Seejuures, kui hagejad on asjaolud ja neid tõendavad tõendid oma nõude põhjendamiseks esitanud, siis on ka kostjal kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada (vt nt Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-153-10, p 13). TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
15.Vastuseks määruskaebuses kostja maakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramise osas esitatud väidetele märgib kolleegium järgmist.
15.1.Hagejad on määruskaebuses leidnud, et arvestades töö tegelikku mahtu ja ajakulu, saab kostja lepingulise esindaja maakohtus teostatud toimingute nr 1–4, 6 ja 8–10 ajakulu pidada väiksemas mahus põhjendatuks. Kolleegium selgitab, et asjaolu, et hagejad ei nõustu maakohu hinnanguga toimingutele kulunud aja põhjendatuse kohta, ei anna alust nimetatud toimingutele kulunud aja vähendamiseks ja maakohtu määruse selles osas tühistamiseks. Ainuüksi teise menetlusosalise hinnang sellele, kui ajamahukas konkreetne menetlustoiming võis olla, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsuse muutmiseks (vt nt Riigikohtu 26. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude analüüsi ja õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ja mõistlikus ulatuses ka kliendiga nõupidamist. Samuti oli praeguses asjas vajalik määrata ehitustehniline ekspertiis ja maakohtu istungil kuulati üle ka tunnistaja. Seejuures on hagejad toonud toimingute nr 1–4 osas esile kostja menetlusdokumentide lehekülgede arvu. Kolleegium märgib, et tsiviilkohtumenetluses ei ole normi, mis sätestab, et dokumendi koostamiseks kulunud põhjendatud aja kindlaksmääramine sõltub menetlusdokumendi lehekülgede arvust. Põhjendatud kulu suurus sõltub siiski eelkõige dokumendi sisust ja selles väljendatud argumentide kvaliteedist.
15.2.Määruskaebuse väite kohaselt on põhjendamatu ka kostja lepingulise esindaja ajakulu paikvaatluseks ettevalmistamiseks ja küsitav on ka esindaja vajadus paikvaatlusel osalemiseks (toiming nr 7). Kolleegium märgib, et kuna seadus ei piira menetlusosalise esindajaga seotud kulude ringi, siis kehtib põhimõte, et hüvitatavad on kõik kulud, mida menetlusosaline on pidanud lepingulise esindaja tõttu kandma (vt Riigikohtu 27. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550/80, p 15). Selliseks kuluks on mh paikvaatlusel osalemise ja selleks ettevalmistamise kulu. Menetlusosalise lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul viisil, sh kasutada kliendi huvides kõiki vahendeid ja viise, mis ei ole vastuolus seadusega ja kutse-eetika nõuetega. Menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud, kui see on ilmselgelt asjakohatu. Maakohus, leides, et ettevalmistus paikvaatluseks ja paikvaatlusel osalemine olid põhjendatud, ei ületanud diskretsiooni piire. Menetlusosalise esindajal on võimalik soovi korral vaatlusel osaleda. Samuti eeldab paikvaatlusel osalemine eelnevalt vajalike asjaolude enesele selgekstegemist.
16.Vastuseks määruskaebuses kostja ringkonnakohtus kantud kindlaksmääramise osas esitatud väidetele märgib kolleegium järgmist.
menetluskulude
16.1.Hagejad heidavad maakohtule ette seda, et maakohus jättis arvesse võtmata, et kostja vahetas menetluse kestel esindajat ja uue esindaja vaidlusega kurssi viimisest tingitud kulusid 6 (8)
hagejad hüvitama ei pea. Kolleegium nõustub hagejatega, et kostja lepingulise esindaja vahetusest tingitud menetluskulud ei ole esitatud asjaoludel põhjendatud. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Ajakulu, mis läks uuel esindajal asja materjalidega tutvumiseks, kuulub hüvitamisele, kui see tekkis lepingulise esindaja vahetamise vajaduse tõttu. Lepingulise esindaja vahetamise vajaduseks saab lugeda vaid asjaolusid, mis objektiivselt takistavad sama esindajaga jätkamist. Õigusteoorias on peetud sellisteks asjaoludeks näiteks kliendilepingu lõpetamist lepingulise esindaja poolt, esindaja ootamatut haigestumist või pikaajalist komandeeringut (Kõve, V., Velbri, E-K. TsMS § 175, komm 3.4.3.5. – Kõve, V. Tsiviilkohtumenetluse seadustik. I. I-V osa (§-d 1-305): kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Praeguses asjas ei ole kostja vaatamata hagejate vastavasisulistele etteheidetele esile toonud asjaolusid, mis objektiivselt takistasid sama esindajaga jätkamist. Heas usus toimival menetlusosalisel tuleks vastavad põhjendused menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitada omal algatusel (vt Riigikohtu
9.novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 17). Seega ei ole kostja uue lepingulise esindaja asja materjalide ja tsiviilasja toimikutega tutvumise kulu (osa toimingust nr 11 ja toiming nr 12) põhjendatud ning hagejad ei pea hüvitama sellest tingitud õigusabikulude suurenemist.
