Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Kaido Ehasoo Kostja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur
Kohtuistungi toimumise aeg
18.01.2021. a.
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 11. septembri 2020. a otsus muutmata ja XX apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad XX kanda.
Mõista XX-lt välja YY kasuks menetluskulud 914,40 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XX-l alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
1(6)
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja, apellant) esitas hagi YY (kostja, vastustaja), vastu, milles palus kostjalt välja mõista 23 093,09 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - kostja müüs hagejale 22.02.2016 kinnisasja koos selle päraldiseks oleva majaga; - elamu kolmes katusesõlmes tekkisid kahel korral läbijooksud, mille parandamise kostja hüvitas; - veekahjustuste kordumise tõttu pöördus hageja asjatundja poole; - asjatundja arvamuse kohaselt ei vasta katus projektile, see on ehitatud head ehitustava ja tootjapoolseid paigaldusjuhendeid rikkudes; - puudusi ei olnud võimalik asja ostmisel avastada; - puuduste olemusest tulenevalt on vajalik katusekatte vahetamine, sh vana katus demonteerida; - hageja palus kostjal 19.10.2017 hoonel esinevad puudused kõrvaldada; - puuduste kõrvaldamise hinnaks on 23 093,09 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - kahju ja selle suurus on tõendamata; - peale veekahjustuste kõrvaldamist augustis 2017 ei ole hageja kostja poole pöördunud; - asjatundjal puudub erialane pädevus arvamuse andmiseks; - hageja võis hoonele ise kamina lammutamisega kahju tekitada; - hoonele on väljastatud kasutusluba, mis välistab ehitise mittevastavuse ehitusprojektile või ehitamise heade tavade vastaselt. Edasine menetluse käik
3.Kohus rahuldas 12.11.2018 määrusega kostja taotluse ekspertiisi läbiviimiseks. 24.01.2019 määrusega tegi kohus ekspertiisi läbiviimise ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile MSle. Ekspert esitas eksperdiarvamuse kohtule 13.03.2019.
4.Kostja esitas 17.06.2020 kohtule bituumenkatte paigaldamiseks Nuckö Ehitus OÜ hinnapakkumise summas 6397,01 eurot. Hageja esitas 18.06.2020 kohtule hinnapakkumise, mille kohaselt on osalise katusevahetuse puhul tööde maksumuseks 21 175,84 eurot.
2(6)
Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6397,01 eurot ning jättis menetluskulud 27,7% ulatuses kostja ja 72,3% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis pärast menetluskulude tasaarvestamist hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4973,99 eurot. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - pooled sõlmisid 22.02.2016 kinnisasja müügilepingu, millega kostja müüs hagejale kinnistu koos sellel asuva hoonega; - 2017 kevadel ja suve lõpul tekkisid hoones vee läbijooksud, mille kõrvaldamise kulud kostja hüvitas; - sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet; - hageja teavitas kostjat puudustest 19.10.2017. Kolme asjatundja arvamuse analüüsimisel jõudis kohus järelduseni, et lähtuda tuleb EE ja MS arvamusest. Kuivõrd pooled said istungil MS-le täiendavaid küsimusi esitada, lähtus kohus vastuolude korral nendes kahes tõendis MS ekspertiisiaktist. Kohus tuvastas seoses katuse puudustega järgmised asjaolud: - katuse kalded ei vasta ehitusprojektile ja selliste kalletega katusele ei sobi sinna paigaldatud katusekattematerjalina ega alusmaterjalina paigaldatud kärgruberoid ega katuseplekk; - puudub aurutõke ja katuse lae soojustus ei vasta projektile; - katusepleki paigaldusel tehtud vigade tulemusel ei ole katus veetihe; - ei ole kasutatud piisavalt abiplekke; katuseplekke on lõigatud ketaslõikuriga, mis lõhub katusplekil korrosioonikaitsekihi ja lühendab katuse eluiga; - rajamata on katuse tuulutus räästas, harjal ja katuse kalde murdejoontel; - katusepleki roovitus ei vasta kiviprofiili sammule; - katuse neelus puudub neelusuunaline tihe laudis ja sellele paigaldatud neeluplekk on liialt kitsas ning sellel puuduvad tagasipöörded, lisaks on neelu laius väike; - kohati on katusekate ja selle abiplekid kinnitatud ebapiisava arvu kruvidega; - korstnaplekid