ja Võlgnik: Kxxxxxx Mxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx, e-post xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Võlausaldaja I Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia tn 8, 15040 Tallinn, e-post [email protected]) esindaja Einike Veevel ([email protected]) Võlausadaja II Aktiva Finants OÜ (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150, Tallinn; e-post: [email protected]) esindaja Alla Žulinskaja ([email protected]) Võlausaldaja III Bigbank AS (registrikood 10183757; asukoht Riia tn 2, 51004 Tartu, e-post: [email protected]) esindaja Elari Arjakas ([email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
04.02.2021
RESOLUTSIOON
1.Vabastada Kxxxxxx Mxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded Kxxxxxx Mxxxxxx vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
5.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Kxxxxxx Mxxxxxx esitas 02.03.2015 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse. 12.03.2015 määrusega kuulutas kohus välja Kxxxxxx Mxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi. Tartu Maakohtu 02.09.2015 määrusega lõpetati Kxxxxxx Mxxxxxx pankrotimenetlus raugemisega ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kxxxxxx Mxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses nimetati usaldusisikuks võlgnik ise. Määruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kohtule aruandeid kaks korda aastas, iga aasta
1.septembril ja 1. märtsil, ning tegema kord aastas võlausaldajatele väljamakseid, iga aasta
1.veebruaril. Pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused moodustasid kokku 36 185,01 eurot (II järgu nõuded).
2.Võlgnik on esitanud kohtule usaldusisiku aruandeid järgmistel kuupäevadel: 01.03.2016; 29.08.2016; 01.03.2017; 18.09.2017; 30.07.2018; 21.03.2019; 02.09.2019; 05.03.2020 ja 21.09.2020. Võlgnikul on menetluse kestel olnud üks ülalpeetav, kes sai 2018.a täisealiseks. Võlgnik on menetluse kestel hooldanud oma ema, mistõttu oli võlgnikul keerulisem leida töökohta. Perioodil 02.09.2015- 31.05.2016 võlgnik ei töötanud. Võlgniku ainukeseks sissetulekuks oli peretoetus ja lapse isalt saadav elatisraha. Võlgnik ei leidnud sobivat tööd, sest pidi arvestama ka oma hooldamist vajava emaga. 01.06.2016 asus võlgnik tööle tähtajalise töölepinguga OÜ-sse xxxx xxxxxxxxxxkokana. OÜ-s xxxx xxxxxxxxxxlõppes töösuhe 14.08.2016. Septembris 2016 käis võlgnik töövestlustel. Võlgnik proovis leida tööd Tartus ja selle lähiümbruses, kuid maakohast ühistranspordiga linna liikumine ei võimaldanud võlgnikul teha vahetustega tööd, lisaks pidi võlgnik arvestama oma hooldamist vajava emaga. Oktoobris 2016 haigestus võlgniku ema, mistõttu võlgnik ei saanud tööd teha. Jaanuari 2017 võttis võlgnik end arvele töötuna ning läbis Töötukassa pakutavaid kursusi. 01.06.2017 asus võlgnik tööle OÜ-s xxxxxxxxx kokana. Töösuhe lõppes 13.02.2018. Alates 13.03.2018 töötab võlgnik osalise tööajaga kokana xxxxxxxx OÜ-s. Seoses koroonaviirusega lõpetas kooliköök tegevuse 12.03.2020, mistõttu oli võlgnik kuni septembrini 2020 ilma tööta. Võlgnik eelneva viie aasta jooksul rahuldanud võlausaldajate nõudeid 1 948,92 euro ulatuses, mis teeb 5,39% pankrotimenetluses täitamata jäänud nõuetest.
3.06.11.2020 esitas võlgnik kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks, sest menetluse algusest on möödunud 5 aastat.
4.Kohus saatis 09.11.2020 võlausaldajatele päringu Kxxxxxx Mxxxxxx kohustustest vabastamise taotluse osas seisukoha saamiseks.
