XX (X) hagi YY (Y) vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.10.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3750 eurot 22 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad Aivira Jatsuk ja Irina Bušujeva Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.10.2020 otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.XX (hageja) esitas 17.12.2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu laenulepingust tuleneva võla 3 000 euro, seadusjärgses määras viivise 510,22 euro (periood 01.11.201716.12.2019) ja edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni seadusjärgses määras väljamõistmiseks. Hageja taotles jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 10.10.2017 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 3 000 eurot. Laenu võtmise kohta väljastas kostja samal päeval omakäeliselt allkirjastatud võlatunnistuse. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 31.10.2017. Kostja lubas hagejale laenu tagastada, kuid ei teinud seda. Kostja vastuväited 2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja sai hagejalt laenu 3 000 eurot, kuid tagastas 26.09.2018 sellest 2 950 eurot. Selle kohta tehti märge ka võlatunnistusele. Pooled leppisid kokku, et 50 eurot kasutatakse bensiini tarbeks kui tehakse tööd. Vaidluse lõpetamiseks tasus kostja menetluse kestel hagejale 50 eurot. Maakohtu otsus
3.Kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks võla 2 950 eurot, viivise 510,22 eurot ja edasiulatuva viivise alates 17.12.2019 kuni laenulepingust tuleneva kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses ulatuses. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitise 1 962,85 eurot ja kohustas menetluskuludelt tasuma viivist. Kohus lahendas hagi võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, § 30 lg 1, § 76 lg 1, § 100 ja § 101 lg 1 p 1 alusel. Poolte vahel puudus vaidlus, et nad sõlmisid suulise laenulepingu. Hageja laenas 10.10.2017 kostjale 3 000 eurot. Kostja andis samal päeval võlatunnistuse, milles kinnitas 3 000 euro saamist ja tasumise tähtaega 31.10.2017. Kostja andis deklaratiivse võlatunnistuse. Kostja väitis, et tasus hagejale 2 950 eurot ja esitas selle kohta kirjaliku tõendi. Kohus tuvastas, et kostja esitatud tõendi näol oli tegemist sama dokumendiga (võlatunnistus), mis oli lisatud ka hagiavaldusele. Kostja esitatud dokumendile oli lisaks 10.10.2017 koostatud tekstile pastakaga juurde kirjutatud „raha summas 2 950 eurot andis YY ja raha summas 2 950 eurot võttis vastu XX“. Võlatunnistusele oli pastakaga kirjutatud ka hageja allkiri. Hageja vande all antud ütluste kohaselt kirjutas raha andmisel dokumendi allkirja. Ka kostja kirjutas samale võlatunnistusele alla, kuid kostja on teinud hiljem dokumendile juurdekirjutuse. Hageja esitas tõenditena poolte vahel 13.05.2019 ja 18.06.2019 toimunud telefonivestlused. Nende kohaselt küsis hageja kostjalt laenu tagastamist ja kostja vastas mõlemal korral, et tal oli laenu tagastamisega raskusi. Kostja eitas kohtus, et tema nendes telefonikõnedes osales. Kõnede salvestustest oli näha, et kõned tehti telefoninumbrile XXXXXXXXXXX. Kohtuistungil kinnitas kostja, et tegemist oli tema numbriga. Sellega luges kohus tõendatuks, et 13.05.2019 ja 18.06.2019 telefonikõnedes kostja kinnitas võlgnevust hagejale. Telefonikõnede sisu oli kooskõlas muude hageja tõenditega. Kohus asus tõendeid arvestades seisukohale, et kostja tegi 10.10.2017 dokumendile juurdekirjutusi, selleks et tõendada võla tasumist. Tegelikkuses nimetatud tõend võla tasumist ei tõendanud, kuna hageja oma allkirjaga ei kinnitanud raha kättesaamist, nagu väidab kostja, vaid ainult raha laenamist. Hagi rahuldamata jätmiseks pidi kostja tõendama, et ta on võla tasunud. Kostja seda ei tõendanud. Kostja on tõendanud vaid 50 eurot tasumist. Seetõttu tuli hagi rahuldada ja kostjalt 2950 eurot välja mõista. Kohus rahuldas viivisenõude ja jättis menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja lõpetada menetlus või uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Kohus rajas oma otsuse hageja poolt esitatud helifailidele. Need ei esitatud aga originaalandmekandjal ning nende usaldusväärsust ei saanud nõuetekohaselt kontrollida (kuidas sattus helisalvestis kolmanda isiku arvutisse, millal salvestis saadi, kuidas tehti ning kuidas kindlustati selle terviklikkus ja katkematus). Helifailide usaldusväärsust tuleks kontrollida. Kostja esitas võlakirja, millel oli kirjas, et kostja tagastas laenu 2 950 eurot. Kohus asus seisukohale, et võlakirja originaalis olev poolte allkirjadega vormistatud kinnitus 2950 euro tagastamise kohta 2018 aasta oktoobrikuu algul ei loeta praktikas tõendiks, mis tõendab võlgnevuse tagastamist. Tegemist oli originaaldokumendiga ja seda sai lugeda piisavaks tõendiks. Lisaks oli raha tagastamise juures ka kaks tunnistajat, keda kohus keeldus üle kuulamast. Sellega ei võimaldanud kohus kostjale oma väiteid tõendada. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada oluliste menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Maakohus ei viinud kohtuasjas läbi eelmenetlust nii nagu selle näevad ette TsMS § 237 lg 1, § 329 lg-d 3 ja 4, § 392 ning § 398 ega täitnud piisavalt selgitamiskohustust (§ 351). Need rikkumised on olulised TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes. Kuna ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 656 lg 1 mõttes, siis saavad maakohtule ette heidetavad rikkumised olla aluseks kohtuotsuse tühistamisele vaid juhul, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust ja seda ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2, vt ka Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 32-1-41-15, p 20 teine lõik). Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
8.Maakohtus oli vaidlus selles, kas kostja maksis tagasi hagejale laenu, mille tagastamise tähtaeg oli hagi esitamise ajaks 17.12.2019 möödunud. Hageja esitas oma nõude tõendamiseks 10.10.2017 sõlmitud laenulepingu, mille järgi oli ta kostjale andnud laenuks 3 000 eurot, mille tagastamise tähtaeg möödus 31.10.2017 (koopia t lk 10).
