Harju Maakohus
Kohtunik
Kristi Rickberg
Kohtujurist
Kertu Altin
Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-16763
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulu väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn);
A Ni vastu ja viiviste
Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ, e-post xxx); Kostja: A N (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx). Resolutsioon
menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub lepingu punktis 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 3 736,60 euro ulatuseni. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilasja lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palub kohtul TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 225 eurot hageja arveldusarvele nr xxx. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et poolte kompromissleping tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte kompromissleping vastab nõuetele ning selle võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Pooltevaheline kompromissleping on digitaalselt allkirjastatud hageja lepingulise esindaja ja kostja poolt. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärjed on pooltele kompromisslepingus märgitu kohaselt teada. TsMS § 168 lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd pooled on kokku leppinud, et hageja lepingulise esindaja kulud summas 210 eurot ja pool hageja poolt tasutud riigilõivust summas 225 eurot jääb kostja kanda, määrab kohus menetluskulude jaotuse kindlaks vastavalt poolte poolt kompromisslepingus sätestatule. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 661 lg-st 2 on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui määrust ei pidanud isikule kätte toimetama, arvestatakse määruskaebuse esitamise aega ajast, millal kohus selle isikule edastas. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 450 eurot. Hageja taotlusel kuulub hagejale TsMS § 150 lg 2 p-st 1 alusel tagastamisele pool tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot hageja arveldusarvele nr xxx.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.