5.Swedbank AS võlausaldajana leidis, et menetlust tuleks pikendada seitsme aastani või jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõiget 1. Võlausaldaja toob välja, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud viis aastat, mille jooksul on viimastel aastatel võlgnik teeninud tulu alla miinimumpalga, mis on aluseks võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Lisaks toob võlausaldaja välja, et võlgnik töötanud OÜ-s xxxxxxxxx ning lõpetanud enda initsiatiivil töösuhte. Võlgnik on peale seda töötanud osalise tööajaga OÜ-s xxxxxxxx kokana. Võlgnik ei ole võtnud vastu pakutavat tööd, sest tööl käimine võtaks kogu saadava raha ja kui teda poleks kodus, oleks teistpidi halb olukord, sest kodus peab oma ema pärast olema. Lisaks toob võlausaldaja välja, et 03.02.20 on võlgniku kontole laekunud ExxxxxHxxxxxx ülekanne selgitusega laen summas 590 eurot ja 60 eurot. Võlgnik on teostanud tagasimakseid 11.03.2020 summas 120 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse põhimõtte kohaselt ei tohiks võlgnik menetluse kestel uusi laenukohustusi võtta, kuid antud sissemakselt nähtub, et võlgnik on endale lisakohustusi võtnud. Võlgniku esitatud konto väljavõttest nähtub, et 17.05.2020 on võlgnik teinud väljamakse OÜ-le Nxxxxxx International summas 317,52 eurot. Võlausaldajale nähtuvalt tegeleb antud firma ilutoodete, toidulisandite jne müügiga. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgniku majanduslik olukord eriti raske kui võlgnikul on võimalik selliseid väljamakseid sooritada.
6.Võlausaldaja Aktiva Finants OÜ ei ole nõus Kxxxxxx Mxxxxxx täitmata jäänud kohustustest vabastamisega, kuid on nõus kohustusest vabastamise menetluse pikendamisega. Võlausaldaja nõue on pankrotimenetluses tunnustatud summas 318,62 eurot. Viie aasta kestel on võlgnik tasunud nõude katteks üksnes 17,17 eurot.
7.Bigbank AS tõi välja, et alates kohustustest vabastamise menetlusest on võlgnik teinud võlausaldajale makseid kogusummas 668,55 eurot. Võlausaldaja leiab, et kohustustest vabastamise eelduseks on see, et nõue oleks täidetud arvestatavas ulatuses ning menetluse lõpetamine võlgniku suhtes soodsa otsusega riivab võlausaldaja õigusi. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
8.Kohus andis võlgnikule 03.12.2020 võimaluse anda seisukoha Swedbank AS-i seisukohale.
9.15.12.2020 edastas võlgnik vastuse AS Swedbank seisukohale. Võlgnik selgitab, et 16.01.20 tehtud tellimuse xxxxxxx OÜ-st summas 374.22 eurot oli grupitellimus ning tooted olid mõeldud ka teistele inimestele, kes andsid enda toodete eest makstava summa võlgnikule sularahas. ExxxxxHxxxxxx laenas võlgnik raha, et teha eraldus võlausaldajatele, sest võlgnikul endal ei olnud võimalust võlausaldajatele väljamaksete kuupäeval eraldusi teha.
10.Kohus
kuulas võlgniku ära 04.02.2021. Võlgnik selgitas, et osa võlausaldajate väljamakseteks kogunenud raha kulus jõulude ajal ära ja seetõttu pidi ta võtma laenu, et veebruari alguses väljamakseid teha. Võlgnik märkis, et ta ei teadnud, et ta eraldisteks mõeldud raha peab eraldi hoidma ja ei tohi seda kulutada. Praegu on osalise tööajaga kdel töökoht, palka saab kätte 400 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
11.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
12.Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 02.09.2015 kohtumäärusega, mis jõustus 17.09.2015. Kohus on taotluse üle otsustamisel kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
13.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
14.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
15.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlgniku poolt avaldatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku selgitustest.
16.Kohus on Kxxxxxx Mxxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
17.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Kxxxxxx Mxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
18.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
18.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel töötanud erinevatel töökohtadel. Käesoleval hetkel on võlgniku töötamine raskendatud tulenevalt koroonaviirusest. Viirusepuhangu tõttu ei tööta koolisöökla, kus võlgnik töötab kokana.