9.Kostja hagi ei tunnistanud ja väitis, et ta tagastas hagejale 2 950 eurot. Vastuväite tõendamiseks esitas kostja poolte allkirjadega kinnituse (t lk 28). Võlgnevuse 50 eurot tasus kostja 12.02.2020, esitades selle kinnitamiseks kohtule maksekorralduse (t lk 26).
10.Hageja esitas 14.04.2020 taotluse määrata käekirjaekspertiis, väites et hageja ei ole kostja poolt 11.02.2020 kohtule esitatud raha tagastamise dokumenti allkirjastanud. Hageja hinnangul võis kostja esitatud dokument olla võltsing. Maakohus ekspertiisitaotlust ei lahendanud. Samas ei selgitanud kohus piisavalt, millised asjaolud tuleb pooltel esile tuua ja tõendada selleks, et kohtul oleks võimalik teha asjas seaduslik ja põhjendatud otsus. Asjas, kus oli esitatud kaks võlakirja (üks raha laenamise ja teine ka summa tagastamise tekstiga) ja kumbki pool pidas õigeks enda esitatu dokumenti, oleks kohus pidanud selle vastuolu lahendama eelkõige ekspertiisi taotluse lahendamisega, kuivõrd pooltel oli vaidlus tõendi ehtsuses.
9.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kuivõrd pooltel on TsMS § 5 lg 2 kohaselt võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Poole õigus esitada tõendeid tuleneb ka TsMS § 199 lg 1 p-st 5. Jättes ekspertiisitaotluse lahendamata rikkus maakohus mh TsMS § 7, mille kohaselt õigusemõistmisel tsiviilasjades on pooled kohtu ees võrdsed.
10.Maakohtu käitumisest menetluse juhtimisel ega ka otsuse põhjendustest ei ole võimalik aru saada, miks kohus võttis kostjalt võimaluse oma vastuväiteid tõendada. Kostja soovis oma vastuväiteid hagile , so, et ta on hagis nõutud rahasumma tagastanud, tõendada lisaks kirjalikule tõendile tunnistajate ütlustega (t lk 84). Maakohus jättis taotluse rahuldamata, väites, et raha üleandmist tõendab kirjalik dokument ja pooled on vande all üle kuulatud. Samas luges kohus tõendiks hageja poolt esitatud helifailid, mida kohtuistungil hageja arvutist kuulati, kuigi kostja ei pidanud neid usaldusväärseks, vaid väljavõtteks mingitest tekstidest. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel uuesti lahendada kostja tunnistajataotlused. Maakohus oleks võinud kostja taotlusest keelduda üksnes põhjusel, kui TsMS § 238 lg 1 p 2 järgi tõendamist vajava asjaolu kohta, mille kohta tõendit tahetakse esitada, on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud, mistõttu veel ühe tõendi asja juurde võtmine ei saaks mõistlikult võttes mõjutada selle asjaolu tuvastamise tulemust. Nimetatud säte on mõeldud tagama menetlusökonoomiat olukorras, kus asjaolu kohta tõendite edasine kogumine oleks tarbetu ajakulu (vt Riigikohtu 23.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-15, p 9 ja selles viidatud 30.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-13, p 15).
11.Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise sisuöiselt lahendada, sest apellatsioonimenetluses esmakordselt asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Kuna maakohus ei viinud sisuliselt läbi eelmenetlust, ei selgitanud tõendamiskoormise jaotust, tuleb asi saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis. Nimetatud taotlused tuleb lahendada maakohtul asja uuel läbivaatamisel. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita esmalt eelmenetluse ülesanded, mh selgitada pooltele tõendamiskoormist ning anda võimalus esitada vaidlusaluste asjaolude kohta täiendavaid tõendeid. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus apellatsioonkaebuse muid väiteid, mis puudutavad tõendite väidetavat ebaõiget või puudulikku hindamist ning faktiliste asjaolude väära tuvastamist. Eespool märgitud põhjustel ei lahenda ringkonnakohus apellatsioonkaebuses sisalduvaid menetluslikke taotlusi seoses tõendite kogumisega.
12.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi 2 950 euro väljamõistmises rahuldas. Kuna kostja tasus menetluse kestel 50 eurot, tuleb maakohtul võtta selles osas samuti seisukoht. Lisaks menetlusnormi rikkumisele, mille kohaselt tuleb hageja nõuded lahendada selgelt ja ühemõtteliselt otsuse resolutsiooniga (TsMS § 442 lg 5), võib nimetatu omada olulist tähtsust menetluskulude jaotuse määramisel.
13.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.