on paigaldatud ebakorrektselt ja ebapiisava ülekattega; - sadeveerennide kinnitused on liiga suure vahega; - puudused olid olemas enne asja müüki ja üleandmist/riisiko üleminekut hagejale ja ei ole põhjustatud hageja enda tegevusest. Hageja ei olnud teadlik ega pidanud teadma müügieseme mittevastavusest lepingutingimustele. Hagejal ei olnud kohustust kinnisasja varjatud puudusi enne müügilepingu sõlmimist otsida või nende avastamiseks asjatundjat kaasata. Puuduste olemusest tulenevalt ei olnud niiskuskahjustusi ja katuse läbijookse võimalik tuvastada tavapärase ülevaatuse käigus, sest seda ei olnud näha ilma lae- või katusekonstruktsioone avamata. Tegu oli varjatud puudustega. Hageja on teavitanud kostjat müügiesemel esinevatest puudustest mõistliku aja jooksul. Müüja on rikkunud müügilepingust tulenevaid kohustusi (müügilepingu p 1.6.4.), ei vabane vastutusest (VÕS § 218 lg 4) ja vastutab rikkumise eest. Seoses kahju ulatuse ja suurusega tuvastas maakohus dokumentaalsete (MS ekspertiisiakt, Katusemeistrite Koda OÜ ja Nuckö Ehitus OÜ hinnapakkumised) ja isikuliste tõenditega (ekspert MS ütlustega) järgmised asjaolud: - ehitisele esitatavatest nõuetest lähtuvalt ei ole vajalik kogu katuse demontaaž, piisab katusekatte materjali vahetusest; - katusekatte vahetuse kulu on 6397,01 - 21 175,84 eurot.
3(6)
Kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks (RKTKo nr 3-2-1-45-08, p 16) ega kahju tekitajat üleliia koormav. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju madalaima hinnapakkumise järgi ehk Nuckö Ehitus OÜ hinnapakkumise järgi, mille kohaselt katusekatte vahetuse kulu oleks 6397,01 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagi osaliselt. Apellatsioonkaebus
6.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse täielikult. Alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus määras kahju suuruse Nuckö Ehitus OÜ (edaspidi Nuckö) hinnapakkumise alusel, mille suhtes puudus hagejal võimalus esitada seisukoht. Tõend on dateerimata ja see ei ole digitaalselt allkirjastatud. Ei saa tuvastada, kas ja kui kaua loeb hinnapakkumisega Nuckö end seotuks. Tõendi alusel ei saa tuvastada, kas tõend kajastab tööde maksumust. Asjaolu, et kostja hinnapakkumine on odavam, ei tähenda, et see katab kogu tekkinud kahju või et hageja hinnapakkumine oleks kostjale liiga koormav. Kohus pidanuks tõendite sisu võrdlema (pakkumiste terviklikkus, nendes sisalduvad tööd ja materjalikulu, Nuckö kui ettevõtte usaldusväärsus). On ilmne, et kostja soovib saavutada võimalikult soodsat lahendust, mis konkureerib hageja põhjendatud ootusega, saavutada lepingutingimustele vastavus. Seetõttu võib kostja tellitud hinnapakkumine olla kallutatud ja eelistamine ainuüksi selle soodsuse tõttu on vastuolus tsiviilkohtupidamise üldpõhimõttega tagada tsiviilasja õige lahendamine. Nuckö hinnapakkumises märgitud tööd ei paneks hagejat võimalikult sarnasesse olukorda, kus ta oleks olnud ilma kahju tekkimiseta ja selles nimetatud tööde kogum ei anna kvaliteetset tulemust (ei muuda lepingu eset lepingutingimustele vastavaks). Hageja ei ostnud bituumenkatusega maja, vaid kiviprofiiliga terasplekk-katusega maja. Viimati nimetatud katusematerjal on mõnevõrra kallim ja prestiižikam materjal kui seda on bituumenkatus. Praegune hüvitis ei võimalda hagejat asetada võimalikult ligilähedaselt samasse olukorda. Hüvitise määramisel tuleb lähtuda hinnapakkumisest, mis asendab katuse samaväärsete materjalidega. Selleks tehtavad töid, sh katusekallete kooskõlla viimine vastavalt kiviprofiiliga teraspleki normidele jms, ei saa tõlgendada kui kahju tekitajat üleliia koormavaks. Määratud menetluskulude jaotus ei ole õiglane ega kooskõlas menetlusnormidega. Suurima osa menetluskuludest moodustab kostja poolt taotletud kohtulik ekspertiis. Hageja peab kostjale tasaarvestuse tulemusel tasuma 1885,25 eurot, kuigi sisuliselt tema kahju hüvitise nõue rahuldati. Vastustaja seisukoht
7.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
9.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega katusel esinenud puuduste, müüja vastutuse ja kahju suuruse ning koosseisu kohta ning neid ei korda.