18.2.Kohus arvestab ka teiste asjaolude ning omadustega, mis mõjutavad tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustus hooldada oma ema. Võlgnik elab maakohas, mistõttu on tema töötamise võimalused piiratud. Võlgnik töötab alates 13.03.2018 ainult osalise koormusega, kuid kohtu hinnangul on tulenevalt võlgniku elukohast ning hooldamist vajava emaga arvestamisest võlgnik täitnud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Suurematest asulatest väljas pool on töökohti vähem ning töötamine seetõttu raskendatud. Samuti ei pruugi sobida ühistranspordi väljumised linnas tööl käimiseks.
18.3.Kohus leiab, et arvestades asjaolusid on võlgnik tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust.
19.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Aruandele on lisatud tema konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
20.Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused, mil peaks kohus keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast.
21.Swedbank AS leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada seitsme aastani.
Kohtu hinnangul ei ole võlgnik oma kohustusi rikkunud. PankrS ja TsMS koosmõjus on võlgnikule ettemääratud vabade vahendite piir, mida võlgnik võib kasutada vastavalt enda äranägemisele. Võlgniku võetud kohustus Exxxx Hxxxxxt ees ning OÜ-lt xxxxxxx International esemete soetamine ei ole takistanud võlgnikul teha eraldi seaduses sätestatud ulatuses ning teha nendest eraldistest väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik laenas Exxxx Hxxxxxx summa osaliselt ka võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks, et mitte jääda võlausaldajate ees võlgnevusse. Lisaks on OÜ xxxxxxx tellimuse näol tegemist grupitellimusega, mille eest kogu arve tasus esialgu võlgnik ning teiste tellimuste eest sai võlgnik raha tagasi sularahas. Seadusega ei ole keelatud võlgnikul arveldamine sularahas. Võlgnik on võlausaldaja poolt esile toodud kohustusi täitnud nende vahendite arvel, mis talle on jäetud vabaks kasutamiseks vastavalt PankS §173 lg 3 ja 4. Kohtu hinnangul on võlgnikul õigus otsustada, kuidas ta arestimisele mittekuuluvaid summasid kulutab. Kohus leiab ka, et kohustustest vabastamise menetlus on muuhulgas üheks võimaluseks, et võlgnik õpiks toime tulema piiratud vahenditega tasudes nii igapäevased jooksvaid kulutusi kui vajadusel rahastades ka oma väiksemaid pikaajalisi kultusi. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS sätestatud kohustusi ning seetõttu ei ole vajadust menetlust pikendada ainuüksi põhjusel, et selle kahe aasta jooksul saab võlgnik suuremas ulatuses võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlgnik on viie aasta jooksul eraldanud võlausaldajatele summasid, on esitanud korrektselt aruandeid ning olnud kättesaadav kohtu jaoks.
22.Võlausaldajad Aktiva Finants OÜ ja Bigbank AS leiavad, et kohustustest vabastamise eelduseks on see, et nõue oleks täidetud arvestatavas ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise taotluse otsustamine seotud nõuete rahuldamise ulatusega, vaid võlgniku seaduses sätestatud kohustuste täitmisega. Kohtu hinnangul on võlgnik asjaolusid arvestades (hooldamist vajav ema, tulusate töökohtade nappus elukoha läheduses) teinud mõistlike pingutusi, et oma kohustusi võlausaldajatele täita. Kohtu hinnangul on kohustustest vabastamise menetluse eesmärk lisaks mingilgi määral rahaliste kohustuste täitmisele suunata võlgnikku tööle või tegelema muu sissetulekut võimaldava tegevusega ja õpetada teda toime tulema nende rahaliste vahenditega, mis on tal võimalik hankida ilma laene võtmata.
23.Kohus leiab, et kuivõrd võlgnik on täitnud nõuetekohaselt kõiki temale kohustustest vabastamise menetluses kohalduvaid nõudeid, siis ei pea kohus põhjendatuks pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust seitsme aastani.
24.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Kxxxxxx Mxxxxxx tuleb PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
25.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses
täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
26.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Kxxxxxx Mxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Kxxxxxx Mxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
27.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab KxxxxxxxMxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Kxxxxxx Mxxxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Kxxxxxx Mxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.