16.2.Lisaks on hagejad määruskaebuses leidnud, et maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsi (osa toimingust nr 11) põhjendatud ajakulu tuleks vähendada 6 tunnilt (kostja menetluskulude nimekirja järgi arvestatud koos asja materjalidega tutvumisega) 1 tunnini ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamise (toiming nr 14) põhjendatud ajakulu 6 tunnilt 3,5 tunnini. Kolleegium leiab, et kostja lepinguline esindaja on kulutanud põhjendamatult palju aega nimetatud toimingutele, aga ei nõustu hagejate esile toodud põhjendatud ajakuluga. Maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse läbitöötamisele ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud aega tuleb hinnata koos, sest toimingute eesmärgiks sai olla apellatsioonkaebusele vastuse koostamine. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse apellatsioonkaebusele sisu ja mahtu ning asjaolu, et arvestatavas osas olid pooled oma väited juba esimeses kohtuastmes esitanud, on kolleegiumi hinnangul vandeadvokaadist esindajal põhjendatud kulutada nimetatud toiminguteks kokku 6 tundi. Kolleegium möönab, et kostja uuel esindajal võis kuluda nimekirjas märgitud aeg, kuid eelnevalt p-s 16.1 toodud põhjendustel tuleb jätta arvestamata kostja uue esindaja tõttu tekkinud dubleerivate kuludega.
16.3.Kolleegium ei nõustu hagejatega, et esindaja ja menetlusosalise nõupidamise (toiming nr 13) ajakulu 1 tund on põhjendamatu. Esindajal tuleb menetluse käigus järgida esindatava huve ja juhiseid. Nii on ka Riigikohus leidnud, et asja menetlusega seotud esindaja ja menetlusosalise suhtlus on põhjendatud ja vajalik toiming kliendi huvide kaitsel (vt Riigikohtu 13. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Vaidluse asjaolusid arvestades ei saa kostjaga suhtlemist 1 tunni ulatuses pidada ülemääraseks ajakuluks. Samas on hagejad põhjendatult viidanud sellele, et ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamise (toiming nr 15) ajakulu 2,5 tundi on ülepaisutatud. Kuigi kohtuistungiks ettevalmistamine on istungil osalemiseks vajalik, siis arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja menetluse käiku ning asjaolu, et pooled vaidlesid samade küsimuste üle alates menetluse algusest, on kolleegiumi hinnangul kohtuistungiks ettevalmistamine põhjendatud 2 tunni ulatuses. Istungiks ettevalmistamise ajakulu hindamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lepinguline esindaja on juba eelnevalt menetlusdokumentidega tutvunud.
16.4.Seega ei ole kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud lepingulise esindaja apellatsiooniastme toimingute ajakulu põhjendatud ja vajalik 8,5 tunni ulatuses. Kostja põhjendatud ja vajalik esindajakulu ringkonnakohtus on kokku 1512 eurot (10,5 tundi (= 19 – 8,5) × 144 eurot). 7 (8)
17.Kuivõrd kolleegium leidis, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire kostja lepingulise esindaja maakohtu toimingute kulu 5851,20 eurot põhjendatud ja vajalikuks pidamisel, siis on kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku koos käibemaksuga 7363,20 eurot (= 5851,20 + 1512), millele lisandub ekspertiisikulu 500 eurot. Kuna menetluskulude jaotuse järgi tuleb 25,6% kostja menetluskuludest hagejatel solidaarselt kanda, siis tuleb hagejatelt solidaarselt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 2012,98 eurot (= 7863,20 x 0,256). Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb kolleegium menetluskulude nõuete osas vastavalt TsMS § 445 lg 1 teisele lausele tasaarvestuse ja tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista menetluskulud 1811,18 eurot (= 3824,16 – 2012,98).
18.Pooled on taotlenud vastaspoolelt väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Et tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte vastastikused nõuded kattuvas osas, tuleb viivis kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista tasaarvestuse tulemusena hüvitamata jäävalt menetluskulude osalt 1811,18 eurot.
19.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
20.Hagejad on palunud määruskaebuse rahuldamisel tagastada tasutud riigilõiv 50 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et kuna TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, siis juhul, kui menetluskulude rahaline suurus määrati kindlaks määrusega, siis sõltumata sellele esitatud määruskaebuse rahuldamisest selle esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist ei ole alust taotleda (vt ka Riigikohtu 31. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 26).
21.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.