4(6)
10.Kuigi maakohus on jätnud andmata hagejale võimaluse võtta seisukoht Nuckö hinnapakkumise osas, ei ole tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega. Oma seisukohad on hageja saanud väljendada apellatsioonimenetluses.
11.Hageja etteheited, et kostja esitatud tõend on dateerimata ja ei ole digitaalselt allkirjastamata, ei tingi tõendi kõrvalejätmist. Ka hageja esitatud hinnapakkumisel puudub allkiri ja deklaratsioon selle kohta, et ollakse hinnapakkumisega seotud. Kostja apellatsioonimenetluses esitatud äriregistri B-osa kaardi väljavõttest (II kd, tl 27) nähtub, et Nuckö üks seaduslikest esindajatest on GG ning ettevõtte elektronposti aadress on XXX. Nuckö 01.06.2020 e-kirjast kostja esindajale ja hinnapakkumisest (II kd, tl 28 ja 30) nähtub, et hinnapakkumise saatis kostja esindajale isik nimega G. Faili metaandmetest nähtub, et fail on loodud 27.05.2020, viimati muudetud 01.06.2020, selle autor ja viimane muutja on GG. Eelnimetud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et hinnapakkumise koostas ja saatis kostja esindajale Nuckö seaduslik esindaja GG. Ettevõtte noorus ja seetõttu veel piisava renomee puudumine ei saa iseenesest olla aluseks ettevõtte usaldusväärsuse kahtluse alla seadmisel. Kauem turul olnud ja juba oma usaldusväärsust tõestanud saabki eelduslikult küsida kõrgemat hinda kui alles alustav ettevõte. Seega saab Nuckö hinnapakkumisega tuvastada tööde maksumust. Hageja oleks saanud kõrvaldada kahtlused Nuckö seotuses hinnapakkumisega, küsides seda Nuckölt ja esitades vastava tõendi ringkonnakohtule.
12.Tsiviilkohtumenetlus on võistlev menetlus, kus kumbki pool peab tõendama oma väiteid. Suur hinnaerinevus poolte esitatud hinnapakkumistes on eelduslikult tingitud poolte vastandlikest huvidest menetluses. Kuigi kostja hinnapakkumises ei sisaldu kõiki hageja hinnapakkumises esitatud töid ja materjale (nt kulutusi tellingutele ja koristustöödele), ei välista see siiski selliste hindadega katuse kordategemise võimalikkust. Kolleegium nõustub kostja ringkonnakohtu istungil väljendatud seisukohaga, et teatud tööde või materjalide hinnad võivad olla „peidetud“ hinnapakkumiste teiste komponentide alla. Ringkonnakohtul puuduvad eriteadmised hindamaks hageja väidete alusel seda, kas poolte esitatud hinnapakkumises toodud tööde ja materjalidega on võimalik katus veepidavaks muuta. Kui hageja väidab, et kostja esitatud Nuckö hinnapakkumises toodud töödega ei ole katust võimalik korda teha, tulnuks seda tõendada. Kuna hageja ei ole seda teinud, pole võimalik apellatsioonkaebust nimetatud osas rahuldada.
13.Hageja on valinud õiguskaitsevahendina kahju hüvitamise. Kiviprofiiliga terasplekkkatusega maja võib olla prestiižikam ja kallim kui bituumenkatusega maja, kuid nimetatud asjaolu ei tingi kahju hüvitamise nõude hageja soovitud ulatuses rahuldamist. Maakohus on põhjendatult tuginenud ekspert MS arvamusele, mille kohaselt ei sobinud katsekatte materjaliks kasutatud materjal ja sellise suhteliselt keerulise katusepinna katmiseks oleks olnud sobilikum valida mõni paindlikumate sõlmedega katusekattematerjal nagu näiteks valtsplekkkatus või rullmaterjalist katus (bituumenkatus, PVC katus vms). Samuti on maakohus ekspertarvamuse alusel tuvastanud, et kuigi katuse kalle ei vasta projektile, puudub vajadus uue ehitusprojekti koostamiseks ja katusekalde muutmiseks ja et ehitisele esitatavatest nõuetest lähtuvalt ei ole vajalik kogu katuse demontaaž, vaid piisab katusekatte materjalide vahetusest.
14.Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ka menetluskulude jaotuse osas. Kostja pidi tõendama oma vastuväiteid ja kohane tõend selleks oli kohtulik ekspertiis. Menetluskulude jaotus hagi rahuldatud ulatuse alusel ei ole äärmiselt ebaõiglane üksnes seetõttu, et hageja nõue kahju hüvitamiseks rahuldati. Hageja rahaline nõue jäi märkimisväärses ulatuses rahuldamata ja menetluskulude poolte kanda jätmine või koguni kostja kanda jätmine ei oleks õiglane.
5(6)
15.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
18.Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud apellatsiooniastmes (TsMS § 174 lg 3). Kostja kulu moodustab lepingulise esindaja tasu kokku 5 h 15 min ulatuses töö eest (apellatsioonkaebusega tutvumine ja kliendile selgitamine 1h 15 min ja vastuse koostamine 4 h) tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot, kokku 144 eurot. Ringkonnakohtu istungil palus kostja lisada nimetatule 1h istungi ettevalmistamiseks ja istungile kulunud ajakulu vastavalt protokollile. Istungi pikkuseks on protokolli kohaselt 1h 19min. Istungile olid pooled kutsutud kella kümneks, kuid istungi rakendamisele videosilla vahendusel kulus tehniliste probleemide tõttu täiendavalt 17min. Kohtu hinnangul tuleb poolte esindajatasude suuruse arvestamisel arvestada ka selle ajaga, sest menetlusosalised olid saalis või valmis istungiga liituma. Kokku on kostja esindaja ajakulu 7h 51min. Hageja vastuväiteid kostja menetluskuludele ei esitanud.
19.Esindaja tehtud toimingud olid apellatsiooniastmes vajalikud ja ajakulu osaliselt põhjendatud. Apellatsioonkaebuse vastuse sisuline osa on kaks lehekülge pikk, selle koostamiseks ei saanud kuluda üle 2h. Kostjal on olnud vajalik hankida mõned täiendavad tõendid, nende hankimiseks sai kuluda ligikaudu pool tundi. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele koos tõendite hankimisega sai kuluda 2h 30 min 4 h asemel ja kostja esindaja ajakulu tuleb vähendada 1h ja 30min võrra. Kostja esindaja tunnitasu 144 eurot (sisaldab käibemaksu) TsMS § 175 lg 1 tähenduses vajalik ja põhjendatud. Käesolev vaidlus on pigem väiksema mahuga, kuid tõendamise seisukohalt keerukamat sorti. Tunnitasu 144 eurot vastab keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule.
20.Hagejalt kuulub väljamõistmisele kostja kasuks apellatsiooniastme menetluskuluna (6h 21min x 144) 914,40 eurot.
21.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.Hagejale on apellatsioonkaebuse esitamisel antud ringkonnakohtu 17.11.2020 määruse alusel menetlusabi ja riigi õigusabi. Menetlusabi sai hageja viisil, et pidi tasuma riigilõivu osamaksetena. Riigi õigusabi sai hageja ilma kohustuseta see riigile hüvitada. Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks (TsMS § 190 lg 2). Kohtuotsuse tegemise ajaks on hageja tasunud ära kaks osamakset. Ülejäänud osad tuleb hagejal tasuda vastavalt 17.11.2020 määrusele. Riigi õigusabi suuruse määrab ringkonnakohus kindlaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.